Mine sisu juurde

Mikitamäe külanõukogu

Allikas: Vikipeedia

Mikitamäe külanõukogu oli külanõukogu Eesti NSV-s. Külanõukogu halduskeskus asus algselt Koksina külas, hiljem Mikitamäel.

Mikitamäe külanõukogu moodustati Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi 13. septembri 1945 seadlusega Mäe valla koosseisus.[1] Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi 26. septembri 1950 seadlusega Mäe vald likvideeriti ja Mikitamäe külanõukogu territoorium arvati Räpina rajooni koosseisu.[2] Räpina rajooni kuulus Mikitamäe külanõukogu aastatel 1950–1961. Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi 14. aprilli 1961 seadlusega Räpina rajoon likvideeriti ning Mikitamäe külanõukogu liideti Põlva rajooniga.[3]

Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi 26. märtsi 1966 seadlusega liideti Mikitamäe külanõukoguga 7,5 km² suurune osa (190 elanikuga) Alaküla külanõukogu maadest, millel asus Räpina sovhoosi maakasutus.

1959. aasta seisuga oli külanõukogus Võõpsu alevik, Kahkva, Lepiku ja Rainova asundus ning Audjassaare, Beresje, Igrise, Järvepää, Karisilla, Kito, Kotelnika, Käre, Laossina, Lüübnitsa, Mikitamäe, Mäessa, Niitsiku, Pedajaaluste, Plotina, Pluitsa, Puugnitsa, Rõsna-Metsa, Rõsna-Palo, Rõsna-Saare, Rõsna-Vanaküla, Räsolaane, Sadora, Selise, Sikamäe, Soelaane, Tegova, Toomasmäe, Tsolgo, Töganitsa, Usinitsa, Varesmäe ja Varsaoja küla.

Pärast väikekülade liitmisi 1977. aastal kuulusid Mikitamäe külanõukokku Audjassaare, Beresje, Igrise, Järvepää, Kahkva, Karisilla, Laossina, Lüübnitsa, Mikitamäe, Niitsiku, Puugnitsa, Rõsna, Rääsolaane, Selise, Toomasmäe, Usinitsa, Varesmäe ja Võõpsu küla.[4]

Mikitamäe külanõukogu territooriumi pindala 1978. aasta seisuga oli 111 km². Külanõukogu territooriumil tegutses Võhandu sovhoos.[5]

Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusega 4. juunist 1992 kinnitati Mikitamäe valla omavalitsuslik staatus, millega seoses Mikitamäe külanõukogu likvideeriti.[6]

Külanõukogu elanike arv[7]

  • 1959: 2870
  • 1970: 2264
  • 1979: 1795
  • 1989: 1394