Nekori Emiraat

	Nekori Emiraat Taemirate n Nekkur ; إمارة بني صالح 710–1019
Valitsusvorm	Monarhia
Osa	Ummaijaadide Kalifaadi klientriik
Emiir	Salih I ibn Mansur ; (esimene, 710–749)
Pealinn	Temsaman (710–760) ; Nekor (760–1019)
Religioon	Islam
Peamised keeled	Berberi keeled ; Araabia keel
Ummaijaadide Kalifaat	Almoraviidide Riik

Nekori Emiraat (berberi keeles Taemirate n Nekkur, araabia keeles إمارة بني صالح) oli riik, mis asus Rifi piirkonnas tänapäeva Maroko aladel. Emiraadi pealinn oli algul Temsamanis, kuid hiljem koliti see Nekori. Emiraadi valitsenud araablaste dünastia pidas end seitsmenda sajandi keskpaigas tegutsenud Uqba ibn Nafi järeltulijateks.^[1] Nekori Emiraadi rajas 710. aastal Ummaijaadide Kalifaadi loal Salih I ibn Mansur. Tema valitsusajal pöördusid kohalikud berberid islami usku, kuid hiljem kukutasid nad ta mõneks ajaks. Berberid mõtlesid hiljem siiski ümber ning tõid Salih I tagasi troonile. Tema Banu Salihi dünastia oli võimul aastani 1019.

859. aastal allutasid viikingid Nekori Emiraadi enda võimu alla, kuna nende 62-aluseline laevastik oli purustanud mauride kaitseväe, mis proovis viikingite rüüstamist takistada. Viikingid peatusid Marokos kaheksa päeva ning jätkasid pärast seda oma rüüsteteekonda mööda Pürenee poolsaare idakallast.^[2]

Banu Salihi valitsejad

Salih I ibn Mansur (710–749)
al-Mu'tasim ibn Salih (749–?), oli väga usklik ja vaga
Idris I ibn Salih (?–760), rajas Nekori
Sa'id I ibn Idris (760–803), kolis pealinna Nekori; tema valitsusajal toimusid viikingite rüüsteretked ning võeti palju pantvange, keda Ummaijaadide valitseja Hispaanias välja ostis; hiljem mäslesid ghomarad, kuid nende ülestõus õnnestus maha suruda
Salih II ibn Sa'id (803–864), tema vend tõusis tema vastu üles, kuid sai lüüa
Sa'id II ibn Salih (864–916), tema vanem vend ja onu tõstsid tema vastu mässu, kuid said lüüa; tema valitsusajal okupeerisid Nekori Emiraadi pooleks aastaks Fatimiidid, kes ta tapsid; tema vennad põgenesid okupatsiooni ajaks Ummaijaadide Málagasse ning naasid, kui Fatimiidide kindral oli lahkunud, ning alistasid Fatimiidid
Salih III ibn Sa'id (917–927), tunnistas tänutäheks toetuse eest Ummaijaadide ülemvõimu
Abd al-Badi' ibn Salih (927–929), ka tema tapeti Fatimiidide poolt, kes Nekori taas hävitasid ning lühikeseks ajaks okupeerisid
Abu Ayyub Isma'il ibn 'Abd al Malik ibn Abd ar-Rahman ibn Sa'id I ibn Salih (930?–935), ka tema tapsid Fatimiidid; kui Fatimiidide kindral Fezi lahkus, tõusid kohalikud nende vastu üles ning tõid troonile järjekordse Banu Salihi
Musa ibn Rumi ibn Abd as-Sami` ibn Salih ibn Idris I ibn Salih (936?–940), ta alistas Fatimiidide kuberneri ning saatis tema pea Ummaijaadide kubernerile Cordobasse
Abd as-Sami' ibn Jurthum ibn Idris ibn Salih I ibn Mansur (940–947), tema alamad kukutasid ta
Jurthum ibn Ahmad ibn Ziyadat Allah ibn Sa'id I ibn Idris (947–970), võttis kasutusele Maliki õiguse

Pärast seda oli dünastia võimul 1019. aastani, kui Azdâji emiir Ya'la ibn Futuh emiraadi vallutas ja Banu Salihid välja ajas.

Aastad on üle võetud islami kalendrist ning võivad veidi nihkes olla. Andmed pärinevad suuresti Ibn Khaldūnilt, kes omakorda sai need Al-Bakri.

Vaata ka

Viited

↑ Picard, Christophe (21. jaanuar 2018). Sea of the Caliphs (inglise). Harvard University Press. Lk 247. ISBN 978-0-674-66046-5.
↑ Northvegr - A History of the Vikings Archive

[1] Picard, Christophe (21. jaanuar 2018). Sea of the Caliphs (inglise). Harvard University Press. Lk 247. ISBN 978-0-674-66046-5.

[2] Northvegr - A History of the Vikings Archive

[1]

[2]