Surmatants
| See artikkel räägib kunstimõistest; Lübeckis asunud Bernt Notke maali kohta vaata artiklit Surmatants (Lübeck); Tallinnas asuva autorikorduse kohta vaata artiklit Surmatants (Tallinn); 1991. aastal valminud filmi kohta vaata artiklit Surmatants (film) |
Surmatants on 14. sajandil alguse saanud maali- ja graafikamotiiv, kus kujutatakse surma, kes tantsusammudel võtab endaga kaasa inimesi. Eestis tuntuim seda motiivi kujutav maal oli Bernt Notke "Surmatants", mille järgi tehtud autorikordus on osaliselt säilinud Tallinna Niguliste kirikus.
Tuntumad surmatantsu kujutavad teosed:
- Surmatantsu kujutav seinamaal Pariisis Süütalaste kalmistul (hävinud) ja selle osi kujutav hilisem puulõigete seeria
- Surmatantsu kujutav seinamaal Baselis (hävinud)
- Surmatantsu kujutav seinamaal Nørre Alslevi kirikus Taanis
- Berliini Maarja kiriku seinamaal surmatantsust (osaliselt säilinud)[1]
- Lübecki Maarja kiriku "Surmatants"
- Tallinna Niguliste kiriku "Surmatants" (säilinud osaliselt)
- Heidelbergi puulõigete seeria (trükitud raamat, 1455–1458)[2]
- Hans Holbeini puulõigete seeria (1522–1526)