Nils Bernhard Sachris

Nils Bernhard Sachris (9. detsember 1923 Tartu – 21. august 2014) oli eesti arst ja tõlkija.

Ta lõpetas aastal 1942 Jakob Westholmi Gümnaasiumi. Samal aasta 17. mail astus ta vabatahtlikult Saksa sõjaväkke (Flugmeldekompanie 38) ja ta teenis seal 5. jaanuarini 1944, mil vabanes sõjaväest hilisemate repressioonideta. Aastal 1942 astus ta Tartu Ülikooli arstiteaduskonda, mille lõpetas aastal 1950 arstina. Aastal 1960 astus ta toona põranda all vaikselt tegutsenud Eesti Üliõpilaste Seltsi.

Teda kutsus professor Rudolf Bernakoff günekoloogiahuvi tõttu oma kateedrisse assistendiks, kuid määramiskomisjonis keelduti teda ülikooli juurde tööle lubamast. Seetõttu suunati ta pärast ülikooli lõpetamist röntgenoloogiks Saaremaale Kingissepa Rajoonihaiglasse, kus ta töötas aastatel 1950–1954. 1954–1956 töötas ta röntgenoloogina Võru-Kubija Tuberkuloosi Sanatooriumis (kuni selle mahapõlemiseni). 1956–1991 töötas ta Tartu Kliinilise Haigla Toome sisehaiguste kliinikus röntgeniosakonna juhatajana ja röntgenoloogina. Seejärel läks pensionile.

Ta on tõlkinud eesti keelde bioeetika konventsiooni ja mitmesuguseid muid materjale ajakirjale Akadeemia, sealhulgas taani keelest. Ta oli Eesti Looduseuurijate Seltsi ja Akadeemilise Baltisaksa Kultuuri Seltsi liige.

Ta oli kirglik kalamees, ta on olnud Tartu Kalaspordi Klubi esimees. 1970. aastatel sai temast Kalevi spordiseltsi auliige.

Tunnustus

• 1997 – Riigivapi II klassi teenetemärk
• 2004 – Tartu medal

Kirjandus

• Helbe Merila-Lattik. "Eesti arstid 1940–1960". Lk 986

Välislingid

• Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918–1944]