2
Õpilaste töid juhendasid ja kogusid:
Tiina Fedotova, Reet Hallaste, Krista Hansen, Ljudmila Hingla, Ester Jürgen, Inna Kallas, Urlika Koop, Merike Kuld, Airi Laine, Kristi Lee, Tiia Leinola, Anneli Lõoke, Terje Orula, Eve-Rita Peet, Kristina Ploom, Virve Sinisalu, Ille Sõrmus, Raili Avastu, Tiiu Kallion
Arvutitöötlus: Janno Tintson Kujundajad: Eve-Rita Peet ja Janno Tintson Köitjad: Janno Tintson Kaanekujundusel on kasutatud 4.e klassi õpilaste Crystal Zalitise (Ingel) ja Ernst Põdra (Kosmos) loomingut.
Toimetaja: Eve-Rita Peet
Valga Põhikool 2014 3
Austatud almanahhi lugeja! Mis võiks olla veel lõbusam ja paeluvam, kui väikeste laste loomingumaailmas viibimine? Õpetaja ametis on üheks õpilastööde väärtustamise võimaluseks nende teoste eksponeerimine ja tunnustamisvõimaluseks kogumiku koostamine. Antud almanahh on esimene uue Valga Põhikooli algklasside õpilaste loodud teostest koostatud. Kogumikku sirvides saate aimu laste kirevast tundemaailmast. Almanahhi lehitsedes ja lugedes märkate nauditavat värvide mängu, lapselikku sõnaseadmist ja aastaaegade võlusid läbi lapse silmade. Õpilaste lahutamatud sõbrad on lemmikloomad ja vanematest pajatamine on alati asjakohane. Samuti sõprusest inspireeritud pildikesed ja sõnakunst on õpilastel oskuslikult teoks saanud. Reaalsusest on ju nii vahva vahest end oma mõtetes ära lennutada ja mõelda vabalt, kaugele ja võimatust. Fantaasiamaailma rännak - see rikastab. Õpetajad on kinni püüdnud mõned laste naljakad „killud“, mis panevad muigama. Kogumik tiivustab vaieldamatult edaspidigi lapsi ja nende kaaslasi püüdlikult enda mõtteid ja tundeid erinevatel loominguviisidel avama. Väga suured tänusõnad kolleegidele, kes enda õpilasi juhendasid ja andekamate loomingu kogumikku toimetasid.
Nautige mõnusaid hetki lugemisel!
Toimetaja Eve-Rita Peet
4
Jussike käib Valgas ringi Jussike on üks väike poiss ühest raamatust, kes tahtis pühapäevamaale sattuda, aga jõudis hoopis meie kooli seintele. Mõtlesime klassiga, et kui Jussike oleks päris, siis talle kindlasti meeldiks jalutada meie väikeses Valga linnas. Ta käiks kindlasti Valga Põhikoolis ja Valga Gümnaasiumis. Astuks sisse Valga Muusikakooligi, kus kohtaks ka paljusid tuttavaid lapsi Valga Põhikoolist. Jussikesele meeldiks ka meie muuseum, sest sealt saaks ta rohkem teada Valga linna ajaloost. Pedeli jõe ääres oleks ka mõnus jalutada, seal on kaks mänguväljakut. Kui ta juhtub spordihalli lähedale ja sinnagi sisse astub, näeb sealgi suuri ja väikeseid tuttavaid sportimas. Arvan, et Jussikesel oleks väga põnev Valgas jalutada ja kui ta soovib, võiksin ennast talle ka teejuhiks pakkuda.
Daria Frolov 2.b klass
Tormi Laul 2.b klass
5
Jussike jutustab Mulle meeldib väga oma emakeel. Minu emakeel on eesti keel. Eesti on ilus. Kõige ilusamad sõnad on vikerkaar, Eesti ja ema.
Mirelle Lahesoo 1.b klass
Jussike jutustab Minu emakeel on vene keel. Aga mina käin eesti koolis ja õpin seal eesti keelt. Mina õpin hästi. Eesti keel on nagu minu teine emakeel. Mulle meeldivad eesti keeles sellised sõnad: ema, isa, lill ja liblikas.
Alina Tamp 1.b klass
Jussike jutustab Mulle meeldib väga oma emakeel. Mu emakeel on eesti keel. Eesti keel on kõige ilusam keel. Kõige ilusamad sõnad on kallis, armas, ema ja rahulik.
Erik Patlep 1.b klass
Daria Frolov 2.b klass
6
Luuletus Jussikesele sünnipäevaks. Jussikene oled hea, tarkust täis on sinu pea. Oskasid ehitada lasteaeda, püüdsid ka ühe vasika aeda. Tegid ära kõik need tööd, lõpuks tantsisid sa terve öö.
Tormi Laul 2.b klass
Romet Koemets 1.b klass
7
Jussike Jussike on väikemees, otsib pühapäeva teed. Esmaspäeval töö on palju, teisipäev ka abi vajab. Kolmapäeval vasikat taga ajan, neljapäeval lilli kastan, reedel pesu pesta vaja, laupäeval puhtaks saab tuba, pühapäeval tantsima hakkan juba.
Jussike Jussike on väikemees, otsib pühapäeva teed. Leiab esmaspäeva ta, heina võtta aitab ka. Siis on teisipäeva kord, ehitada soov on tal. Kolmapäev ka abi vajab, tema lehmi taga ajab. Neljapäev sealgi on mõtle- mis tal plaanis on.
Karolin Karlsson 2.a klass
Reedel on ju pesupäev. Ütle, mis sul pesta on. Laupäev ootab ees, koristamispäev on see. Pühapäev mul lemmikpäev, mängida võid öö ja päev.
Jussike Jussikene on tore poiss.
Emma Hansson 2.a klass
Tema otsib pühapäeva, aga enne peab ta läbi käima teised päevad. Esmaspäevaga ta heina tegi, teisipäevaga ehitas ta lasteaeda, kolmapäevaga ta vasikaid nägi, neljapäevaga ta aiatöid tegi, reedega koos pesu pesi, laupäevaga ta koristamistöid tegi. Lõpuks pühapäeva nägi. Jussikene suurt vaeva nägija saigi nädal läbi! Lõpuks kõik päevad koos, pidutsesid täies hoos.
Kristella Sikk 2.a klass
Rando Mets 3.a klass 8
Helina Kruus 3.a klass
9
Lilli Maire Adson 1.a klass
10
Minu vanemate lugu Minu vanemad märkasid teineteist Valga Gümnaasiumis, kui ema oli 13- ja isa 15 – aastane. Nad said headeks sõpradeks ja käisid koos kinos. Kui isa lõpetas gümnaasiumi, siis läks ta Tallinnasse sõjaväkke ning pärast seda Paldiski linna Rahuvalvesse tööle. Ema läks pärast Valga Gümnaasiumi lõpetamist õppima Tartusse. Nii ei näinud ema ja isa üksteist viis aastat. Ükskord suvel said nad taas Valgas kokku ja hakkasid uuesti headeks sõpradeks. Nad armastasid üksteist väga ja neil oli tore koos olla. Siis palus isa ema kätt ja nad tegid suured pulmad. Kahe aasta pärast sündisin mina.
Kaily Tamm 3.d klass
Adrian Utsar 4.c klass
11
Kuidas minu vanaema koolis käis? Minu vanaema sai oma hariduse, käies kolmes koolis. I-IV klassi käis Laanemetsa Algkoolis. Koolis oli ainult kaks õpetajat ja koristaja. Klassid olid paralleelsed – näiteks I ja III klass koos ja üks õpetaja andis mõlemale klassile tunde. Edasi kulges kooliharidus Hargla 8- klassilises koolis. Iga päev käidi kooli ja koju bussiga. Koolis käidi ka laupäeviti, siis oli ainult üks puhkepäev. Õppida oli väga palju, sest ei olnud töövihikuid nagu on meie ajal. Koolis pidid õpilased korda pidama nii klassis, kui ka vahetunni ajal. Vanemate klasside õpilased aitasid koristajatädil pärast tunde küttepuid ahjude juurde kanda ja ka klasse koristada. Koolil oli oma katseaed, kus suviti pidi teatud päevadel iga õpilane rohimas käima ning sügisel saagi koristama. Keskhariduse sai vanaema Varstu Keskkoolis, mis asus kodust juba kaugemal. Siis olid koolipäevad veel pikemad. Kooli sõitis vanaema hommikuti kella poole seitsme ajal ja koju sai õhtul kella seitsmeks, sest bussiliiklus oli selline. Keskkoolis pidid õpilased samuti oma klassiruume koristama. Iga päev oli klassis korrapidaja, kes vahetunni ajal tahvli puhastas ja klassi õhutas.
Rico Bogdanov 4.b klass
Nikita Kovalenko 1.c 12
Greete-Loore Rimm 4.d klass
Marit Raudsepp 3.a klass
Liina-Mai P천ldsepp 1.b klass
13
Mis mänge minu vanaema väiksena mängis … Minu vanaema on praegu 51. aastane. Kui ta veel laps oli, meeldis talle väga mängida. Koos naabritüdrukuga mängis ta kodumängu, koolimängu ja poemängu. Koolimänguks pandi nukud toolidele istuma ja igale nukule pandi ette väikesed paberid liitmise või lahutamise ülesannetega. Ülesanded lahendati ise ja pärast pandi igale nukule ka hinded. Vahel oli koos palju lapsi, siis mängiti peitust, pimesikku ja keerukuju. Kui vanaema oli üksinda kodus, siis tegi ta endale paberist nuku, millele tegi ka paberist riided. Suurema tüdrukuna meeldis vanaemale oma nukkudele riideid õmmelda. Lemmiknukuks oli tal kõndiv nukk, kellel sai juukseid kammida ja tutid pähe siduda. See nukk oli tore, sest pikali olles pani nukk silmad kinni. Vanaema lapsepõlvemeenutust oli mul väga huvitav ja tore kuulata. Osad mängud on ka minule tuttavad.
