Tõepredikaat

Tõepredikaat ehk tõesuspredikaat on loomuliku keele öeldistäide koos koopulaga või formaalse keele predikaat, mida vähemalt näiliselt kasutatakse mainitavale tõekandjale (loogikas mugavuse pärast tavaliselt lausele) tõesuse omistamiseks.

Eesti keeles on tõepredikaadiks tavaliselt "on tõene".

Selleks et abstraktselt määratletud predikaat T saaks olla tõepredikaat, nõutakse klassikalise loogika raames tavaliselt, et

mis tahes lause A korral T(⌜A⌝) ↔ A.

Seda Alfred Tarski (1935) formuleeritud tingimust nimetatakse T-skeemiks: lause ⌜A⌝ on tõene parajasti siis, kui A.

Üldisemas raamistikus võib selle asendada tingimustega:

mis tahes lause A korral A ⊢ T(⌜A⌝) ja T(⌜A⌝) ⊢ A.

Aksiomaatilistes tõeteooriates on tõepredikaat algmõiste.

Kirjandus

• Alfred Tarski. Der Wahrheitsbegriff in den formalisierten Sprachen. – Studia Philosophica, 1935, 1, lk 261–405.