Nikolai Sazõkin

Nikolai Stepanovitš Sazõkin (vene keeles Николай Степанович Сазыкин; 26. detsember 1910 Kolobovka küla, Tsarevo maakond, Astrahani kubermang – 26. jaanuar 1985 Moskva) oli NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi juhtivtöötaja, kindralleitnant (1945–1954), tehnikateaduste doktor ja VK(b)P KK Eesti Büroo liige ning NSV Liidu SARK ja RJRK volinik Eestis.

Nikolai Sazõkin sündis talupojaperekonnas, 1928. aastal töötas OGPU tugiteenistuses ekspediitorina, pärast seda GULAGis majandustöödel, 1932. aastal lõpetas Plehhanovi-nimelise Rahvamajandusinstituudi ja 1935. aastal Plaaniinstituudi.

1936. aasta aprillis suunati NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaati Stalingradi oblastisse, 1937. aastal viidi üle teenistusse Moskvasse, kus tegi kiiret karjääri Lavrenti Beria toetusel pärast endise siseasjade rahvakomissari Nikolai Ježovi kaastöötajate represseerimist NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadis.

26. detsembrist 1938 määrati Sazõkin tööle NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Peavalitsuse 2. (salajas-operatiiv) osakonna sekretariaati.

1938. aasta jaanuarist augustini oli Sazõkin NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi sekretariaadi ülema asetäitja.

Juunis 1939 astus ta VK(b)P-sse, aastatel 1939–1946 oli NSV Liidu Ülemnõukogu saadik.

17. augustil 1939 määrati SARK-i Molotovi oblasti valitsuse ülemaks.

7. augustist 1940 viidi üle vastloodud Moldaavia NSV siseasjade rahvakomissariks.

1940. aasta veebruarist märtsini oli Moldaavia ANSV riikliku julgeoleku rahvakomissar ning juhendas Moldaavia sovetiseerimist NSV Liiduga liidetud Bessaraabias ja juuniküüditamise läbiviimist Moldaavias.

19. juulist 1941 oli Lõunarinde Eriosakonna ülem.

25. oktoobrist 1941 kuni maini 1943 oli NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaati 3. eriosakonna (läbiotsimised ja vahistamised) ülem.

20. maist 1944 määrati Sazõkin NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi 2. (vastuluure)valitsuse ülema asetäitjaks.

Oktoobrist 1944 kuni septembrini 1945 oli Nikolai Sazõkin VK(b)P KK Eesti Büroo liige ning NSV Liidu SARK ja RJRK volinik Eestis.

27. septembrist 1945 määrati Sazõkin NSV Liidu SARK-i S-osakonna ülema (Pavel Sudoplatovi) asetäitjaks, osakond tegeles tuumapommi loomise kohta luureandmete kogumisega.

Mais 1947 määras Lavrenti Beria – NSV Liidu Ministrite Nõukogu esimehe asetäitja – Sazõkini oma abiks uue tehnika alal.

1953. aastal pärast Stalini surma määras Beria 12. märtsil Sazõkini NSV Liidu Siseministeeriumi 4. (Salajas-poliitilise) valitsuse ülemaks, ta määrati ka NSV Liidu SM Kolleegiumi liikmeks.

Pärast Lavrenti Beria võimult kõrvaldamist parteisisese võimuvõitluse tulemusena kõrvaldati Sazõkin 16. juulil 1953 ametikohalt ja saadeti SM-RJK Moskva Kooli.

20. oktoobril 1954 jäeti ta ilma sõjaväelisest auastmest ja vabastati teenistusest, põhjuseks faktid, “mis diskrediteerisid kõrget auastet”.

1957. aastal arvati välja NLKP-st.

Pärast seda töötas Keskmise Masinaehituse Ministeeriumis.