Caroliina Reiljan 4.b klass
Sofia Lepman 1.a klass 14
Vanemate koolitee ja mängud. Minu vanemad käisid koolis jala ja ka bussiga. Olid koolibussid, mis lapsi sõidutasid. Lemmik pallimängudeks olid rahvastepall ja mädamuna. Tüdrukutele meeldis keks, hüppenööriga hüppamine ja kummikeks, kooti ka kassikangast. Poistele meeldis enam palli taguda, luurekat ja muid sõjamänge mängida. Pabermängudest olid meeldivamad laevade pommitamine ja ribamäng. Veel mängisid nad keerukuju, kapsapead, lekat, vanaema lõngakera ja tibi -tibu ära näita.
Remy Ristain 3.a klass
Kris Kingo 1.a klass 15
Luuletus õpetajale
Luuletus õpetajale
Oled parim õpetaja sajast õpetajast,
Tavaliselt ma lilli ei kingi,
jääd seda meile kogu eluajaks!
kuid Sinu puhul teen erandi,
Meile meeldib, kui sa silitad meil pead
sest Sina, minu õpetaja,
ja et rabelemist pead sa veaks.
oled palju enamgi.
Daria Frolov 2.b klass
Joonas Hunt 2.b klass
Udune sügis. Istun ja vaatan ja päikest ei näe. Näen vaid halli udu. Udu hajudes näen puudelt langevaid lehti, tuules keerlevad need. Tuul keerutades maapinnale vaipa koob.
Marti Kilp 3.a klass
Sofia Lepman 3.a klass 16
Mina ja arvuti Peale tundide lõppu lähen ema töö juurde raamatukokku. Kui seal pole mu sõpru, siis saan õppida järgmiseks päevaks. Kui mul on kõik õpitud, siis saan kodus kohe arvutisse. Seal olen keskmiselt kaks tundi. Minu lemmikmängud on Minecraft, Osu. Vahel mängin Y8, Mängukoopas. Vahel meeldib mulle väga Youtubes videoid vaadata. Mängus Osus suhtlen kahe sõbraga Elvast. Arvutit on mul vaja ka õppimisel. Sealt leiab ka väga huvitavaid asju. Kui mul pole arvutit, siis mängin sõpradega.
Elizabeth Lehtmets 2.a klass
Mina ja arvuti Kui jõuan koolist koju, vaatan üle järgmise päeva õppimise. Mul on kodus tahvelarvuti ja sellega mängin iga päev. Koolipäevadel olen arvutis umbes kaks tundi. Kõige rohkem meeldib mulle farmimäng, kus tuleb põllul vilja kasvatada, loomi sööta ja toodangut turule viia. Arvutis ma tavaliselt mängin. Ma ei suhtle seal sõpradega. Vahel saab õppimist arvutist vaadata, leian vajalikku infot või pilte.
Karl Marten Kuus 2.a klass
Sofia Lepman 3.a klass 17
Minu nime lugu Kui ma oleksin sündinud 24. augustil, oleks minu nimeks saanud Pärtel, sest siis on pärtlipäev. Me elasime tol ajal Pärtli talus ja oleks olla vahva Pärtel Põder Pärtli talust. Ema oleks mulle nimeks pannud Karl Gustav, aga sain endale isa valitud nime Ernst Põder. Minu arvates sobib mulle see nimi. Ma oskasin oma eesnime kirjutada juba kolmeaastaselt. Selles nimes on ka suur kaashäälikuühend. Ma arvan, et see nimi ei ole eriti populaarne. Ernst Enno oli kirjanik ja Ernst Põdder oli Eesti kindral. Mulle on tehtud hüüdnimesid näiteks Erni, Ärni, Ernesto. Mulle meeldib see nimi ja ma olen selle üle uhke.
Ernst Põder 4.e klass
Kuidas ma endale nime sain? Minu nimi on Bruno Kallas . Minu vanemad tahtsid, et minu nimi oleks lühike ja lihtne. Nad soovisid, et nimi kõlaks hääldades ja kirjutades ühte moodi. Nime variante oli palju, kuid vanemad tahtsid, et nimes peaks kindlasti olema R täht sees. Algul taheti nimeks panna Oskar, kuid vanaema ei pidanud seda sobivaks, sest maal oli sellenimeline siga, keda kutsuti Ossiks. Siis nad pakkusid välja Richard nagu minu vanaonul oli, aga sellepeale öeldi, et poissi hakatakse kutsuma Riksuks ja see kõlaks nagu koera nimi. Emale ja isale oli see liig mis liig. Nad otsustasid võtta ette ajalehed ja sealt esimese ettejuhtuva nime otsida. Ajalehes kirjutati Eesti - Poola näitlejast Bruno Ojast. Ja sealt saingi endale nime. Igas keeles kirjutatakse seda nime ühtemoodi ja ilus ning kuulus on see nimi samuti. Ma olen selle nimega rahul.
Bruno Kallas 4.b klass
Kuidas ma endale nime sain Mina sain nime juba enne sündimist. Minu isale meeldis nimi Anti, sest see oli tema vanaisa nimi. Sündisin hästi suurena ja vanaisa oli ka suur mees. Nii saigi minu nimeks Anti. Ise olen oma nimega väga rahul – lihtne ja lühike nimi. Kodus on mul veel kolm venda ja meie kõigi nimed algavad a tähega: Arno, Asko ja Ahto. Ka minu ema nime algustäht on a.
Anti Hulkko 4.a klass 18
Rahulik
Ilus
Enesekindel
Naljaks
Naljakas
Graatsiline
Edev
Eriline
Ainar Kukin 3.b klass
Grete Joosu 3.b klass
Espesial
Südamlik
Nice
Tark
Good looking
Eriline
Energetic
Lahke
Lovely
Lõbus Aus
Magical Inge – Karoline Pruus 3.b klass
Attractive Young -
Uinak on kõige parem sellepärast, sest
Beautiful
Nii on väga hea unistusi mõelda.
Rich
Isa unistus on olla sportlane.
Interesting
Sirli unistus on olla ingel.
Trusting
Talle on ingli unistus kõige parem unistus.
Tiny
Uinak ongi sellepärast Sulle kõige parem asi.
Engel Valk ja May-Britt Kuus 4. b klass
Grete Laine 2.a klass
19
Ketlin Kopp 3.c klass
Lilli Maire Adson 3.a klass
20
Crystal Zalitis 4.e klass
Lika Vinnik 1.c klass 21
Kuidas ma endale nime sain Kristo nimi oli minu emal lemmiknimede hulgas juba enne minu sündi. Isegi enne minu õe sündi. Kui õde oleks sündinud poisina, oleks Kristo nime hoopis tema saanud. Emal ja isal oli Kristo nimeline sõber. See sõber oli väga andekas, energiline, sportlik, musikaalne ja julge elustiiliga poiss. Minu ema õpetas talle esimesed trummirütmid, kui ta oli 13-aastane. Pärast gümnaasiumi lõpetamist läks ema sõber Kristo õppima ülikooli, et saada trummariks. Täna on ta juba muusikakoolis minu trummiõpetaja. Kõigi meie pereliikmete nimes on „R“. Ema ütleb, et see pidi inimesele andma juurde aktiivsust ja särtsu. Enne minu sündi oli mul veel üks nimi – tiigripoiss. Nii kutsuti mind sellepärast, et ma olevat ema kõhus trallitanud. Vanaisa tõi mulle esimeseks kingituseks sünnitusmajja minust mitu korda suurema tiigri. See tiiger hoiab mul minu toas siiani silma peal.
Kristo Põldsaar 3.d klass
Mairo Kallion 1.d klass
22
Kuidas ma endale nime sain 24. novembril 2003 sündis mu tädipoeg Erki. Sama päeva õhtul sai mu emme teada, et temalgi on juuli lõpus sündimas üks beebi. Emme siis veel ei teadnud, kas sünnib poiss või tüdruk. Mõne kuu pärast andsid arstid teada, et uus tulevane ilmakodanik on poisipõnn. Nüüd hakkasid ema ja isa erinevaid nimesid kaaluma, et minu sünni ajaks teada saada, milline on see õige nimi. Nimi pidi kindlasti olema lihtne ja ilus ning sisaldama R- tähte. Kaaludes erinevaid nimesid, jõudsid vanemad koos otsuseni, et poja nimeks peab saama Markko ilus, lihtne ja sisaldab R- tähte. Nimi Markko on pärit Itaaliast, täpsemalt Veneetsiast ning tuletatud sõjajumal Mars´i nimest ning tähendab kaitsjat, valvurit. Ja kui ma juuli eel – eelviimasel päeval sündisingi ning mu ema ja isa mind esmakordselt nägid, siis ma olevatki olnud täpselt Markko nägu. Ja nii ma endale nime saingi.
Markko Gerassimov 3.d klass
Sofia Lepman 1.a klass
23
Kuidas ma endale nime sain Meie peres oli esimene laps juba päris suur, kui otsustati, et peres võiks olla veel üks laps. Peagi oodati perre teist last. Kuna ei teatud, kas sünnib poiss või tüdruk, siis enne lapse sündi nimele ei mõeldud. Peagi sündis perre pisike tüdruk ja see vallandas peres naljakad lood. Isa muutus imelikuks. Ta soovis tütrele nimeks panna Minni ja ostis kokku igasuguseid Minni – hiiri ning Minni – hiirtega kaunistatud asju. Ema aga arvas, et selline hiire nimi sobiks vaid väikesele lapsele või vanale inimesele, kuid kindlasti mitte noorele neiule või naisele. Vaidlus nime üle kestis seni, kuni minu vanem õde teatas, et pisike õeke peab nimeks saama Hanna – Liis. Vanemad olid selle nimega nõus. Nii olengi ma Hanna – Liis ja olen oma nimega väga rahul.
