Mine sisu juurde

Karraginaanid

Allikas: Vikipeedia

Karraginaanid (ka karrageenid) on perekond sulfaatrühmi sisaldavaid polüsahhariide, mida saadakse punavetikatelt (Rhodophyceae). Korduv ühik karrabioos koosneb kahest vahelduvast 3-seotud D-galaktoosijäägist (G) ja 4-seotud D-galaktoosijäägist (D). Viimane võib olla anhüdrovormis (DA).

Erinevad karraginaanid ning anhüdrovormide moodustumine

Karraginaane teatakse üle 15 eri varieteedi, mis erinevad omavahel sulfaadituse määra ja sulfaatrühmade asetuse pooles molekulis. Kommertsiaalselt levinuimateks karraginaanideks on κ-, ι-, λ-karraginaan. Kaks esimest neist võivad geelistuda, vastavalt K+ ja Ca2+-ioonide juuresolekul, viimane aga moodustab viskoosseid lahuseid. Eestis toodetakse karraginaani (furtsellaraan) agarikust ning punavetikast Coccotylus truncatus.

Tarrendavate ja geele moodustavate omaduste pärast kasutatakse karraginaane peamiselt lisaainetena toiduainetööstuses (E407).