Kaitseliidu Valgerist
Kaitseliidu Valgerist on Kaitseliidu teenetemärk.
I klassi Valgeristi märk kujutab neljaharulist valget mõlemalt küljelt emailitud Malta risti, mille esikülge ümbritseb 0,5 mm laiune kuldäär. Märgi esiküljel on kuldne mõõk, mille käepide asub risti ülemisel harul ja tera ulatub läbi risti keskme alumisele harule. Risti esiküljele, mõõga peale, on paigutatud Kaitseliidu embleem. Risti tagumisel küljel on kümnemillimeetrise läbimõõduga valge emailitud kuldäärtega sõõr. Sõõri sees on numbrid asetatuna üksteise alla – 11. XI 1918. Risti ülemise ja külgharude pikkus on 25 mm ja alumise haru pikkus 32 mm keskmest arvestades. Risti igas harus on täisnurkne sisselõige.
II ja III klassi Valgeristi märk sarnaneb I klassi Valgeristiga, kuid nende ülemise ja külgharude pikkus on 20 mm ja alumise haru pikkus 27 mm keskmest arvestades.
Klassid
[muuda | muuda lähteteksti]Kaitseliidu Valgerist jaguneb kolmeks klassiks. Klasside järjekord alates kõrgemast on I, II ja III klass.
Valgerist antakse: 1) kaitseliitlasele eriliste teenete eest või eriti eeskujuliku või pikaajalise teenistuse eest Kaitseliidus; 2) teistele Eesti ning välisriikide kodanikele Kaitseliidule osutatud eriliste teenete eest.
Valgeristi antakse klasside järjekorras. Kaitseliidu keskjuhatus võib otsustada Valgeristi andmise väljaspool klasside järjekorda.
Valgeristi andmist tõendab vastav tunnistus, millel on Kaitseliidu pitser sissepressitud kujul. Tunnistusele kirjutavad alla Kaitseliidu ülem ja Kaitseliidu Peastaabi ülem.
Kandmine
[muuda | muuda lähteteksti]I klassi Valgeristi kantakse lindiga kaelas. Lindi laius on 40 mm, mis jaguneb: 2 mm rukkilillesinine kant, 0,5 mm valge, 3,5 mm oranž, 0,5 mm valge, 13 mm rukkilillesinine, 1 mm valge, 13 mm rukkilillesinine, 0,5 mm valge, 3,5 mm oranž, 0,5 mm valge ja 2 mm rukkilillesinine kant.
II klassi Valgeristi kantakse lindiga vasakul rinnal. Lindi laius on 34 mm, mis jaguneb: 1,5 mm laiune rukkilillesinine kant, 0,5 mm valge, 4 mm oranž, 0,5 mm valge, 21 mm rukkilillesinine, 0,5 mm valge, 4 mm oranž, 0,5 mm valge ja 1,5 mm rukkilillesinine kant. Lindil on 20 mm läbimõõduga oranži värvi siniste triipudega rosettmärk.
III klassi Valgeristi kantakse ilma rosettmärgita vasakul rinnal, vasakul pool II klassi Valgeristi. Lindi laius on 34 mm, mis jaguneb: 1,5 mm laiune rukkilillesinine kant, 0,5 mm valge, 4 mm oranž, 0,5 mm valge, 21 mm rukkilillesinine, 0,5 mm valge, 4 mm oranž, 0,5 mm valge ja 1,5 mm rukkilillesinine kant.
Valgeristi märkide asemel võib kanda nende linte ja miniatuurmärke: I klassi kavaler kannab esimese klassi Valgeristi linti; II klassi kavaler kannab II klassi Valgeristi linti koos oranži rosettmärgiga; III klassi kavaler kannab III klassi Valgeristi linti ilma rosettmärgita.
Isik, kellele on antud Valgeristi eri klassi märgid, kannab ainult kõrgeima klassi märki.
Miniatuurmärke kantakse kuue vasakul revääril.
Valgeristi linti ja miniatuurmärki võib kanda igal ajal.
Kavalerid
[muuda | muuda lähteteksti]Valgeristi I klassi teenetemärk
[muuda | muuda lähteteksti]Kaitseliidu Valgeristi teenetemärk asutati 19. juunil 1929. Enne Teist maailmasõda ühtegi Valgeristi I klassi teenetemärki välja anda ei jõutud. Iseseisvuse taastamise järel on Valgeristi I klass antud president Lennart Merile ja president Arnold Rüütlile, Kaitseliidu auliikmele Enn Tartole, viitseadmiral Tarmo Kõutsile, Jaak Aaviksoole, kindral Ants Laaneotsale, kolonelleitnant Raivo Lumistele, Tartu ülikooli rector emeritus Peeter Tulvistele[1], postuumselt Kaitseliidu endisele ülemale major Benno Leesikule ning reservkindralleitnant Johannes Kerdile (aastal 2008).[2]