Hanna – Liis Tammeorg 3.d klass
Marten Vodi 2.c klass
24
Minu nimi Minu nimi on Rasmus. See on meeste nimi. Nimi Rasmus on pärit Skandinaaviast. Minu nime algvorm on Erasmus. Minu nimi tähendab armastatut. Minu nimega kõlavad sarnaselt ka nimed: Rsmses, Reznik, Rajinish, Rajineesh, Rajnish ja Rajnesh. Mina sain oma nime nii et, üks isa sõber pakkus selle nime välja, kuna ka talle taheti nimeks panna Rasmus, kuid pandi hoopis Horre. Ka minu ema tahtis mulle seda nime panna. Mulle meeldib minu nimi. Mind hüütakse ka Rass-iks. Nimi Rasmus on olnud viimasel kaheksal aastal üks populaarsemaid nimesid poistele. Ka on populaarsed nimed Robin, Martin, Markus, Oliver, ja Romet. Erinevates keeltes on minu nime hääldus sarnane. Kuulsad nimekaimud on: laulja Rasmus Rändvee, näitleja Rasmus Kaljujärv, pianist Rasmus Andreas Raide, jalgpallur Rasmus Tomson, Rallisõitja Rasmus Niinemäe ja jalgpallur Rasmus Luhakooder. Ka paljude Astrid Lindgreni lasteraamatute tegelaste nimeks on Rasmus.
Rasmus Liivamägi 4.e klass
Are Saarmaa 4.d klass
25
Meie tore 4.a klass Minu klassis on sõbralikud ja abivalmid õpilased. Kui aus olla, siis vahepeal juhtub mul ja teistel ka väikseid äpardusi. Olen oma klassiga rahul, sest kõik aitavad mind, kui olen hädas. Olen rõõmus ka selle üle, et meil on super õpetaja. Ta pahandab ainult asja eest, mitte niisama. Kuid olen kurb, et viiendas klassis läheb meie õpetaja ära. Mul on väga vedanud, et meil on nii hea klass.
Ergo Kommer 4.a klass
Minu sõber Minu sõber on Evelin. Me mängime iga päev koos õues. Meil on koos väga tore olla. Kui minul on mure, siis oskab sõber mind aidata. Käin koos sõbraga muusikakoolis. Meile meeldib mängida erinevaid mänge. Minu sõbrale meeldib joonistada. Ma käin sõbra sünnipäevadel. Minu sõber käib 5.a klassis. Minu sõber on viisakas ja abivalmis.
Angelika Kobzar 2.d klass
Eimo Tambur 1.d klass 26
Kuidas kuu suureks sai Ennevanasti oli Kuu taevas alati peenike. See oli sellepärast, et ta ei söönud midagi. Ühel päeval tuli Tuul Kuu juurde ja ütles: „Sa oled liiga peenike, et sind on lausa halvasti Maa pealt näha. Söö pehmeid pilvi!“ Kuu mõtles Tuule jutu peale ja hakkaski pilvi sööma. Juba samal õhtul oli ta suureks paisunud. Sellest ajast peale, kui me näeme Kuud suurena, siis teame, et ta on palju pilvi söönud.
Romek Solodkov 3.a klass
Kriipsujuku seiklused Laps joonistas kriipsujuku. Ema kutsus lapse sööma. Kriipsujuku jäi oma paberist majas üksinda. Tema nimi oli Ken. Äkki keegi tegi maja katki ja vaatas sinna sisse. See oli kuri kass. Kui Ken nägi kassi, pani ta plehku. Kriipsujuku ehmatas teda. Siis läks Ken akna juurde ja hüppas alla. Ta jooksis linnas ringi. Siis tuli Ken kooli juurde ja astus sisse. Ta nägi, et ühe ukse peal oli kirjas 3.a. Ta läks sisse ja ronis lauale. Äkki jäi ta paberi külge kinni. Kriipsujuku Ken elab seal tänapäevani.
Artjom Šeršunovitš 3.a klass
Laura Grante 3.c klass 27
Kuidas Lota küla nime sai Ühes külas elas tüdruk nimega Lota. Tal oli suur mure. Naaberküladel olid kõigil nimed, aga tema külal ei olnud. Lota käis tihti ema ja isa käest palumas, et nad paneksid külale nime. Emal ja isal aga polnud aega, oli vaja tööd teha ja raha teenida. Lotat vaevas see mure seni kui ta oli juba suur naine. Ühel päeval otsustas ta külale ise nime valida. Lota hakkas küla esinaiseks ja küsis külaelanikelt nende arvamust küla nime kohta. Aga inimesed ütlesid, et neil pole aega, on tarvis tööd teha ja raha teenida. Lota oli väga kurb. Ta mõtles külale nime seni, kuni oli juba liiga vana, et küla esinaine olla. Peagi Lota suri. Külale valiti uus esinaine Linda. Ka Lindat häiris, et külal pole nime. Linda pöördus inimeste poole, aga inimesed vastasid, et neil pole aega, sest on vaja tööd teha ja raha teenida. Nüüd läks Linda küla kõige vanema inimese Eela juurde. Temal polnud vaja enam tööd teha. Eela teadis külast kõige rohkem ja jutustas Lindale loo Lotast, kes oli käinud palju kordi Eela juures ja rääkinud oma unistustest. Kuulanud ära Eela jutustused Lotast, tekkis Lindal mõte pannagi külale nimeks Lota küla.
Hanna – Liis Tammeorg 3.d klass
Carmen Rääk 3.c klass 28
Pikkhabe (tekstis ei ole ühtegi „R“ tähte) Vanal hallil ajal elas üks imelik mees. Kuna tal oli väga pikk habe, kutsusid inimesed teda Pikkhabemeks. Mehel oli seda habet tüütu kammida, sest habe oli lokkis. Habe segas töötamist ja jäi kõikjal ette. Mees ei osanud habemega midagi ette võtta, sest tema isa ja vanaisa olid ka pika habemega olnud. Ühel ilusal hommikul, kui Pikkhabe töötas, möödus temast vana naine. Naine vaatas teda ja küsis:“ Kas sul ei ole selle pika habemega halb olla?“ „On küll halb,“ vastas mees häbelikult. Naine sügas pead ja ütles:“ Mul on ühed võluvahendid kaasas. Need võiksid sind aidata. Kas sa tahaks, et ma lõikaksin sinu pika habeme maha?“ Pikkhabe hõiskas lõbusalt: “Jah, jaa, ikka tahan!“ Vanamemm võttis kotist imevahendid ja lõikaski mehe habeme maha. Mees tänas memmekest. Memm aga ütles: „Pole tänu vaja!“ Ilma habemeta nägi mees välja kaunis. Inimesed tulid teda imetlema. „Me ei saa sind enam Pikkhabemeks kutsuda. Kuidas su nimi on?“ küsisid inimesed. „Minu nimi on Ott“, vastas mees uhkelt. Sellest päevast alates kutsuti meest Otiks. Mehe elu muutus. Ta kosis endale kena naise ning nad elasid väga õnnelikult.
Engel Valk 3.b klass
Romet Koemets 1.b klass 29
Kristjan Olesk 3.a klass Mari-Liis Taniel 3.a klass
Sügisel Kirjud lehed sügispuul, väljas rebib vinge tuul. Varsti tuleb meile tali, pakane siis väljas vali.
Sandra Leppik 2.c klass
Daša Bušina 1.d klass
Anette Sarv, Karl Marko Uuspalu ja Marten Vodi 3.c klass 30
Mirtel Ăœllim 1.b klass
Sireli Sildnik 2.a klass
Kristella Sikk 2.a klass 31
Erik Patlep 1.b klass
Ketlin Kopp 3.c klass
Sandra Leppik 2 .c klass 32
Anabel Carmen K체tt 2.c klass
K채di R천천mus 2.c klass
33
Erik Patlep 1.b klass
Mirelle Lahesoo 1.b klass 34
Minu isa
Minu issi Minu isa kallis, hea,
Minu isa on töökas mees,
varsti hall tal juba pea,
alati ta nalja teeb.
Aga peod tal soojad, hellad,
Temaga on olla tore,
mänguhoos ei vaata kella.
muresid siis üldse pole.
Mängida meil ikka tore, nii viin issilt tema mured.
Kristo Koskelainen 2.c klass
Anette Sarv 2.c klass
Minu paps
Kallis isa
Minu paps on töökas mees,
Minu isa tark ja hea,
alati on sõiduvees.
nalja tegema ta peab.
Lisaks on ta tark ja hea,
Kui tal on tore meel,
nalja tegema ta peab.
siis perele ta nalja teeb.
Istub autos, keerab rooli,
Sina oled sõidumees,
mina taga mängin kooli.
istud vahvalt rooli ees.
Marken Mumm 2.c klass
Hanna Leesmaa 2.c klass
35
Minu paps Minu paps on töökas mees, alati ta nalja teeb. Hea ja lahke alati, valmis teeb ta salati.
Õpib ka ta minuga, taskuraha annab ka. Kuni nalja viskab ta, seni kõik on rõõmsad ka.
Ketlin Kopp 2.c klass
Hanna Leesmaa 2.c klass 36
Erik Patlep 1.b klass
Keidi Kartsepp 1.d klass 37
Laura-Liisa P端vi 4.c klass
Daria Frolov 2.b klass 38
Talveaeg Talvel tormab lumi, pole enam suvi. Karu magab talveund, väljas sajab palju lund. Kandma peab nüüd paksu mütsi, mitte enam supelpüksi. Orav kogub närviliselt käbi, suvehooaeg on nüüd läbi. Teised loomad on ka närvis, sest jõulukinke tarvis.
