Andrei Ešpai
Andrei Ešpai | |
---|---|
Sündinud | 15. mai 1925 Kozmodemjansk |
Surnud | 8. november 2015 Moskva |
Elukutse | helilooja |
Andrei Jakovlevitš Ešpai (vene keeles Андре́й Я́ковлевич Эшпа́й; 15. mai 1925 Kozmodemjansk – 8. november 2015 Moskva[1]) oli Nõukogude Liidus ja Venemaal tegutsenud mari helilooja.
Tema isa oli helilooja ja muusikaõpetaja Jakov Ešpai. Ema oli vene keele ja kirjanduse õpetaja. 1944–1945 võitles ta Teises maailmasõjas Valgevene rindel.
Andrei Ešpai õppis Moskva konservatooriumis 1948–1953. Tema õpetajad olid klaverimängus Vladimir Sofronitski ja heliloomingus Nikolai Rakov, Nikolai Mjaskovski ja Jevgeni Golubev. Ta täiendas end Aram Hatšaturjani juhatusel aastatel 1953–1956.
Tema teostes on tunda mari rahvamuusika mõjusid. Rütmides võib märgata sarnasust Bartókiga.
Ešpai teoste seas on üheksa sümfooniat, kontserte, ballette ja kammermuusikat. Ta on kirjutanud üle 100 romansi ja laulu. Tema laulud ja muusika on kõlanud rohkem kui 50 mängufilmis.
Tema poeg on filmilavastaja Andrei Ešpai.
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]- 1945 Punatähe orden
- 1975 Vene NFSV rahvakunstnik
- 1976 NSV Liidu riiklik preemia
- 1981 NSV Liidu rahvakunstnik
- 1986 Lenini preemia
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Lahkus tuntud mari päritolu helilooja Andrei Ešpai, Fenno-Ugria