Thimphu
| Thimphu | |||
|---|---|---|---|
|
| |||
| |||
|
| |||
|
| |||
|
Pindala: 27,0 km² | |||
|
Elanikke: 114 551 (2017)[1] | |||
|
| |||
| Koordinaadid: 27° 28′ N, 89° 38′ E | |||
|
| |||
Thimphu (ka: Thimbu) on Bhutani pealinn ja riigi suurim linn, Thimphu ringkonna halduskeskus.
Linn asetseb riigi kesk-lääneosas Wang Chhu jõe oru läänenõlvadel, kuni 2736 m kõrgusel merepinnast. Linna ümber on mäed.
Rahvastik
[muuda | muuda lähteteksti]Elanike arv on 62 500 (2004), teistel andmetel 50 000 (2003). Aastal 1997 hinnati elanike arvuks 45 000 (teistel andmetel 60 000). 1990. aastatel on linn kiiresti kasvama hakanud.
Et linna on elama asunud massiliselt inimesi riigi teistest osadest, on linna keskus ümber ehitatud ning linna ümber on kerkinud eeslinnad. Linna kasv on tekitanud liiklus- ja keskkonnaprobleeme (roiskvesi, prügi). On tekkinud noorte töötus, kuritegevus ja narkoprobleemid.
Pealinna staatus
[muuda | muuda lähteteksti]Linn määrati valitsuse residentsiks 1962. Aastani 1966 oli pealinn suvekuudel Thimphu, talvekuudel Paro.
Varem oli pealinn seal, kus kuningas parajasti viibis.
Ehitised ja vaatamisväärsused
[muuda | muuda lähteteksti]Thimphus on palju buda templeid ja kloostreid. Linnas asuvad kuningapalee (Dechenchoelingi palee) ja 13. sajandil ehitatud kindlusklooster (dzong) Trashi Chhoe Dzong, kus alates 1952. aastast asub riigi valitsus. Suvekuudel resideerib seal ka riigi usujuht jhe kenpo. Kuningal on seal oma töötuba. Dzongi restaureeriti ja laiendati 1960. aastatel. Suve lõpus on Trashi Chhoe Dzongis maskitantsufestival (tsechhu), mis on turistide seas populaarne.
Trashi Chhoe Dzongi läheduses asub rahvuskogu ja välisministeeriumi hoone. See ehitati 1990. aastate alguses Lõuna-Aasia Regionaalse Koostöö Assotsiatsiooni foorumiks, mis jäi toimumata.
Peatänav on Norzim Lam (Norzin Lam). Selle ääres on kauplused, restoranid, kaubapassaažid ja ühiskondlikud hooned.
Korterelamud, väikesed eramud ja väikesed poed on kõikjal läbisegi. Kõik hooned peavad järgima traditsioonilist, budistlike maalingutega stiili. Ehitusreeglid on ranged, nende rikkumise korral hoone lammutatakse.
Jõe lähedal on nädalalõputurg, kus müüakse liha, juurvilja ja suveniire. Linnas kaubeldakse ka jakkide ja lammastega.
Aastal 2007 toimusid Thimphus Bhutani monarhia 100. aastapäevale pühendatud pidustused.
Kuningapalee asub linna põhjaosas ning Dechenphu, Tango ja Cheri asuvad linnast põhjas.
Vaatamisväärsuste seas on veel kuningas Jigme Dorji Wangchuki mälestustšorten, paberitoodete manufaktuur, pärimusliku tekstiilikunsti muuseum, rahvusraamatukogu, nunnaklooster ja riiklik käsitöökaubamaja.
Majandus
[muuda | muuda lähteteksti]Thimphu tööstus on koondunud põhiliselt peasillast lõuna poole.
Peamine tööstusharu on puidutöötlemine.
Linnas kasvatatakse riisi, maisi ja nisu.
Haridus
[muuda | muuda lähteteksti]Thimphus tegutseb budistlik ülikool Simtokha Dzongis ja õpetajate seminar.
Liiklus
[muuda | muuda lähteteksti]Thimphu on Aasias ainuke pealinn, kus pole valgusfoore. Vahepeal need paigaldati, kuid elanikud leidsid, et need on liiga ebaisikulised, ja võimud võtsid need jälle maha. Vajaduse korral reguleerivad päeval liiklust valgete kinnastega liikluspolitseinikud.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Linn rajati 1950. aastatel Trashi Chhoe Dzongi juurde. Alates 1641. aastast oli seal valitseja suveresidents.
Otsus muuta Thimphu pealinnaks tehti 1952 või 1953. Praegust ilmet hakkas linn võtma alles 1960. aastate lõpus ja 1970. aastate alguses.