Alina-Lisett Anufrijeva 3.a klass
Kirke Kivisoo 4.e klass
Jõulud Jõulud on ilusad. Jõuludel saab piparkooke teha ja saab ka kuuse tuppa tuua ning ära ehtida. Jõuludel sajab lumi maha ja siis saab kelgutada. Meie klassiga kehalise kasvatuse tunnis läheme talvel kelgutama. Minu kodu lähedal on üks liuväli, kus käime iga talv uisutamas. Aga, kui uiske pole, siis saame liuelda. Sellel aastal olen ma Jõuluvanale mitu jõululuuletust ja juttu kirjutanud. Peagi koputab Jõuluvana uksele.
Emma Hansson 2.a klass
39
Jõulud. Mis on jõulud? Kingitused, ostud, rõõmus tuju, armastuse aeg, ilus õhtusöök perega. Kas see on kõik? Kas see on jõulude tõeline tähendus? Ei! Jõulud- see on Jeesuse Kristuse sünd! Inimeste päästja sünnipäev. Kahjuks, paljud unustasid selle, kuid minu jaoks on see eriline päev!
Dan Šemeljov 3.a klass
Jõulud Jõulud on imeline aeg. Siis toome tuppa kuusepuu ja kaunistame kodu. Teeme kingitusi ja piparkooke. Põletame küünlaid. Laulame Jõuluvanale ja tantsime. Loeme Jõuluvanale luuletusi ja saame kingitusi. Mulle meeldib jõuluaeg, sest see on tore aeg.
Annabel Rüütel 2.a klass
Jõulud Lumi on maas ja kingid pannakse kuuse alla. Lapsed mängivad õues ja teevad lumememme. Lumememm tehtud, siis minnakse tuppa ja hakatakse piparkooke tegema. Õhtul aga lähevad magama ja järgmisel hommikul on jõulukingid käes.
Mairon Duberg 2.a klass
Jõuluõhtu Jõuluõhtu eel jõulumees juba teel, Kuuselõhna täis on tuba. Jõuluvana tule juba!
Remy Ristain 3.a klass
Mariela Rampe 3. a klass 40
Jõulud
Jõuluootus
Kui valge vaip katab maad,
Õues valge lumi taas,
siis varsti jõulutaati näha saab.
lumivalge on meil vaas,
Päkapikud kärmelt tööd teevad,
Kelgud kapist välja saan,
usinasti maiustusi sussi poetavad.
nüüd ma lõpuks sõita saan.
Tuulepoiss puhub külmaks ilmad,
Kuigi sõitsin terve päeva,
aknadki jäälilledest ei jää ilma.
ikka jõule ootan.
Põhjapõdrad kabjad puhtaks pühivad,
Ema piparkooke küpsetab,
lapsed rõõmsalt jõulukuuske ehivad.
isa laual nuputab.
Juba kostuvad kellegi sammud.
Ootan Unematit taas,
„Jõulutaat, sind pole näinud ammu!“
et saaks Unemaale ka. Kuigi lumememm jäi tegemata, ikka tahan näha päkapikke.
Sander Sepp 3.a klass
Sireli Sildnik 2.a klass
Jõuluootel
Jõuluootus
Kui ma üles ärkasin,
Taas langeb lund,
õues lund ma märkasin.
ei saa ma und.
Päkapikud käinud mul,
Kui hinge tikub jõuluootus
huvitav, kas ka sul?
ning õige pea on jõuluvana nägemise ootus,
Oo, šokolaad!
siis kinke uksest- aknast sisse sajab
Sul on vist marmelaad.
ja laste kilgetest ka tuba kajab. Ent kätte saabunud on hetk,
Celiin Pikka 3.a klass
mu juures lõpeb jõuluvana kingiretk.
Kaile Kuus 3.a klass
41
Artjom Šeršunovitš 3.a klass
Sten Marten Voode 3.a klass 42
Jõuluaeg
Jõulud
Jõuludel on kõigil kiire,
Lumi on nüüd jälle maas,
lastel ja ka vanemail.
jõulud saabunud on taas.
Päkapikud teevad tiire
Kuuse varsti tuppa toome,
öise linna tänavail.
verivorsti rõõmsalt sööme.
Vaikselt sajab valget lund,
Väikse luuletuse eest
kuusel küünlad säravad.
tuleb külla jõulumees.
Varsti saabub küll see tund,
Kotis imelised kingid,
mil jõulukellad kajavad.
selle eest talle pakun kringlit.
Kaily Tamm 3.d klass
Martin Latsuk 3.d klass
Maibret Urban 2.b klass 43
Päkapikkude tegemised
Jõulutaadi ootus
Päkapikk pole eriti pikk,
Kell on kaksteist peagi löömas,
ta on sama suur kui tikk.
jõulutaati ootan. Näen kõik loomad jälle söömas,
Päkapikkudel palju on tööd,
kommigi ma sulle tõotan. hiilida saab ainult ööl. Jõulumemm teeb süüa majas,
Siis lõpuks tulebki jõulutaat,
jõulusupp keeb suures pajas.
kel kingid käes.
Jõuluvanake teeb nalja
Siis rõõmust kajamas me saal ja lapsed loevad kõigest väest.
ja samal ajal joob kalja.
Helina Kruus 3.a klass Elis Hain 3.d klass
Helina Kruus 3.a klass 44
Jõulutaat on tulemas! Jõulutaati ootavad täna lapsed kõik, aga saage aru, jõulutaadil pikk on sõit. Meie juurde jõudma ta peab kaugelt Lapimaalt lumede ja tuiskude ja pakastegi raa`lt. Jõulumeest me ootame, et talle laulda, lugeda. Sellest kõigil südameisse jõulurõõm las pugeda. Taadike see tuleb kaugelt, saatjaks põhjatäheke, ta on sõidust väga väsind, las nüüd puhkab väheke. Kui tal väsimus on läinud, lapsed teda juba näinud. Hakkab pihta kingiralli, perelt kingiks taat saab salli. Kirke Kivisoo 4.e klass
Dorise jõulud
Minu jõulud
Olen jõulupäeval tragi,
Jõuluvana juba teel,
ümberringi mõnus sagin.
aga mul pole luuletus peas veel.
Juba kuuse kaunistanud,
Tuba on mul sassis,
piparkoogid küpsetanud.
ema nii mul seda jätta laskis. Jõuluvanale see küll ei meeldi- mõtlesin nüüd.
Uksel koputus ja näe,
Võtsin riided kõik siis kätte,
jõuluvana ukse pääl.
toppisin neid kähku kappi.
Küsib minult jõulusalmi,
Kõik mänguasjad padja alla,
isalt- emalt pärib valmi.
et saada kinki kuuse alla.
Suures kotis veidi sorib, leiab suure kingi „DORIS“.
Sofia Lepman 3.a klass
Doris Saar 4.d klass
45
Jõuluvana
Valged jõulud
Jõuluvana tuleb juba.
Valged jõulud jõudsid meil.
Särama lööb kuuse juba.
Hingekuu sai otsa teil.
Lapsed luuletusi loevad,
Suusad kapist välja saan,
jõuluvana kingitusi annab.
suusatada lõpuks saan.
Laste silmis särab veel,
Päkapikud piiluvad,
jõuluvana rõõmus meel.
kas lapsed on ikka head,
Jõuluvanal aeg on minna,
Kas komme viia on tal luba,
Laste juurde kinke viima.
kui pahad lapsed platsis juba.
Edu sulle Jõuluvana,
Õhtul piparkooke tegime,
lastele kinkide andmisega.
päkapikke nägime,
Igatsen sind Jõulumees.
kuid varsti valged jõulud
Tule järgmine kord veel!
otsa lõpevad meil taas.
Emma Hansson 2.a klass
Grete Laine 2.a klass
Regina Reimaa 4.c klass 46
Jõulud
Jõulud tulid
Jõulud käes jälle on,
Lumi tuli maha,
piparkoogid laual on,
jõuluvana ukse taga …
kuusk toas on meil,
Valmisid meil piparkoogid,
kingitused on seal all.
välja võeti jõulutaat,
Jõuluvana kinke toob-
akna külge pandi sokk,
see tuju rõõmsaks teeb.
nurka kaunistuseks vokk.
Kristella Sikk 2.a klass
Randel Lall 4.b klass
Päkapikk Elas kord üks päkapikk, vanuseks kaheksa aastat. Tal oli juba habe pikk nagu vanust oleks sada aastat.
Andre Lepland 2.b klass
Liisi Liivarand 1.b klass
47
Anastassia Loskutova 3.a klass
Dan Ĺ emeljov 2.a klass 48
Aknalaual sussid reas.
Minu palve
Aknalaual sussid reas,
Mina ootan talve,
vaatan neid ja aru pean.
sest mul on üks palve.
Kas panna mõni suss veel lisaks?
Tahan saada suuski
Äkki päkapikk siis kisab?
ja veel palju muudki.
Et liiga palju tööd tal annan,
Aga talv ei tule,
et kõik tuhvlid täis mul kannaks?
õues lund ka pole!
Kodus kõik nüüd paljajalu,
Suusad ilma lumeta
aknalaual ootel sussirodu.
on kui lapsed uneta.
Remy Ristain 3.a klass
Janar Tellmann 3.a klass
2.b klass
49
Tuul
Talv
Kõva, vägev
Ilus, külm
Kiikumine, ulumine, puhumine
Sulamine, jooksmine, jalutamine
Väljas on tugev tuul.
Talv on nii külm.
Torm
Külm
Inge – Karoline Pruus 2.b klass
Diana Kuusk 2.b klass Talv Ilus, lumine
Tuiskamine, jäätumine, sadamine Loodus vajub sügavasse talveunne. Talv
Henry Rätsep 2.b klass
Anabel Carmen Kütt 2.c klass 50
Päkapikk
Päkapikk väike
Eile nägin väikseid jälgi.
Üks päkapikk väike,
Päkapikk on aias mängind.
istus ja ootas,
Hakkasin siis otsima,
ootas ja ootas,
kus ta võib küll magada.
ootas jõuluaega.
