Voŭčyn

Voŭčyn
valgevene	Воўчын * / Voŭčyn *transkriptsioon: Vovtšõn
vene	Волчин Voltšin
	Elanikke: 508 (2009)
	Koordinaadid: 52° 17′ N, 23° 19′ E

Voŭčyn (valgevene keeles Воўчын, transkribeerituna Vovtšõn, poola keeles Wołczyn) on küla (endine alev) Valgevenes Bresti oblastis Kamienieci rajoonis. Asula on Voŭčyni külanõukogu halduskeskus. Küla asub Pulva jõe kaldal, merepinnast 137 meetri kõrgusel.

Haridust annab keskkool. Voŭčynis on ka raamatukogu ja kultuurimaja.

Vaatamisväärsusteks on XIX sajandil ehitatud sünagoog ja vesiveski (hävis 2013 tulekahjus)^[2], katoliku kirik (1729–1733) ja XVIII sajandil ehitatud endine kreekakatoliku, praegune õigeusu kirik aastast 1799 ning endine katoliku kirik, lisaks veel kaks kabelit.

Ajalugu

Voŭčynit on mainitud esimest korda XVI sajandil, toona oli see Bresti vojevoodkonda ja Bresti maakonda kuuluv alev. Esimesed teadaolevad omanikud olid Sołtanid.

XVII sajandi alguses läks valdus Gosiewskite kätte. Aastal 1639 ehitas Aleksander Korwin Gosiewski sinna esimese kiriku. Aastal 1708 abiellus viimane pärija Sapiehade suguvõssa, tema surma järel (1710) müüdi valdus Flemmingitele. Järgmiseks omanikuks oli Kazimierz Czartoryski. Tema tütar abiellus Stanisław Poniatowskiga. Üks nende lastest, hilisem poola kuningas Stanisław II, sündis selles alevis.

Poola jagamisel läks Voŭčyn aastal 1795 Venemaa koosseisu. Aastal 1828 läks valdus Czartoryskitelt üle Pusłowskitele, hiljem aga Marczewskitele. XIX sajandi lõpus oli asulas kaks kirikut ja heebrea palvemaja, kool, vesiveski, 24 laohoonet, alevis peeti kolm korda aastas laata.

Pärast Esimest maailmasõda kuulus Voŭčyn Poola koosseisu. Aastal 1938 maeti sinna ümber kuningas Stanisław II. 1939. aastast kuulus asula Nõukogude Liitu, ühtlasi sai Voŭčynist küla. Aastal 1995 viidi kuninga põrm Voŭčynist edasi Varssavisse.

1942. aastal hukkasid saksa sõjaväelased külas 350 juudi tsiviilisikut. Nende mälestuseks on küla servale püstitatud mälestussammas.