viima

See also: viimä

Estonian

Etymology

From Proto-Finnic *veedäk, from Proto-Uralic *wixe-. Cognates include Finnish viedä, Erzya виемс (vijems) and Hungarian visz.

Pronunciation

• IPA^(key): /vˈiːmɑ/

Verb

viima (da-infinitive viia)

1. to lead, to bring (guide or conduct)

   läbi viima ― to carry out, to conduct

Conjugation

Conjugation of viima (ÕS type 38/käima, no gradation)

indicative
present			perfect
person	positive	negative	person	positive	negative
1st sing.	viin	ei vii	1st sing.	olen viinud	ei ole viinud pole viinud
2nd sing.	viid		2nd sing.	oled viinud
3rd sing.	viib		3rd sing.	on viinud
1st plur.	viime		1st plur.	oleme viinud
2nd plur.	viite		2nd plur.	olete viinud
3rd plur.	viivad		3rd plur.	on viinud
impersonal	viiakse	ei viida	impersonal	on viidud	ei ole viidud pole viidud
past			pluperfect
person	positive	negative	person	positive	negative
1st sing.	viisin	ei viinud	1st sing.	olin viinud	ei olnud viinud polnud viinud
2nd sing.	viisid		2nd sing.	olid viinud
3rd sing.	viis		3rd sing.	oli viinud
1st plur.	viisime		1st plur.	olime viinud
2nd plur.	viisite		2nd plur.	olite viinud
3rd plur.	viisid		3rd plur.	oli viinud
impersonal	viidi	ei viidud	impersonal	oli viidud	ei olnud viidud polnud viidud
conditional
present			perfect
person	positive	negative	person	positive	negative
1st sing.	viiksin	ei viiks	1st sing.	viinuksin oleksin viinud	ei viinuks ei oleks viinud poleks viinud
2nd sing.	viiksid		2nd sing.	viinuksid oleksid viinud
3rd sing.	viiks		3rd sing.	viinuks oleks viinud
1st plur.	viiksime		1st plur.	viinuksime oleksime viinud
2nd plur.	viiksite		2nd plur.	viinuksite oleksite viinud
3rd plur.	viiksid		3rd plur.	viinuksid oleksid viinud
impersonal	viidaks	ei viidaks	impersonal	oleks viidud	ei oleks viidud poleks viidud
imperative
present			perfect
person	positive	negative	person	positive	negative
1st sing.	—	—	1st sing.	—	—
2nd sing.	vii	ära vii	2nd sing.	ole viinud	ära ole viinud
3rd sing.	viigu	ärgu viigu	3rd sing.	olgu viinud	ärgu olgu viinud
1st plur.	viigem	ärme viime ärme vii ärgem viigem	1st plur.	olgem viinud	ärme oleme viinud ärme ole viinud ärgem olgem viinud
2nd plur.	viige	ärge viige	2nd plur.	olge viinud	ärge olge viinud
3rd plur.	viigu	ärgu viigu	3rd plur.	olgu viinud	ärgu olgu viinud
impersonal	viidagu	ärgu viidagu	impersonal	olgu viidud	ärgu olgu viidud
quotative
present			perfect
voice	positive	negative	voice	positive	negative
active	viivat	ei viivat	active	olevat viinud	ei olevat viinud polevat viinud
passive	viidavat	ei viidavat	passive	olevat viidud	ei olevat viidud polevat viidud
Nominal forms
ma-infinitive	active	passive	da-infinitive	present	past
nominative	viima	viidama	nominative	viia	olla viinud
illative		—	inessive	viies	olles viinud
inessive	viimas		participle	active	passive
elative	viimast		present	viiv	viidav
translative	viimaks		past	viinud	viidud
abessive	viimata		negative	viimatu	—

Further reading

• “viima”, in [EKSS] Eesti keele seletav sõnaraamat [Descriptive Dictionary of the Estonian Language] (in Estonian) (online version), Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus (Estonian Language Foundation), 2009
• “viima”, in [ÕS] Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018 [Estonian Spelling Dictionary] (in Estonian) (online version), Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus (Estonian Language Foundation), 2018, →ISBN
• viima in Sõnaveeb (Eesti Keele Instituut)

Finnish

Etymology

vii- +‎ -ma. The root may be *vii- (“to cut”), the same as in viiltää (“to incise, slit”), referring to a "sharp" wind (as can also be done in English), or alternatively it may be of onomatopoeic origin. Related to Karelian viima.

