Oskar Brasche
Oskar Wilhelm Brasche (11. veebruar 1865 Paide – 31. august 1954 Neuendettelsau) oli baltisaksa päritolu Eesti apteeker, Paide linnapea ja IV Riigiduuma saadik.
Noorus ja õpingud
[muuda | muuda lähteteksti]Oskar Wilhelm Brasche sündis Paides baltisaksa päritolu apteekri perekonnas. Teades, et elus edasijõudmiseks vajalikku vene keelt on kõige kergem õppida lapsena, oli lastel esimestel eluaastatel koduseks keeleks vene keel ja hoidjaks venelanna, alles 4–5-aastaselt tohtisid nad vanematega saksa keelt ja teenijaskonnaga eesti keelt rääkima hakata. Esimest kooliõpetust sai ta Scholli juures, seejärel õppis ta aastatel 1879–1882 Tallinna Toomkoolis. Aastatel 1882–1885 oli ta õpipoisiks isa juures apteegis ja õiendas apteekriabilise eksami Tartu Ülikooli juures. Seejärel praktiseeris ja täiendas ta end Narvas ja Peterburis. Augustis 1887 immatrikuleeriti ta Tartu Ülikooli üliõpilaseks farmaatsia erialal. Sel ajal oli farmakoloogiateadus ja selle õpetamine Tartus väga kõrgel järjel, tegutsesid oma ala ilmapaistvad teadlased Eduard Kobert ja Johann Georg Dragendorff, õppeplaani lisati uute ainetena farmatseutiline propedeutika ja farmakognoosia. Dragendorff hakkas esimesena pidama kohtukeemia loenguid ja viis läbi erikursused farmatseutilises keemias. Brasche sooritas 1889. aastal proviisorieksamid cum laude ja aprillis 1890 farmakoloogiamagistri eksamid. Arstiteaduskonna teadusvõistlusele esitatud töö (teemal "Über Vervendbarkeit der Spektroskopie zur Unterscheidung der Farbenreactionen der Gifte im Interesse der forensischen Chemie", ligikaudne tõlge "Spektroskoopia kasutamise võimalustest mürkide värvireaktsioonide uurimisel kohtukeemia huvides") eest sai ta Suvorovi kuldmedali. Magistrikraad kinnitati 4. veebruaril 1891. Enne lõplikku asumist Paidesse töötas ta Varssavi ja Peterburi apteekides.
Elu Paides
[muuda | muuda lähteteksti]1893. aastal võttis ta üle isa apteegi Paides ja jätkas nii perekonna traditsiooni. Samuti võttis ta üle Paide linnaraamatukogu juhatamise isalt, kes oli raamatukogu üks asutajaid 1858. aastal ja sellest ajast ka raamatukogu juhataja 35 aastat. Kuni 1908. aastani sai raamatukogu linnalt toetust, siis kasvasid kulud liiga suureks ning ülalpidamise võttis üle kohalik Saksa Selts. 1906. aastal oli raamatukogus 1903 raamatut, neist 364 eestikeelsed, ning raamatuid hoiti apteegi kõrvaltoas. Veel võttis ta üle 1827. aastal loodud Venemaa vanima kindlustusseltsi agendi koha, mida isa oli pidanud samuti 35 aastat. Kuna töö väikelinna apteegis ei võtnud kogu aega ja energiat, see jättis talle võimaluse tegelda aladega, mis haarasid teda üha enam. Jaanuaris 1898 valiti Brasche Paide linnavolikogu liikmeks ja neli aastat hiljem Paide linnapeaks. Selles ametis oli ta 16 aastat, mis olid suure tähtsusega linna ajaloos. Sel ajal sai teoks mitmeid majanduslikke uuendusi ja suuri poliitilisi muudatusi, mis esitasid järjest uusi väljakutseid. Linnapea ametiga oli traditsiooniliselt seotud luterliku koguduse eestseisja amet. Sellena oli ta koos praost Karl Ralliga seotud Paide kiriku ümberehitusega ja sepisaia püstitamisega. Aastatel 1909–1910 tehti kirikule suuremad juurdeehitised: uus altariruum idaossa, lääneossa kitsam juurdeehitus, sissekäik kirikusse, eeskojad ja trepikäigud, ruum oreli jaoks. Ühiselt planeeriti ja organiseeriti kirikust kahe versta kaugusele jääva Reopalu surnuaia juurde viiva pärnaallee istutamine. Istutustööd tehti rentmeister Wilhelm Brasche juhatamisel. Pastor Ralli õhutusel tegi ta teoks Braschede perekonnas korjanduse, mille eest kujundati kiriku üks vitraažaken. See tähistas Braschede perekonna saja-aastast Paides elamist.