Kurvalt läksin tuppa ma,
Kui kätte jõudis jõuluaeg,
päkapikk jäi leidmata.
siis päkapikul kiire aeg.
Varsti-varsti käes on päev,
Kinke jagas Eesti kui ka Vene lastele.
kui ma jälle teda näen! Kui ma olen olnud pai,
Martin Kilp 3.a klass
sussi sees on suhkrusai, komme, šokolaade ka, nii et annab vaadata …
Markkos Kõosalu 3.a klass
Anna Ivanova 2.c klass 51
Jõulumehe mure Jõulumees- õnnemees,
Teised juba söövad sinki,
kunsthabe nina ees.
aga jõulumees ei saagi kinki.
Tema ise ei pea laulma,
Nüüd jõulumees läheb teise koju,
tantsu lööma, mõtet hauma.
sest teda ootab väike poju.
Teised peavad tegema kõike,
Ennäe, see poju ei söögi veel sinki,
mille eest jõulumees annabki kinke.
vaid tahab anda jõulumehele kinki.
Meile see on tore,
Jõulumees ohkab ja ütleb „Nojah,
kuid jõulumehel on mure.
nüüd saabusid jõulud mulle ka!“
Hanna – Liis Tammeorg 3.d klass
Käty Karpelin 2.c klass
52
Lapsed lumises talves
Talv
Lumehelbed langevad maha,
Õues sajab laia lund.
lapsed peidavad end lumememme taha.
Lapsed jooksid mäele.
Lumi on ammu maas,
Suusad, kelgud kaasas neil,
päike särab taas.
rõõmu, naeru peale.
Vaikne talv on käes,
Veidi eemal sõbrad koos
lastel on mütsid peas,
teevad lumememme.
sest talv on juba tulnud.
Need, kes kiired, nutikad, saavad valmis enne!
Anastassia Loskutova 3.a klass Joonas Hunt 2.b klass
Erik Patlep 1.b klass
53
Tuli talv Tuli talv tuisuga, jää on libe uisuga. Jõuluvana tuleb juba, notsul sööta vaja uba. Ei saa sängi pugeda, vaja kinke lugeda. Kuu paistab ilusti, tal ei ole pilusilmi. Piparkooke teeme, pärast neid sööme.
Annabel Rüütel 2.a klass
Lika Vinnik 1.c klass 54
Maria Tihhonova 1.a klass
Henry Saar 2.c klass 55
Annabel Pajum채e 4.d klass
Ernst P천der 3.e klass 56
Kadri K채ngsepp 4.b klass
Marcus K천ivum채gi 4.b klass
57
Karolin Karlson 2.a klass
Sofia Lepman 3.a klass 58
Eestimaa Eestimaa on minu kodumaa. Siin on ilus loodus. Meil on neli erinevat aastaaega, mis kõik omamoodi toredad. Suvel saab ujuda, talvel kelgutada. Kevadel saab linnulaulu kuulata ja sügisel lehtede langemist vaadata. Eestimaa on minu jaoks kõige ilusam maa.
Victoria Varik 2.d klass
Dan Šemeljov 3.a klass
59
Eesti
Eestimaa
Minu väike Eestimaa,
Eesti on kõige ilusam maa,
oled minu kodumaa.
seda oled kindlasti tundnud sa.
Ära minna siit ei taha,
Siin on ilusad metsad ja mäed,
kuigi vahel puudub raha!
kõikjal kaunist loodust näed.
Raha pole kõige tähtsam,
Eesti on me kodumaa,
kodutunne sellest ehtsam.
siin on tore elada.
Tunnen rõõmu igast päevast,
Meil on kaunis emakeel,
eriti veel pidupäevast.
mida koolis tuleb õppida veel.
Eesti rahvas rõõmustab,
Kui õpin hästi ja suureks saan,
riigilipud lehvimas.
arendan edasi oma maad.
Kodumaal on pidupäev,
Et jääks kestma me riik ja keel,
meie Eesti sünnipäev!
sadu aastaid veel ja veel.
Anette Sarv 3.c klass
Kristo Koskelainen 3.c klass
Eesti
Eestimaa
Eesti on üks väike riik,
Eestimaa ilus ja hea,
mina olen pärit siit.
Sinust mõtlema ma pean.
Siin on metsad, linnad, sood,
Eestimaa on väga väike,
sinised on vetevood.
kuid seal paistab kogu aeg päike.
Mulle meeldib meie maa,
Eestimaal on palju lilli,
ei selle vastu keegi saa.
tantsuga ajab jalad villi.
Ketlin Kopp 3.c klass
Mikk-Marken Jaanimets 3.c klass
60
Tegutsev Eesti
Minu Eestimaa
Haapsalus hirnuvad hobused.
Mina elan Eestimaal,
Jõgevas jagatakse jäätist.
koduks on mul Valgamaa.
Kuressaares kohtuvad kalamehed.
Rakkesse viib raudtee,
Kärdlas kiiguvad kaksikud.
tahaks Pärnu minna veel.
Narvas naeravad nukud. Paides puhkavad politseinikud.
Suurim saar on Saaremaa,
Põlvas punavad pohlad.
Narva minna ma ei saa.
Pärnus paistab päike.
Otepääl on palju tööd,
Rakveres rulatavad rulaässad.
Elvas jõuab enne öö.
Raplas riietuvad robotid. Tallinnas töötab Teletorn.
Tallinn on meil pealinnaks,
Tartus tegutsevad teadlased.
Linna külaks väike Ritsu.
Valgas vuravad Volkswagenid.
Võru rahval oma murrak,
Viljandis vuliseb vesi.
Jõhvi ma ei litsu.
Võrus vilistavad võrukaelad. Tädi koduks on ju Tartu, Tapal elab tema vend.
Marken Mumm 3.c klass
Kärdlas vaba on lind, Viljandi ootab mind.
Sandra Klaas 4.c klass
Eesti laps
Minu Eestimaa
Luuletuse mõtlen ma-
Eestimaa mu sünnimaa,
emast, isast, teistest ka.
siin on tore elada.
Olen Eestist pärit ma,
Siin mu pere sündinud,
suhtlen Eesti lastega.
Valgas üles kasvanud.
Lähen õue sõbraga,
Suvel on siin hea rännata,
sõitma uue rattaga.
metsas värsket õhku hingata,
Eestis on mul oma kool,
järve ääres telkida,
selleks vajan tööd ja hoolt.
soos ja rabas matkata.
Engel Valk 3.b klass
Lisette Lee 2.d klass 61
Markkus Smorodin 1.d klass
Gerttu Milter 2.c klass 62
Minu Eestimaa
Eestimaa
Tallinn meie pealinn.
Eestimaa on lahe maa,
Pärnu suvepealinn.
siin on tore elada.
Haapsalus on Valge daam.
Palju lapsi on siin ka,
Saaremaa-mandri vahel liigub kiire praam.
koos on tore mängida. Suvel päike, talvel lumi,
Tartus käin ma üsna tihti.
rõõmu jätkub hommikuni.
Võrus elasin ma vistki.
Kaardi peal üks väike koht,
Tõrvas õpetaja elab,
see mu armas kodukoht.
Antslas kooli lõpetas tema.
Sten-Erik Rahni 3.c klass
Ema kord tantsis Narvas, nüüd sedasama teeb ta Valgas. Hiiumaale ka käib praam, Osmussaar on väike saar.
Mäed on kõrged Otepääl, Tsirgust sinna tüürin ma. Haanja künkaist alla sõidan, meistritiitli Põlvas võidan.
Kenno Aldošin 4.c klass
Sofia Lepman 3.a klass
63
Valgamaa Siin Väike Emajõgi voolab, Võrtsjärve poole tõttab ta. Meid kõikjal ilus loodus ootab, mägesid ja orge on rõõmus vaadata.
Arva ära, kus see maa, kus linnulaul võib kõlada? See on me ilus Valgamaa, meil siin on hea elada.
Jaan Noorsalu 3.c klass
Kairit Sööt 4.e klass
64
Elis-Marie Eglit 2.c klass
Emma Lepik 2.c klass 65
Anabel Carmen K端tt 2.c klass
Erik Patlep 1.b klass 66
Kus ma elan? Kus riigis elada on hea? Kus tornaadot kartma sa ei pea? Kus metsa ja järvesid on palju? Kus silma ei jää ükski kalju?
Seal lapsed toredad ja head, talvel jõuluvana silitab neil pead. Suvel marju korjab laps, kel siis nägu läheb rõõmsamaks.
Siin leib on tume ja muld on ka. See koht on minu kodumaa mu väike armas Eestimaa.
Carmen Rääk 3.c klass
Anastassia Loskutova 3.a klass 67
Kus on kevad? I osa On koolivaheaeg. Teet ja Taavi ootavad kevadet. Teet küsib Taavilt: „Kus see kevad ometi jääb? Ta oleks pidanud juba ammu siin olema.“ „Ma ei tea,“ ütleb Taavi. „Helistame Annale,“ ütleb Teet. „Helistame jah,“ ütleb Taavi. „Tere, Anna!“ „Tere-tere! Apsihh!“ „Mis viga? Kas oled külmetanud?“ „Jah.“ „Miks? Kas teil polegi kevadet?“ „Ei. Apsihh!“ „Kuule, lähme kevadet otsima.“ „Jah!“ Nii läksidki lapsed kevadet otsima.
II osa
„Me tuleme homme sinu juurde.“ Teet lõpetas kõne ja läks magama. Järgmisel hommikul panid poisid kotti 30 võileiba, 20 kommi, 3 mahlapakki, 3 topsi, 3 taldrikut, 3 kahvlit ja nuga, 2 purki makaronisalatit, 35 g kotlette. Anna tuli nende juurde ja nad hakkasi liikuma.
