Sääliklased
| Sääliklased | |
|---|---|
|
Punasaba-säälik (Setophaga ruticilla) | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
| Klass |
Linnud Aves |
| Selts |
Värvulised Passeriformes |
| Sugukond |
Sääliklased Parulidae |
Sääliklased (Parulidae), varasema nimetusega metslauljalased [1], on Ameerikas levinud värvuliste sugukond.
Välimus
[muuda | muuda lähteteksti]Sääliklased on enamasti värvika sulestikuga linnud. Nad on üsna väikesed ja kehakujult sarnanevad Vana Maailma põõsalindlastega. Parasvöötme liikidel on suguline dimorfism võrreldes palavvöötme liikidega enamasti märksa selgemini väljendunud. Väikseim on kõrbesäälik (Oreothlypis luciae) kaaluga umbes 6,5 grammi ja pikkusega 10,6 cm. Suurim liik on suursäälik (Icteria virens) kaaluga 20–33 grammi ja pikkusega 17–19 cm. Kui see liik osutub aga kuuluvaks mõnda teise sugukonda, on suurimad perekondade Parkesia ja Seiurus liigid, kõik kolm pikkusega kuni 15 cm.
Levik ja eluviisid
[muuda | muuda lähteteksti]Sääliklased on levinud Alaskast ja Põhja-Kanadast kuni Argentinani. Neid leidub Kariibi mere saartel ja üht liiki (koldsäälik (Setophaga petechia)) ka Kookossaarel ja Galápagose saartel. Enamik liike on kohastunud liikumiseks puudel-põõsastel, mõned kulgemiseks maapinnal. Nad elavad eri tüüpi metsades (leht-, okas-, troopika- ja vihmametsades), põõsastikes, soodes, rabades ja mangroovides. Põhjapoolsed liigid teevad pesa maapinnale, põõsaste ja puude otsa, troopikaliigid maapinnale. Õõnesäälik ja kõrbesäälik teevad pesa puuõõnde. Rändavatel liikidel on suurem, tavaliselt kuni kuue munaga kurn, seevastu paljudel troopilistel liikidel on kurnas tavaliselt kaks muna.
Enamik sääliklasi on putuktoidulised, kuid mõned liigid söövad ka marju ja teisi taimeosi.
Sääliklaste päritolu seostub tõenäoliselt Kesk-Ameerika põhjaosaga, kus on nende suurim liigiline mitmekesisus. Sealt võisid nad levida peamiselt rändlindudena jääaegadevahelistel perioodidel põhja poole ja naasta talveks oma põlispiirkonda. Perekonnad Myioborus ja Basileuterus koloniseerisid Lõuna-Ameerika tõenäoliselt siis, kui kaks Ameerika mandrit polnud veel ühenduses.
Kaitse
[muuda | muuda lähteteksti]Kümmekond liiki on ohustatud, üks liik (bambusesäälik) on tõenäoliselt välja surnud. [1]
Süstemaatika
[muuda | muuda lähteteksti]Sääliklaste sugukonna teaduslik nimetus tuleneb asjaolust, et Carl von Linné kirjeldas 1758. aastal samblikusäälikut tihaseliigina Parus americanus ning süstemaatika edenedes võeti selle liigi perekonna nimetusena kasutusele Parulus ja hiljem Parula (nüüd Setophaga). Sääliklased on lähedased tangaralastega (Thraupidae).
Liigid
[muuda | muuda lähteteksti]Sääliklasi on umbes 120 liiki.
