Jooks (sport)
Jooks on spordis kõnnak, mille puhul teatud hetkedel on mõlemad jalad maast lahti.
See on võidujooksuna kergejõustikuala ja antiikolümpiamängude esimene võistlusala. Jooksu kasutatakse ka hoovõtuks (hoojooks) mitmel kergejõustiku alal ja aeroobikas.
Võidujooksuvõistlustel joostakse kõrvuti, et teha kindlaks, kes jookseb kiiremini. Võidujooksud on arvatavasti olemas olnud suurema osa inimkonna ajaloost.
Vana-Kreeka
[muuda | muuda lähteteksti]Jooksuliigid olid järgmised:
- staadionijooks (Olümpias oli 1 staadion 192,27 meetrit)
- diaulos (kahekordne staadionijooks sihtkohta ja tagasi, Olümpias 384,5 m).
- dolichos (pikamaajooks 7–24 staadioni)
- hippios (hobuste võidusõiduraja pikkus, võrdus 4 staadioniga, ei olnud olümpiamängude kavas)
- relvisjooks (Olümpias diaulose, mujal ka hippiose distants; algul joosti täies varustuses, hiljem ainult kilbiga; jooksid ainult mehed, mitte noorukid)
- tõrvikujooks (oli kavas panatenaiadel teatejooksuna, olümpiamängude kavva ei kuulunud).
Keskmisi ja pikki võistlusmaid joosti umbes 1,4 m laiusel jooksurajal edasi-tagasi, pööre tehti ümber sihtposti.
Lühidistantsid määrati sellised, mille puhul on võimalik suurim kiirus (180–190 m); neil distantsidel ilmnes ka jooksu kõrge arengutase.
Teldrijooksus (see tähendab parem jalg ja parem käsi korraga) ei võisteldud, kuigi seda paljude antiikkujutiste põhjal on ekslikult arvatud.
Tänapäeva kergejõustik
[muuda | muuda lähteteksti]Jooksualad on erinevad ning nõuavad erinevaid sportlikke võimeid, erinevat võistlustaktikat ja erinevaid treeningumeetodeid.
Võistluspaiga järgi eristatakse staadionijooksu, maanteejooksu ja murdmaajooksu.
Distantsi järgi eristatakse sprinti ehk lühimaajooksu, keskmaajooksu, pikamaajooksu ja ülipikamaajooksu.
Läbimisviisilt on tavalisest erinevad tõkkejooks, takistusjooks ja teatejooks.