III osa Kahe nädalaga olid nad jõudnud jõeni, mis viis järve. „Ma ei jaksa enam,“ ütles Anna. „Me oleme leidnud kevade!“ hüüdis Taavi. „Kus? Kus?“ küsis Teet. „Seal, „ ütles Taavi. „Ja ongi!“ vastas Anna. Lapsed viisid kevadetunde endaga koju kaasa
Annabel Rüütel 2.a klass
68
Anabel Carmen K체tt 2.c klass
Hanna-Liisa N천gel 3.a klass 69
Kevad on saabumas Õues on talv. Lapsed igatsevad kevadet. On kaks venda, kaksikud Karl Gregor ja Joosep. Neile meeldib mängida õues lumesõda ja meisterdada lumememme. Kui õhtu saabub, siis kutsub ema neid tuppa sooja kakaod jooma. Kell üheksa lähevad nad magama. Hommikul ärgates aknast välja vaadates avastasid poisid, et lumi on ära sulanud. Nende lumememm on lössi vajunud. Lapsed panid ruttu riidesse ja läksid õue. Õues oli palju lompe ja porine. Neile meeldis porilompides käia, aga emale see ei meeldinud. Ta kurjustas lastega ja kamandas nad tuppa, sest nende riided olid porised. Lapsed küsisid emalt, et mis juhtus talvega. Ema seletas poistele, et talv saab läbi ja kevad tahab tulla.
Mairon Duberg 2.a klass
Kevad tärkab Kevadel tärkavad lilled. Päikegi tuleb taevasse ja hakkab särama. Ka linnud tulevad lõunamaalt tagasi ning hakkavad siristama. Pääsukesed ehitavad räästa alla pesa. Lumigi sulab ära ja tiigi peal ei ole jääd. Kevadel ei pea lapsed nii paksult riidesse panema ja saavad ruttu õue. Õues tärkavad lumikellukesed, sinikellukesed ja märtsikellukesed.
Emma Hansson 2.a klass
Sten Marten Voode 1.a klass
70
Kevad on käes!
Kevad
Tulid välja lilled,
Väljas aina vähem lund,
õue tulid ka kõik Villed.
karul koopas pole und.
Kõik õues ärkab,
Päike järjest varem ärkab,
huvitav, kas Ville seda märkab?
metsas sinilillgi tärkab.
On juba läbi märts,
Lapsed üha rohkem õues,
ta lendas plärts.
tiksub kevad neilgi põues.
Nüüd me näeme äikest,
Külmapühad meelest läinud,
vahel näeme ka päikest.
suusatamas pole käinud.
Õues on ainult lombid,
Lõunast lendab laululind,
lapsed panevad selga kombid.
ootab kevad õues Sind.
Nüüd on õues roheline, Ken Rasmus Kiis 2.a klass
kõik on ilus – moeline.
Anastassia Loskutova 3.a klass
Jasper Varblane 2.b klass 71
Kevad
Kevad
Kord välja lähen ma,
Kevadel õied õitsevad,
jää ära sulanud on ka.
loomad talveunest ärkavad,
Lillesid ma märkan nüüd,
inimesed linde taevas märkavad.
kõlab ka lindude hüüd. Kevadel sulab lumi, Ma unine veel olen natuke,
lumememmest järele jääb vaid lumekuhi,
siil, kes urust välja ronib,
varsti käes ka kauaoodatud suvi.
on paksuke. Lepatriinu käele lendab,
Väljas paistab päike,
soe päike meid kõiki embab.
sibab ringi siilipoiss väike, teeb oma esimesi käike.
Veed vulisevad taas, karu ärkab talveunest ka.
Jõe alt paistab jälle vesi,
Nina sügelema hakkab nüüd,
linnud endale teevad pesi,
Aptsih! Kevad on käes.
mesikäpal otsas mesi.
Lilli Maire Adson 3.a klass
Sander Sepp 3.a klass
Anastassia Loskutova 3.a klass 72
3.a klass
3.a klass
73
Vikerkaar Elas kord Taevataat, kellel oli seitse last. Kõik lapsed olid ise värvi. Kõige vanem tütar oli punane, järgmine oranž ning kolmas tütar oli kollane. Seejärel tulid pojad: roheline, helesinine, tumesinine ja lillakas-violetne. Nad kõik armastasid üle kõige vihmasajus ja päiksepaistes väljas käia. Nad jooksid ja hüppasid suurest rõõmust maa ja taeva vahel, suure kaarega alla ja üles ning niimoodi palju-palju kordi järjest. Nad jooksid ja hüppasid rivis nii kiiresti, et nendest jäi näha pikk sama värvi kaar nagu nad ise olid: punane, oranž, kollane, roheline, helesinine, tumesinine ja lillakas-violetne. Sellepärast näemegi meie taevas vikerkaart.
Ketlin Kopp 3.c klass
Kärlin Org 1.d klass
74
Kevad Kevadel õitsevad lilled, loomad ärkavad talveunest ja saab lumikellukesi korjata. Mina jooksen kevadel väljas ja mängin jalgpalli. Ma lähen trenni jalgrattaga. Ma saan kiiresti riidesse. Kevadel tulevad linnud tagasi.
Kristo Hark 2.a klass
Sofia Lepman 3.a klass
75
Kevad Kevadel meil paistab päike, siilipoiss see teeb nüüd käike. Sibab julgelt ringi ta, koos oma emme ja issiga.
Metsas tärkab sinilill, õues jonnib piripill. Piripill see tahab lilli, aga ainult sinililli.
Kelluke teeb till-till, olen väike kevadlill! Üsna-üsna tilluke, väike kevad-lilleke.
Markkos Kõosalu 3.a klass
Greete Loore Rimm 4.d klass
76
Kevad Mulle meeldib kevad, sest on soe ja saab palli mängida ning rattaga sõita. Mulle meeldib, et linnud laulavad kevadel ja saab aias töötada. Õitsema hakkavad esimesed lumikellukesed ja sinililled. Mulle meeldib, et kõik läheb roheliseks ja õues saab grillida.
Oskar Männiste 2.d klass
Tigu ja kevad Elas kord tigu, kes istus ja ootas kevadet. Tigu oli kurb, sest kevad ei tulnud. Kuna kevadeni oli veel palju aega, ei jaksanud tigu oodata. Ta mõtles, et kui kevad ei tule, siis läheb ta ise. Kuid te ju teate, et teod on aeglased. Tigu pidi midagi muud välja mõtlema. Just sel hetkel lendas mööda leevike. Tigu nägi teda ja palus, et ta lennutaks teda kevadeni, aga leevike ei olnud nõus. Tigu ütles, et ta toob talle ühe saiatüki. Leevike ütles, et tema tervet teed ei sõida. Tigu oli nõus. Leevike võttis teo endale selga. Nad lendasid kuni lind ütles: „Ma ei jaksa enam.“ Tigu mõtles, kuhu nüüd minna. Ta nägi õuna, kus põlesid tuled. Tigu läks õuna juurde, seal elas ussipere. Tigu küsis kuhu poole jääb kevad. Ussid ütlesid: „Mine edasi, aga võta see lennuk.“ Ta võttis lennuki ja istus lennukisse. Tigu sõitis kevadeni ja oli väga rõõmus.
Sireli Sildnik 2.a klass
Erik Patlep 1.b klass 77
Dan Ĺ emeljov 3.a klass
Helina Kruus 3.a. klass 78
Kuidas jänes endale pikad kõrvad sai Elas kord üks jänes. Tal oli väikesed kõrvad. Ühel päeval läks ta metsa jalutama. Ta hüppashüppas ja korraga jäi puu vahele kinni. Jänes karjus kõvasti appi. Loomad tulid kiiresti ja hakkasid jänest kõrvadest kõvasti sikutama. Kõrvad venisid pikemaks. Lõpuks sai jänes puu vahelt välja. Sellest ajast ongi jänesel pikad kõrvad.
Sten Marten Voode 3.a klass
Kuidas jänes endale pikad kõrvad sai Elas kord jänesepoiss, kes oli väga uudishimulik. Eriti meeldis tal pealt kuulata teiste loomade jutuajamisi. Ühel päeval nägi ta rebast ja hunti omavahel sosistamas. Jänes hiilis puu taha ja hakkas kõrvu kikitama. Küll proovis ühelt poolt, küll teiselt poolt puud kuulata. Oh häda, kõrvad kleepusid puuvaigu külge. Jänku kohkus ja hakkas jõuga kõrvu puu küljest lahti tirima. Sellest ajast ongi jänesel pikad kõrvad.
Remy Ristain 3.a klass
Maksim Ivanov 2.b klass 79
Kevadel
Kevadel
Loodus on ärkamas,
Kevad on see,
rohi on tärkamas.
kui putukad ärkavad
Kuldnokk on saabunud
ja taevas on päike.
ning Eestisse maandunud.
Lilled kõik tärkavad ja ei ole äikest.
Kevade hommikul soe on päike,
Hea, et kevad on käes!
õhtul võib saabuda jällegi äike. Vahel ka lumesadu väike,
Igas jões on veetilk
mis taevale annab ilusa läike.
ja sellel päikse pilk.
Põllud on puhtad nüüd lumest
Tühi on koerakuut,
ja sinagi unistad suvest.
teda välja ajas soe kevadtuul.
Igal mehel on teha nüüd töö,
Sahisevad puudel lehed,
ära sinagi põnnama löö.
mu emal on uued ehted.
Sten Marten Voode 3.a klass
Õues on mu sõbrad, aias kasvavad ka sõstrad.