Pronunciation

• IPA^(key): /ˈʋiːmɑ/, [ˈʋiːmɑ̝]
• Rhymes: -iːmɑ
• Hyphenation^(key): vii‧ma

Noun

viima

1. strong, cold wind

Declension

Inflection of viima (Kotus type 9/kala, no gradation)
nominative		viima	viimat
genitive		viiman	viimojen
partitive		viimaa	viimoja
illative		viimaan	viimoihin
		singular	plural
nominative		viima	viimat
accusative	nom.	viima	viimat
	gen.	viiman
genitive		viiman	viimojen viimain rare
partitive		viimaa	viimoja
inessive		viimassa	viimoissa
elative		viimasta	viimoista
illative		viimaan	viimoihin
adessive		viimalla	viimoilla
ablative		viimalta	viimoilta
allative		viimalle	viimoille
essive		viimana	viimoina
translative		viimaksi	viimoiksi
abessive		viimatta	viimoitta
instructive		—	viimoin
comitative		See the possessive forms below.

Possessive forms of viima (Kotus type 9/kala, no gradation)

first-person singular possessor singular plural nominative viimani viimani accusative nom. viimani viimani gen. viimani genitive viimani viimojeni viimaini rare partitive viimaani viimojani inessive viimassani viimoissani elative viimastani viimoistani illative viimaani viimoihini adessive viimallani viimoillani ablative viimaltani viimoiltani allative viimalleni viimoilleni essive viimanani viimoinani translative viimakseni viimoikseni abessive viimattani viimoittani instructive — — comitative — viimoineni second-person singular possessor singular plural nominative viimasi viimasi accusative nom. viimasi viimasi gen. viimasi genitive viimasi viimojesi viimaisi rare partitive viimaasi viimojasi inessive viimassasi viimoissasi elative viimastasi viimoistasi illative viimaasi viimoihisi adessive viimallasi viimoillasi ablative viimaltasi viimoiltasi allative viimallesi viimoillesi essive viimanasi viimoinasi translative viimaksesi viimoiksesi abessive viimattasi viimoittasi instructive — — comitative — viimoinesi first-person plural possessor singular plural nominative viimamme viimamme accusative nom. viimamme viimamme gen. viimamme genitive viimamme viimojemme viimaimme rare partitive viimaamme viimojamme inessive viimassamme viimoissamme elative viimastamme viimoistamme illative viimaamme viimoihimme adessive viimallamme viimoillamme ablative viimaltamme viimoiltamme allative viimallemme viimoillemme essive viimanamme viimoinamme translative viimaksemme viimoiksemme abessive viimattamme viimoittamme instructive — — comitative — viimoinemme second-person plural possessor singular plural nominative viimanne viimanne accusative nom. viimanne viimanne gen. viimanne genitive viimanne viimojenne viimainne rare partitive viimaanne viimojanne inessive viimassanne viimoissanne elative viimastanne viimoistanne illative viimaanne viimoihinne adessive viimallanne viimoillanne ablative viimaltanne viimoiltanne allative viimallenne viimoillenne essive viimananne viimoinanne translative viimaksenne viimoiksenne abessive viimattanne viimoittanne instructive — — comitative — viimoinenne third-person possessor singular plural nominative viimansa viimansa accusative nom. viimansa viimansa gen. viimansa genitive viimansa viimojensa viimainsa rare partitive viimaansa viimojaan viimojansa inessive viimassaan viimassansa viimoissaan viimoissansa elative viimastaan viimastansa viimoistaan viimoistansa illative viimaansa viimoihinsa adessive viimallaan viimallansa viimoillaan viimoillansa ablative viimaltaan viimaltansa viimoiltaan viimoiltansa allative viimalleen viimallensa viimoilleen viimoillensa essive viimanaan viimanansa viimoinaan viimoinansa translative viimakseen viimaksensa viimoikseen viimoiksensa abessive viimattaan viimattansa viimoittaan viimoittansa instructive — — comitative — viimoineen viimoinensa

Derived terms

• viimainen

 

compounds

• ajoviima
• tuulenviima

 

Further reading

• “viima”, in Kielitoimiston sanakirja [Dictionary of Contemporary Finnish]‎^[2] (in Finnish) (online dictionary, continuously updated), Kotimaisten kielten keskuksen verkkojulkaisuja 35, Helsinki: Kotimaisten kielten tutkimuskeskus (Institute for the Languages of Finland), 2004–, retrieved 2023-07-04