Salome Trei
| Salome Trei | |
|---|---|
| Sündinud |
17. jaanuar 1905 Kuressaare |
| Surnud |
12. oktoober 1995 (90-aastaselt) Geneseo, New Yorgi osariik, Ameerika Ühendriigid |
| Rahvus | eestlane |
| Haridus |
Riigi Kunsttööstuskool Kõrgem Kunstikool Pallas |
| Tegevusala | graafika |
| Tuntud teoseid | "Mustlaspoiss", "Tulijad" |
Salome Trei (17. jaanuar 1905 Kuressaare – 17. oktoober 1995 Geneseo, New Yorgi osariik, Ameerika Ühendriigid) oli eesti graafik.
Elulugu
[muuda | muuda lähteteksti]Salome Trei sündis 17. jaanuaril 1905 Kuressaares kooliõpetaja perekonnas. Ta õppis aastatel 1919–1924 Saaremaa Ühisgümnaasiumi humanitaarklassis.[1] 1929. aastal astus ta Riigi Kunsttööstuskooli Tallinnas, kus omandas viie aasta jooksul Günther Reindorffi juhendamisel rakenduskunstniku kutse graafika erialal.[2] Lõpetanud kooli kiitusega, astus ta juba samal aastal Kõrgemasse Kunstikooli Pallas, kus õppis graafikat esmalt Ado Vabbe ja siis Hando Mugasto ning lõpuks Arkadio Laigo ja Roman Vaheri juures.[2] Lõpetas 1939. aastal Pallase ühes tugevaimas lennus koos Elmar Kitse, Lepo Mikko, Eduard Rüga, Ella Mätiku jt.[3] 1939. aasta Pallase lõpetajate näitusel Tartus ja samal aastal Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse näitusel Tallinnas saatis Salome Treid juba arvestatav tunnustus.[4]
1943. aastal sattus kunstnik haiglasse ning evakueeriti tema nõusolekuta 1944. aasta suvel Saksamaale.[3] 1950. aastal emigreerus ta Ameerika Ühendriikidesse, kus tegelemine loominguga osutus nii materiaalsetel kui ka vaimsetel põhjustel raskendatuks.[2] Kunstnik püüdis küll jõulukaarte joonistada ja tapeete kavandada, kuid see ei osutunud majanduslikult tasuvaks.[5] Viimastel eluaastatel tegeles ta fotograafiaga ning herbaliseeritud taimedest kaartide valmistamisega.[5]
Salome Trei suri 1995. aastal. Tema tuhastatud põrm toimetati kodumaale ning maeti Saaremaale Kudjape kalmistule.[5]
Looming
[muuda | muuda lähteteksti]Kunsttööstuskoolis õppides pälvis Trei Rakenduskunsti Ühingu korraldatud tarbegraafika võistlusel preemia "Tohveri kalendri" kujundamise eest.[2] Pärast Pallase lõpetamist kujunes välja talle iseloomulik lüüriline hingestatud laad. Tema illustratsioonid Friedrich Robert Faehlmanni "Müüdilistele muinasjuttudele" on nii poeetilised ja õhulised, et mõjuvad lausa ebamateriaalsetena.[2]
Teise maailmasõja eelsel poeetilise realismi perioodil tegeles Trei peamiselt graafikaga.[6] Ta kasutas huvitavate ja isikupäraste tulemustega litot, puulõiget, sügavtrükki, puugravüüri, metsotintot, vaselõiget ja monotüüpiat. Salome Trei looming oli mitmekülgne ka žanritelt: maastikud, natüürmordid, aktid, kompositsioonid ja portreed.
Oma teostes kasutas ta tihti kujundeid naiste vaatevinklist, aga samal ajal tõi ta tähelepanu ka argistele toimingutele, eriti esile tuues loodust.[6] Sõjaaja suved veetis ta Harjumaal Haiba külas, kus valmis hulgaliselt joonistusi lastest.[2] Kõrvuti talviste linnavaadetega on just lapseportreed need, mis teevad Salome Trei kunstist aegumatu.[3]
Aastatel 1941–1942 esines ta koos Jaan Grünbergi ja Eduard Wiiraltiga Tartus ühisnäitusel.[3] Saksamaal põgenikelaagris viibides eksponeeris Trei oma teoseid 1949. aastal Stedelijk Museumi näitusel Amsterdamis ja 1950. aastal Charlottenborgi lossis Kopenhaagenis.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Vilistlased. Kuressaare Hariduse Kooli veebisait.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 2,6 Anu Allikvee, Salome Trei graafika 1933–1944, Adamson-Ericu muuseum, 1995
- ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 Anne Lõugas, Salome Trei - legend graafikas, Oma Saar, 6.05.1995
- ↑ 4,0 4,1 Juta Kivimäe, Pallase legend graafikas, Hommikuleht, 17.02.1995
- ↑ 5,0 5,1 5,2 5,3 Salome Trei põrm sängitati kodukiriku pühitsetud mulda, Meie Maa, 19.01.1996
- ↑ 6,0 6,1 6,2 "Salome Trei". Originaali arhiivikoopia seisuga 14. juuli 2011. Vaadatud 5. märtsil 2013.