Sofia Lepman 3.a klass
Merily Pelska 4.d klass 80
Lepatriinu ja päike Elas kord lepatriinu ja üks päike. Kord sai lepatriinu päikesega kokku ja küsis: „Kuule, päike, miks sa seal üleval oled? Tule minuga mängima!“ „Ei saa, kevad on juba käes ja ma pean õues ilma soojaks tegema, et muru saaks kasvama hakata ja lilled saaksid kasvama hakata.“ „Miks?“ küsib lepatriinu päikeselt. „See on minu töö,“ vastas päike. „See on tõesti hea, et sa seal üleval oled ja ilma meile soojaks teed,“ ütles lepatriinu päikesele. „On küll,“ vastas päike. „Nii tuleb kevad rutem kohale,“ vastas päike.
Grete Laine 2.a klass
Karolin Karlson 2.a klass 81
Kevad
Kevad
Väljas õitseb lill
Kevadel on palju lilli,
ja mängib vaikselt pill.
lindudel on ilus pill.
Juba on näha lumikelluke,
Taevas on veidi pilves,
mida vaatab laps tilluke.
ikka on ilus ilm.
Puhub kõva kevadtuul
Kevadel on õitsemise aeg,
ja katki on mu huul.
meil on hõiskamise aeg.
On ka vahest päike vilus,
Meil paistab päike,
kuid siiski on kevad ilus.
ma olen väike.
Puud ka sahisevad
Vahel on ka tuul,
ja põõsad kohisevad.
meil on õunaõied puul.
Välja vaatab lapse silm,
Mul on hea meel,
sest kevadel on ju ilus ilm.
lugege palun veel.
On näha taevas päikest
Hanna-Liisa Nõgel 3.a klass
ja vahel on ka äikest. Varsti lõpeb kool ja lõpp on meie lool.
Helina Kruus 3.a klass
Paula Nääme 1.a klass 82
Kevad
Kevad
Kevad on õitsev,
Nüüd kätte jõudis meie kevad,
õitsev on ilus ja kaitsev.
siis närviliseks lähevad meie emad.
See tunne on ilus, see on nagu lust.
Suvi on algamas,
Kevad on see ilus tunne,
näen lapsi väljas kargamas.
kevad peab olema südames… Head aega lumi, Kristella Sikk 2.a klass
seda ütlen, kuni ära sulab lumi.
Lilli Maire Adson 3.a klass
Robert Afanasjev 3.a klass 83
Liisi Liivarand 1.b klass
Marko Laan 1.b klass
Maibret Urban 1.b klass 84
Kevad
Kevad
Enam pole lund,
Kollased krookused,
nüüd saan ma und.
kevadised ootused.
Kui pungad tärkavad,
Õitsevad lilled
siis karud talveunest ärkavad.
ning sõprust naudivad Pilled.
Kui lõpuks saabuvad loomad, siis nad rõõmu toovad.
Oja voolab vulinal,
Taevast paistab päike,
sinna sisse konn hüppab sulinal.
vahel on ka äike.
Soojalt paistab päike
Kui lille märkan ma,
ja toob ojale kena läike.
siis pilli mängiks ka. Kui lõpuks tulevad sääsed,
Pungad on näha puudel,
siis eales ma ei pääse.
lastel on naer suudel. Ligidal on suvevaheaeg, see saab olema lahe aeg.
Kaile Kuus 3.a klass
Alina-Lisett Anufrijeva 3.a klass
Celiin Pikka 3.a klass 85
Anette-Elis Kase 4.b klass
Romek Solodkov 2.a klass
Laura-Liis Saks 1.c klass
86
Kevad
Kevad
Päike kaunilt särab.
Taevas särab ilus päike
Peenral lilleke tärkab.
ja väljas hullab nii suur kui väike.
Kuldnokk rõõmsalt vilistab,
Ilm läheb järjest soojemaks
mesilane sumistab.
ning minu tuju paremaks.
Pajuokstel pehmed urvad,
Kappi ära pandud sall
puudel hiirekõrvad.
ja välja võetud jalgpall.
Taevas päike paistab soojalt,
Rattaga saan nüüd ma sõita
ojakene rõõmsalt voolab.
ja venda lekamängus võita.
Lumikellukesed helisema löövad.
Hea, et kevad juba käes,
Linnud ussikesi söövad.
lilled õitsevad täies väes.
Soojakraadid tulemas,
Muru rohetab ka taas
külmad ilmad minemas.
ning lehte läinud oksaraas.
Martin Kilp 3.a klass
Janar Tellmann 3.a klass
Jaan Noorsalu 2.c klass 87
Sofia Lepman 3.a klass
Anastassia Loskutova 3.a klass 88
Ljubov Krjackova 2.b klass
Evelin Varblane 2.b klass
89
Alina-Lisett Anufrijeva 3.a klass
Helina Kruus 3.a klass 90
Unistada on mul hea,
Unes lendlen ma salamisi,
Natuke selleks ka vaeva ma nägema pean.
Nagu sinilind.
Ilusad mõtted mul keerlevad peas,
Ilus taevas on ümberringi,
Sellest võib olla ka tuju hea.
Selge pilvedeta pind.
Tihti see väga rõõmustab mind,
Tiibadel lasen end vabalt kanda,
Uskuda keegi mind aga ei taha,
Unistustel lennata.
Sest krutskeid väga mul meeldib teha.
See ongi minu unistuste maa.
Alexis Korobov 2.d klass
Kirke Tamm 2.d klass
Unistuste maa on ilus koht
Unistused on nagu uni,
Nagu pilvedel.
Neid murda ei saa.
Igav ei hakka seal kunagi.
Ilusaid asju, mis pakuvad huvi,
Seal saab osta unistusi.
Sa neid proovida saad.
Tegelasi on seal palju.
Tutvusi tee sa nendega.
Uskuge või mitte,
Uurida ja unistada ise ka
Seal on väga tore.
Saad –tore on see, kui unistad.
Emma Hansson 2.a klass
Sireli Sildnik 2.a klass
Unistan printsessiks olemisest
Unistused on imelised.
Ning lahkest emast ja isast.
Niimoodi on elu.
Isa, et käiks minuga lohet lennutamas,
Isad ja emad unistavad ka
Siis ema meile head lõunat annaks.
Sussi sisse pannakse unistusi?
Tuju siis hea on meil.
Taskusse?
Uusi mänguasju sooviksin ja ilusat vahvat õde,
Unistused on ilusad,
Siis on tuju hea kõigil.
See on õige.
Annabel Rüütel 2.a klass
Elizabeth Lehtmets 2.a klass
91
Kuidas tekkis vikerkaar Kord elasid kaks sõbrannat. Nende majade vahelt lookles läbi lai jõgi. Tüdrukud tahtsid tihti kokku saada, et koos mängida. Üks tüdrukutest tegi ettepaneku, et koome pika salli, viskame selle üle jõe ja nii saamegi kiiresti teineteise juurde. Hakkasidki tüdrukud kuduma. Salli kudumiseks kulus seitset erinevat värvi lõnga: kollast, oranži, punast, helesinist, tumesinist ja lillat. Lõpuks sai ilus ja kirju sall valmis. Visati see üle jõe. Nõnda tekkiski vikerkaar, millest üle kõndides said tüdrukud kergesti teineteise juurde. Margaret Peterson 3.e klass
Andry Matus 1.d klass 92
Minu kass
Kass
Kassil on valged vurrud.
Kass on väga hea,
Tal on mõnusad nurrud.
hea on tal ka pea.
Talle meeldivad asjad, mis säravad.
Minu kassil on ka pass,
Talle meeldib öösiti kärada.
tal on ka oma tass.
Tal on roosa koon.
Linnas on ta käinud,
Talle valget piima toon.
mina olen teda näinud.
Tal on pikk saba,
Ta armastab mängida ka
seda ajab taga.
oma mänguasjadega.
Ta on paks, aga kraps.
Anastassia Loskutova 2.a klass
Alina-Lisett Anufrijeva 2.a klass
Keidi Kartsepp 1.d klass 93
Kevad Sellel aastal talv ei tulnud, lumest juttugi ei olnud. Sügisele järgnes kevad, linnud juba siristavad. Aga ei me sellest hooli, et meil suusad jäidki poodi. Naudime me sooja ilma ja et päike paistaks silma. Põhivarustuses on meil kummik, liikluses on autoummik. Kevad teeb meil meele erksaks, silmad säravaks ja rõõmsaks.
Kirke Tamm 2.d klass Erik Patlep 1.b klass
Carmen Rääk 2.c klass 94
Sofia Lepman 3.a klass
Carmen R채채k 2.c klass
95
Kuidas me saime päikese? Ükskord ammu-ammu elas kõrgel taevas pisike täheke koos oma vanematega. Tähekese perekond armastas väga magusat süüa ja sellepärast küpsetas pereema iga päev mitu pirukat ja kooki. Kui pere sööma tahtis hakata, siis oli alati kook kadunud ning ema asus uuesti küpsetama. Kookide näppamises kahtlustati kuud ja pilve, kuid keegi nendest oma süüd üles ei tunnistanud. Päevad möödusid, koogid muudkui kadusid ja täheke muutus paksemaks ja paksemaks. Vanemad muretsesid tähekese tervise pärast ja soovitasid tal hakata spordiga tegelema. Ükskord, kui täheke batuudil hüppas, jäi ta varrukatpidi kinni kõrgemal asetseva tähe külge. Nii näemegi kõrgel taevas suur tähte, mida meie kutsume päikeseks.
Laura Grante 3.c klass
Sten Marten Voode 3.a klass 96
Rõõmus päike ja põnev äike
Suvepäike
Suvel paistab särav päike,
Suu on naerul ja
mis teeb ilma palavaks.
silmad kissis.
Tihti kärgatab ka äike,
Päike rõõmsalt paistab.
mis teeb elu põnevaks.
Paistab soojaks maa ja mere, seda märkab meie kere.
Ilma päikeseta on paha,
Meri soe, meri soe.
oleme siis kananahal.
Lõpuks kätte jõudis suvi.
Tule soojenda meid päike,
Suvi on käes, suvi on käes!
rõõmustavad suured, väiksed.
