Mis on digiõpe?

Digiõpe tähendab, õpetamisel, õppimisel ja hindamisel digivahendite, -tehnoloogiate ja digitaalse sisu kasutamist. See hõlmab kõike alates veebikursustest ja interaktiivsetest õppeplatvormidest kuni virtuaalsete klassiruumide ja haridusrakendusteni.

Digiõpe aitab igas vanuses õppijatel arendada digioskusi, mida nad vajavad selleks, et tänapäeva ühendatud maailmas hästi hakkama saada. Samuti annab see õpetajatele ja koolitajatele võimaluse kasutada uuenduslikke meetodeid õppimise individualiseerimiseks ja suurema arvu õpilasteni jõudmiseks.

Digiõpe muudab hariduse paindlikumaks, kaasavamaks ja kättesaadavamaks ning seega on sellel keskne roll kaasaegse ja vastupidava haridussüsteemi loomisel kogu Euroopa Liidus.

Mis on digiõppe tegevuskava?

Digiõppe tegevuskava (2021–2027) on poliitiline algatus, milles esitatakse ühine visioon kvaliteetsest, kaasavast ja kättesaadavast digiõppest Euroopas. Selle eesmärk on aidata riiklikel haridus- ja koolitussüsteemidel digiajastuga kohaneda.

Kava võeti vastu 2020. aastal pärast COVID-19 pandeemia algust. Sellega kutsutakse üles tegema tihedamat koostööd ELi tasandil, et lahendada kiirenevast digiüleminekust tulenevaid probleeme ja kasutada esilekerkivaid võimalusi. Samuti püütakse sellega suurendada toetust õpetajatele, õpilastele, poliitikakujundajatele, akadeemilistele ringkondadele ja teadlastele riiklikul, ELi ja rahvusvahelisel tasandil.

Milleks meetmeid vaja on?

COVID-19 pandeemia kiirendas üleminekut veebi- ja hübriidõppele, mis jätkuvalt areneb ning toob esile uuenduslikke viise, kuidas õpilased ja haridustöötajad saaksid osaleda individuaalsemas ja paindlikumas õppes.

Samal ajal suurendas pandeemia probleeme ja ebavõrdsust.

• Paljudel õppijatel, eelkõige ebasoodsatest oludest pärit õppijatel puudub juurdepääs digitehnoloogiale.
• Haridus- ja koolitusasutuste digitaristu ja -võimekus on piiratud.
• Õpetajad vajavad digivahendite tõhusaks kasutamiseks rohkem koolitust.
• Digioskuste üldine tase on kogu ELis endiselt madal.

Mõned põhinäitajad

• Vähem kui 40% ELi haridustöötajatest tundsid, et nad on valmis kasutama õpetamisel digitehnoloogiat (OECD, 2018)
• Enam kui 40%-l ELi 13–14-aastastest puuduvad elementaarsed digioskused, mis ei vasta ELi 2030. aasta eesmärgile vähendada seda puudujääki alla 15% (ICILS, 2023). 20%-l väikese sissetulekuga leibkondadest puudub arvutitele ja lairibaühendusele juurdepääs (Eurostat, 2020)
• 95% selle tegevuskava avalikule konsultatsioonile vastanutest ütles, et COVID-19 pandeemia tähistas pöördepunkti haridustehnoloogia kasutamisel (digiõppe tegevuskava teemaline avalik konsultatsioon, 2020).

Poliitiline taust 

Tegevuskava on määrava tähtsusega osa Euroopa haridusruumi loomisel. Seda käsitlev ettepanek põhines 2020. aasta avalikul konsultatsioonil, mille käigus koguti kodanike, institutsioonide ja organisatsioonide arvamusi ja kogemusi.

Algatus aitab kaasa Euroopa Komisjoni mitme prioriteedi saavutamisele, sealhulgas:

• Digiajastule vastav Euroopa
• Taasterahastu „NextGenerationEU“
• Taaste- ja vastupidavusrahastu
• Oskuste liit
• Euroopa oskuste tegevuskava
• Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskava
• Digikompass 2030: Euroopa tee digikümnendil

Digiõppe ja -oskuste tuleviku tegevuskava aastani 2030 on oskuste liidu põhieesmärk ja tugineb tegevuskava läbivaatamisele. Tegevuskava täiendab muid strateegilisi algatusi, nagu põhioskuste tegevuskava ja MATI-hariduse strateegiline kava, ning selle eesmärk on luua tugev ja kaasav ELi digiõppe ökosüsteem.

Varasemale tööle tuginemine

Digiõppe tegevuskava (2021–2027) põhineb esimesel digiõppe tegevuskaval (2018–2020).