Ketasmüts
Ketasmüts on etnograafias Saaremaa naiste väike kettakujuline varrastel kootud peakate.[1]
Ketasmüts kooti mustast villasest lõngast, see oli tuttmütsi vähendatud vorm. Tuti asemel oli sellel piiprellidega kaunistatud kolmnurkne tükk kalevit. Seda mütsi kandsid 19. sajandi II pooles ja 20. sajandi algul Ida-Saaremaa abielunaised. See seati pähe nii, et mütsi esiserv otsmikul jäi juuksepiirile ja kalevist riidetükk paremale poole. Pöide ketasmütsid sarnanesid Karja omadega, kuid olid valmistatud riidest. Karjas seoti see paelaga kurgu alt, Pöides aga kukla tagant kinni.[2]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Eestis varem kantud vanemat tüüpi mütse:
- härjasüdamemüts
- kabimüts
- kikk-kõrvamüts
- lontmüts
- murumüts
- nelja sopi müts
- netsmüts
- nokkmüts
- pottmüts
- punane kübar
- rannamüts
- ratasüll
- rumm-müts
- sariküll
- topsmüts
- tuttmüts
- udarmüts
- võrkmüts[3]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Eesti keele seletav sõnaraamat Vaadatud 15.08.2020
- ↑ Eesti etnograafia sõnaraamat. 1996. Koostanud Arvi Ränk. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. Lk 58
- ↑ Eesti etnograafia sõnaraamat. 1996. Koostanud Arvi Ränk. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. Lk 121
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Ketasmüts. Eesti Rahva Muuseum
- Eesti rahvarõivad. Karja ketasmüts