- Basileuterus basilicus (pugalpea-selvasäälik)
- Basileuterus belli (kuldkulm-selvasäälik)
- Basileuterus bivittatus (laulu-selvasäälik)
- Basileuterus chrysogaster (rohe-selvasäälik)
- Basileuterus chlorophrys (oliiv-selvasäälik)
- Basileuterus cinereicollis (hõbekurk-selvasäälik)
- Basileuterus conspicillatus (valjas-selvasäälik)
- Basileuterus coronatus (tulikiird-selvasäälik)
- Basileuterus culicivorus (väike-selvasäälik)
- Basileuterus flaveolus (viher-selvasäälik)
- Basileuterus fraseri (ekuadori selvasäälik)
- Basileuterus griseiceps (monagase selvasäälik)
- Basileuterus hypoleucus (hele-selvasäälik)
- Basileuterus ignotus (pirre selvasäälik)
- Basileuterus lachrymosus (lehviksaba-säälik)
- Basileuterus leucoblepharus (uruguai selvasäälik)
- Basileuterus leucophrys (lammi-selvasäälik)
- Basileuterus luteoviridis (mägi-selvasäälik)
- Basileuterus melanogenys (mustpõsk-selvasäälik)
- Basileuterus nigrocristatus (mustkiird-selvasäälik)
- Basileuterus rufifrons (valgekulm-selvasäälik)
- Basileuterus signatus (händ-selvasäälik)
- Basileuterus trifasciatus (triip-selvasäälik)
- Basileuterus tristriatus (leet-selvasäälik)
- Cardellina canadensis (viirpugu-säälik)
- Cardellina pusilla (pajusäälik)
- Cardellina ruber (punasäälik)
- Cardellina rubrifrons (punakurk-säälik)
- Cardellina versicolor (roosasäälik)
- Catharopeza bishopi (vilesäälik)
- Geothlypis aequinoctialis (lõuna-masksäälik)
- Geothlypis beldingi (kalifornia masksäälik)
- Geothlypis flavovelata (tamaulipase masksäälik)
- Geothlypis formosus (habesäälik)
- Geothlypis nelsoni (kaktuse-masksäälik)
- Geothlypis philadelphia (mustpugu-säälik)
- Geothlypis poliocephala (valjassäälik)
- Geothlypis rostrata (bahama masksäälik)
- Geothlypis semiflava (heina-masksäälik)
- Geothlypis speciosa (luha-masksäälik)
- Geothlypis tolmiei (kiltpugu-säälik)
- Geothlypis trichas (põhja-masksäälik)
- Helmitheros vermivorus (triippea-säälik)
- Limnothlypis swainsonii (redusäälik)
- Mniotilta varia (tüvesäälik)
- Myioborus albifacies (valgepõsk-mägisäälik)
- Myioborus albifrons (prill-mägisäälik)
- Myioborus brunniceps (lõuna-mägisäälik)
- Myioborus cardonai (tõmmu-mägisäälik)
- Myioborus castaneocapillus (tepui-mägisäälik)
- Myioborus flavivertex (kuldkiird-mägisäälik)
- Myioborus melanocephalus (andi mägisäälik)
- Myioborus miniatus (tanu-mägisäälik)
- Myioborus ornatus (kuld-mägisäälik)
- Myioborus pariae (paria mägisäälik)
- Myioborus pictus (sametsäälik)
- Myioborus torquatus (kaelus-mägisäälik)
- Oporornis agilis (ämblikusäälik)
- Oreothlypis celata (rohesäälik)
- Oreothlypis crissalis (tammesäälik)
- Oreothlypis gutturalis (leeksäälik)
- Oreothlypis luciae (kõrbesäälik)
- Oreothlypis peregrina (kanada säälik)
- Oreothlypis ruficapilla (salusäälik)
- Oreothlypis superciliosa (sirpsäälik)
- Oreothlypis virginiae (orusäälik)
- Parkesia motacilla (jõgisäälik)
- Parkesia noveboracensis (lodusäälik)
- Phaeothlypis fulvicauda (oja-selvasäälik)
- Phaeothlypis rivularis (kalda-selvasäälik)
- Protonotaria citrea (õõnesäälik)
- Seiurus aurocapillus (maasäälik)
- Setophaga adelaidae (antilli säälik)
- Setophaga americana (samblikusäälik)
- Setophaga angelae (puertoriiko säälik)
- Setophaga caerulescens (sinisäälik)
- Setophaga castanea (ruskesäälik)
- Setophaga cerulea (lasuursäälik)
- Setophaga chrysoparia (kadakasäälik)
- Setophaga coronata (metssäälik)
- Setophaga delicata (saintlucia säälik)
- Setophaga discolor (põõsasäälik)
- Setophaga dominica (kuldkurk-säälik)
- Setophaga flavescens
- Setophaga fusca (tulikurk-säälik)
- Setophaga graciae (asteegi säälik)
- Setophaga kirtlandii (michigani säälik)
- Setophaga magnolia (tsuugasäälik)
- Setophaga nigrescens (võsasäälik)
- Setophaga occidentalis (laanesäälik)
- Setophaga palmarum (rabasäälik)
- Setophaga petechia (koldsäälik)
- Setophaga pensylvanica (ruskkülg-säälik)
- Setophaga pharetra (jamaika säälik)
- Setophaga pinus (männisäälik)
- Setophaga pitiayumi (bromeeliasäälik)
- Setophaga pityophila (manisksäälik)
- Setophaga plumbea (hallsäälik)
- Setophaga ruticilla (punasaba-säälik)
- Setophaga striata (põhjasäälik)
- Setophaga subita (barbuda säälik)
- Setophaga tigrina (kuusesäälik)
- Setophaga townsendi (nulusäälik)
- Setophaga virens (mustkurk-säälik)
- Setophaga vitellina (kaimanisaarte säälik)
- Vermivora bachmanii (bambusesäälik)
- Vermivora chrysoptera (kuldtiib-säälik)
- Vermivora cyanoptera (välusäälik)
- Wilsonia citrina (karbussäälik)
Incertae sedis
- Microligea palustris
- Teretistris fernandinae
- Teretistris fornsi
- Leucopeza semperi
- Zeledonia coronata
- Icteria virens (suursäälik)
- Xenoligea montana