Turu ja Pori lään
| Turu ja Pori lään | |
|---|---|
|
| |
| soome Turun ja Porin lääni | |
| rootsi Åbo och Björneborgs län | |
|
| |
|
| |
| Pindala: 19 955 km² | |
| Elanikke: 731 786 (1993) | |
| Rahvastikutihedus: 36,7 in/km² | |
| Keskus: Turu | |
|
|
Turu ja Pori lään (soome keeles Turun ja Porin lääni, rootsi keeles Åbo och Björneborgs län) asus Soomes aastatel 1634 kuni 1997.
Lääni alad olid osa ajaloolisest Päris-Soome maakonnast kuni 1634. aastani, mil maakondade kui haldusüksuste asemele moodustati läänid.
Turu ja Pori lään Soomes oli integreeritud Rootsi kuningriiki ja lääni aladel moodustati Rootsi armeesse kuulunud maapaigaliste sõduritega Turu lääni jalaväerügement (rootsi k. Åbo läns infanteriregemente), Pori lääni jalaväerügement (Björneborgs läns infanteriregemente), Turu lääni jalaväerügemendi ratsapataljon, Pori lääni jalaväerügemendi ratsapataljon[1], mis Rootsi suurvõimu ajastul osalesid Rootsi sõdades Euroopas.
Elanikke oli lääni territooriumil 731 786[2] (1992). 1997. aastal moodustati Turu ja Pori läänist, Vaasa läänist ning Kesk-Soome läänist Lääne-Soome lään keskusega.
Turu ja Pori lääni maaisandad
[muuda | muuda lähteteksti]- Bror Rålamb 1634–1637, (rootsi k. landshövding i Åbo och Björneborgs län) enne seda Turu õuekohtu president (1630−1632)
- Melkior von Falkenberg, 1637–1641
- Melkior von Falkenberg, 1641–1642 maaisand Turu läänis
- Knut Lilliehöök, 1642–1646 Turu läänis
- maaisand puudus 1641–1646 Pori läänis
- Knut Lilliehöök, 1647–1648
- Lorentz Creutz vanem, 1649–1655
- Erik von der Linde, 1655–1666
- Ernst Johan Creutz, 1666
- Harald Oxe, 1666–1682
- Lorentz Creutz noorem, 1682–1698
- Jakob Bure, 1698–1706
- Justus von Palmenberg, 1706–1714
- Johan Stiernstedt, kohustes 1711–1713 ja ametis 1714–1722
- Otto Reinhold Yxkull,[3] 1722–1746
- Lars Johan Ehrenmalm, (aadeldatult Malm) kohustes 1744–1747 ja 1747–1749
- Johan Georg Lillienberg, 1749–1757
- Jeremias Wallén (aadeldatult Wallenius), 1757–1768
- Kristoffer Johan Rappe, 1769–1776
- Fredrik Ulrik von Rosen, 1776–1781
- Nils Fredenskiöld (aadeldatult Hasselbom), kohustes 1780
- Magnus Wilhelm Armfelt, 1782–1790
- Joakim von Glan, 1790–1791 tf.
- Ernst Gustaf von Willebrand, 1790–1806
- Olof Wibelius, kohustes 1801–1802
- Knut von Troil, 1806–1816
- Otto Herman Lode, kohustes 1811–1813
- Carl Erik Mannerheim, 1816–1826
- Lars Gabriel von Haartman, kohustes 1820–1822
- Eric Wallenius (aadeldatult Wallenskiöld), kohustes 1822–1826 ja 1826–1828
- Adolf Broberg, 1828–1831
- Lars Gabriel von Haartman, 1831–1842
- Gabriel Anton Cronstedt, kohustes 1840–1842 ja 1841–1856
- Samuel Werner von Troil, kohustes 1856
- Carl Fabian Theodor Langenskiöld, 1856–1858
- Selim Mohamed Ekbom, kohustes 1857–1858
- Johan Axel Cedercreutz, kohustes 1858–1863 ja 1863
- Carl Magnus Creutz, kohustes 1864–1866 ja 1866–1889
- Axel Gustaf Samuel von Troil, 1889–1891
- Wilhelm Theodor von Kraemer, 1891–1903
- Theodor Hjalmar Lang (hiljem Langinkoski), 1903–1905
- Knut Gustaf Nikolai Borgenström, 1905–1911
- Eliel Ilmari Wuorinen, 1911–1917
- Albert Alexander von Hellens, kohustes 1917
- Karl Johan Michael Collan, kohustes 1917–1918 ja 1918–1922
- Iwar Aminoff, kohustes 1918
- Aukusti Aho, kohustes 1918–1920
- Ilmari Helenius, 1922–1932
- Wilho Kyttä, 1932–1948 ja kohustes 1948–1949
- Erkki Härmä, 1949–1957
- Esko Kulovaara, 1957–1971
- Yrjö Aliharmi, kohustes 1971–1972
- Sylvi Siltanen, 1972–1976 ja kohustes 1976–1977
- Paavo Aitio, 1977–1985
- Pirkko Työläjärvi, 1985–1997
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Wirilander, Kaarlo. Suomen armeijan upseeristo ja aliupseeristo 1718–1810. Virkatalohaltijoiden luettelot. − Suomen Historiallinen Seura. Käsikirjoja III. Helsinki: 1953.
- ↑ Turun ja Porin lääni / Satakunta ja Varsinais-Suomi. Turu ja Pori lään
- ↑ Anders Anton von Stiernman, Swea och Götha Höfdinga-Minne, Volume 2, s. 390, 1745