1911. aastal valiti ta (1896 moodustatud) Eestimaa Farmatseutilise Ühingu esimeheks. Ühing oli vanim rohuteadlaste selts Eestis ja seal arutati kutseküsimusi, saadeti liikmeid rohuteadlaste kongressidele ning nõupidamistele ning hoolitseti ühiselt liikmesapteekide töö korraldamise eest ühiselt arstirohtusid sisse ostes. Liikmeteks said vaid kõrgema eriharidusega farmatseudid, Brasche oli seltsi esimeheks aastani 1918. Ta viis sisse uuenduse, et vähemalt üks seltsi kolmest aastakoosolekust peetakse väljaspool Tallinna.
1912. aastal astus Brasche suurde poliitikasse. Nimelt pääses ta IV Riigiduumasse Eesti linnade esindajana, saavutades Paides 52 poolt- ja 29 vastuhäälega võidu vastaskandidaat Vladimir Perteli (34 poolt- ja 46 vastuhäält) üle. Tal oli au saada kahel korral Talvepaleesse, mil Venemaa keiser Nikolai II kõnetas teda ja ta tohtis keisrinnal kätt suudelda. Riigiduumas valiti ta tervishoiukomisjoni, kus apteekide reformi ette valmistati ja seoses sellega viibis ta paljudes Venemaa linnades, millest ta farmatseutide kongressidel komisjoni tööst ette kandis. Kui uus apteegiseadus valmis sai ja see duuma plenaaristungile esitati, puhkes Esimene maailmasõda. Sõja ajal kutsuti väga harva istungeid kokku. Ühel viimasel duuma istungil oli ta tunnistajaks oktoobrirevolutsiooni puhkemisele ja võimu üleminemisele bolševike kätte.
Lahkumine Eestist
[muuda | muuda lähteteksti]Revolutsioonilised sündmused jõudsid ka Paidesse ja Oskar Brasche vabastati ametist ühena viimastest saksa päritolu linnapeadest. Punast terrorit peljates läks ta mõneks ajaks maapakku Vändrasse sealse sugulase apteeker Emanuel Brasche juurde. Tagasi Paidesse tuli ta lühikeseks ajaks koos saksa okupatsioonivägedega ja määrati ka uuesti linnapea ametisse, kuid pärast sõja lõppu otsustas ta koos Saksa sõjaväega Eestimaalt lahkuda. Brasche lahkus koos perega Saksamaale Jelgava ja Liepāja kaudu Stettinisse. Saksamaal õnnestus tal alles kolme kuu möödudes vahendajate abil saada asjadevalitseja koht Frauenau metsavalduses Baieri metsades. Seal töötas ta kaheksa aastat. 1926. aastal reisis ta koos abikaasa ja tütrega veel kord Eestisse. Siis müüs ta ära siinse kinnisvara ning viis Saksamaale kaasa osa mööblit ja asju. See oli ka viimane kord kodumaad näha. Ta valis elamiseks Paide-suuruse väikelinna Neuendettelsau Baieris Kesk-Frangimaal Ansbachi kreisis. Ta ostis seal maja ja avas apteegi. Neuendettelsaus ilmus ka trükis "Geschichte der Familie Brasche in Estland 1787–1940". Oskar Brasche suri 1954. aastal 89-aastaselt. Sama aasta novembris suri ka abikaasa Helene. Nende hauaplaadil on tavalise teabe kõrval lause, mis teatab, et nad on pärit Eestimaalt Paidest.
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Oskar Brasche abiellus 1894. aastal Helene Kryloviga, kes oli kindral Ivan Ossipovits Jakubovski kasutütar. Neil oli kolm last: pojad Werner (1897–1948) (kes oli hambaarst) ja Georg (1900–1901) ning tütar Luise Renate (sündinud 1907), kes abiellus 1927. aastal pastor Karl Mülleriga ja elas 12 aastat Brasiilias, kus sündisid ka kaks tema tütart. 2000. aastal elas ta oma tütre juures Stuttgardis. Oskar Brasche onu Johannes Heinrich Brasche oli Tallinna Toompea Kaarli koguduse õpetaja; tolle onu, Johannes Heinrich Brasche vanem poeg Christfried Brasche oli Juuru Mihkli koguduse õpetaja, onupoeg Arvid Leopold Brasche oli Kullamaa Püha Johannese koguduse õpetaja; teine onu Wilhelm Brasche elas Paides, selle onu poeg Johannes Brasche oli Harju-Madise koguduse õpetaja.