Ja meil on vaheaeg.
Remy Ristain 3.a klass
Martin Kilp 3.a klass
Kaile Kuus 3.a klass
97
Minu sõber Minu sõbra nimi on Kiku. Ta on ilusat valget värvi ja tal on kohev saba. Talle maitseb piim. Kikule meeldib magada. Ta on juba vana kass. Kikul on väga armas nägu ja pehmed käpad.
Christopher Johannes Alasoo 2.d klass
Minu sõber Minu sõber on minu kass Urr. Ta on kahe aastane kass. Kui ma koolist koju tulen, siis tuleb ta mulle vastu. Talle meeldib mängida. Ta on väga sõbralik kass. Talle meeldib ka ronida.
Kirke Tamm 2.d klass
Gerda Afanasjeva 1.a klass
98
Sokk ja kassipoeg Voodi all vedeles üksik sokk. See oli koledasti tolmurulle täis. Sokk muudkui aevastas ja turtsus, sest tolm talle sugugi ei meeldinud. Järsku tuiskas voodi alla hall kassipoeg. Kassipoeg nuusutas, lükkas käpaga ja leidis, et sokk sobib talle mängimiseks. Kass viskas soki õhku, püüdis ja tal oli lõbu laialt. Aga siis jooksis tuppa Raul, kes rõõmustas, kui nägi oma kadunud sokki. Sokk oli õnnelik, Raul oli õnnelik, ainult kiisu oli nüüd mossis.
Remy Ristain 3. a klass
Kass nimega Sass Elas meil üks väike kass, tema nimi oli Sass. Temal oli oma pass ja väike lemmiktass.
Artjom Šeršunovitš 3.a klass
Paula Nääme 1.a klass 99
Kass Kurri
Kuu
Kass Kurri läks kooli,
Mulle meeldib kuu,
ta nägi seal noori.
ta on väga suur.
Ta astus kohe laulukoori,
Ta on sama suur
kus tehti lauluproovi.
kui lapse naerusuu. Kuu on taevas suur, päike sõber uus.
Koolis on vana Muri, kes oli kole kuri.
Rasmus Liivamägi 3.e klass
Ta vihkas kassi kisa ning juurde ma ei lisa.
Sten Marten Voode 2.a klass
Rasmus Aus 3.c klass
100
Kuidas ma endale koera sain Kui Robin meie juurde jõudis oli ta sama suur nagu kolm arbuusi. Ta näris kõike. Näiteks näris ta puruks kaks ämbrit. Ta on väga armas. Praegu on ta juba tubli kutsu, kellega on tore mängida.
Christopher Johannes Alasoo 2.d klass
Kaspar Behrsin 1.d klass
Suvi Suvi käes on taas, juba leban rannas maas. Meres ujud sina ka, sinu juurde hüppan ma.
Lilli Maire Adson 3.a klass
101
Gerda Maire Kiiser 2.a klass
Kertu Taldrik 4.e klass
Kirke Kivisoo 4.e klass
102
4.a ja 4. b klassi reis Elistvere loomaparki ja Jääaja keskusesse. Reedel, 14. veebruaril, sõitsime Elistvere loomaparki ja Jääaja keskusesse. Elistvere loomapargis nägime Eesti metsades elavaid loomi: karu, ilvest, põtra, rebast, metssiga ja tuhkrut. Ruumis sees olid akvaariumites merisiga, laborihiired, tšintšiljad, liivahiired, hamstrid. Kõige rohkem meeldisid ilvesed, sest nad on nagu suured kassid. Ja rebased, kes olid väga erksat värvi ning väga armsad. Pärast täitsime töölehti ning vaatasime läbi mikroskoobi erinevaid väikseid asju loodusest. Meile räägiti kurba lugu sellest, kuidas külastajad toitsid põtra rosinapähkliseguga. Hiljem põder Tõnu suri, kuna tõmbas endale pähkli hingetorusse ja lämbus. Järgmine koht, kuhu sõitsime, oli Jääaja keskus. Selles keskuses tervitas meid mammutiema koos pojaga. Saime valmistada endale ka mammuti pildiga mündi. Mammuti keha katsid kuni meetripikkused karvad. Mammuti suurimaks ja ainukeseks vaenlaseks olid inimesed, kes neid küttisid. Kuna mammut kaalus kuni 8 tonni, siis ei tassitud mammutit koju, vaid tehti nülitud mammutinahast uus eluase mammuti kõrvale ja elati seal seni, kuni toitu jätkus. Veel tutvusime jääaja teiste loomadega nagu koopalõvi ja ürghirv. Meile räägiti, milline oli Eesti tuhandeid aastaid tagasi ja saime teada jääaja tekkepõhjustest. Veel vaatasime filmi looduse arengust pärast jääaega. Meile meeldis see reis väga, sest saime teada uusi ja huvitavaid asju.
Armand Peetersoo ja Kristjan Olesk 4.a klass
Emma Hansson 2.a klass 103
Karl-Gregor Pruuli 1.c klass
Marvo Kurg 1.c klass 104
Kuidas kuu taevasse sai ? Oli kord kuningas, kellel olid väga suured tahtmised. Kord tuli kuningal tahtmine saada endale suur helendav kuldne kivist pall. Oma tahtmisega läks ta kiviraiduri juurde ja ütles: „Kiviraidur! Ma tahan suurt helendavat kuldset kivist palli!“ Kiviraidur vastas: „Jah teie kõrgeausus, ma teen teile selle palli!“ Kuningas lahkus ja kiviraidur hakkas palli valmistama. Tal kulus kuus ööd ja kuus päeva, et pall valmis saaks. Kui pall valmis sai, läks ta kuninga juurde. Kuningas vaatas seda palli ja lõpuks ütles: „Mulle ei meeldi see. Viige ta koos palliga siit minema!“ Kiviraidur viidi lossist välja. Ta oli nii vihane, et ta viskas palli taevasse. Pall jäi taevasse kinni ja kui pimedus saabus, hakkas pall helendama. Kuni tänaseni helendab see pall öösel, aga palli asemel nimetame teda kuuks. Niimoodi tekkiski kuu.
Käty Karpelin 3.c klass
Ketlin Kopp 2.c klass
105
Päike ja Kuu Elasid kord Päike ja Kuu. Kord juhtus selline asi. Päike läks Kuule külla. Kuu uuris banaani ja mõtles: “Küll me oleme sarnased!“ Siis jalutas Päike uksest sisse ning ütles: „Kuidas läheb?!“ Kuu ei vastanud, ta ikka uuris enda banaani. Päike mõtles veidi ja ütles: „Kas võib banaani vaadata?“ „Jah, muidugi!“ vastas Kuu. Päike võttis banaani kätte ja sõi selle kohe ära. „Eeeeeiiii!“ karjus Kuu vihaselt. Ta ajas Päikese enda kodust välja. Enam nad ei kohtunud. Ja nüüd ongi nii koguaeg.
Artjom Šeršunovitš 3.a klass
Kristiina Lepik 1.d klass 106
Oma peret aitamas Selles loos tuleb juttu sellest, kuidas olen oma vanematele abiks. Tavaliselt on meil maal kevadeti hästi palju väliseid toimetusi, milles saan ka mina abiks olla. Hakkab jälle okste lõikamine, riisumine ja muu prahi koristamine. See on omamoodi päris huvitav töö. Alati leidub vana kraami hulgas midagi huvitavat. Põhiliselt riisub ema ja mina olen äravedaja rollis. See on üsna lõbus, sest siis saan käruga rallida. Kärusse panen ka oma lemmikkoera Tuksi. Okste ära vedamine pole küll minu lemmiktegevus, aga siiski saab seegi töö tehtud. Kevadeti olen ka abiline põllutöödel. Kartulipanek on samuti huvitav, sest siis saab traktoriga sõita. Mulle väga meeldib maal olla. Seal on alati midagi meelepärast teha. Ja meie peres tehakse suuremad tööd ikka kõik koos, sest siis laabub kõik kiiremini. Tean, et minust on perele suur abi.
Alex Määrits 4.a klass
Daria Frolov 2.b klass 107
Minu ema töö Minu ema töötab lastekodus. Ta on öökasvataja. Ta peab hooldama seitset last. Lapsed on eri vanuses ning erinevate iseloomudega. Ema tööpäev on kaksteist tundi pikk. Ta läheb kell 20.00 tööle ja lõpetab 08.00 hommikul. Õhtuti peab ema poistega jagelema, et nad hambaid ja jalgu peseksid. Kui ema koju tuleb, on ta väsinud. Kui on vahetuse üleandmine, peab ema rühma puhtaks ja korda tegema. Kui ema on esimeses rühmas tööl, peab ta väiksemate, suuremate ja beebide eest hoolitsema. Siis on ta hommikul kella kaheksast kuni õhtu kella kaheksani tööl. Kui ta siis koju tuleb, on ta veel rohkem väsinud kui öötöölt tulles.
Birgit Järv 4.a klass
Sandra Leppik 3.c klass 108
Isa töö Minu isa töötab firmas Keil M.A. OÜ. Ta on lukksepp. Seal parandatakse MAN veoautosid. Mu isa töö algab hommikul kell kaheksa ja lõpeb õhtul kell viis. Ta töö on raske, sest veoauto varuosad on suured. Mu isale meeldib oma töö, sest iga päev on erinevad ülesanded. Garaaž, kus ta töötab, on talvel väga soe. Ta on seal töötanud üksteist aastat. Oma tööga saab ta hästi hakkama. Töökaaslased on tal head sõbrad.
Ergo Kommer 4.a klass
Karl Marko Uuspalu 2.c klass
109
Dan Ĺ emeljov 1.a klass
Gregor Roop 4.b klass 110
Kuidas lehmad täpid said? Vanasti olid lehmad lumivalged. Ükskord tuli torm. Päike läks pilvede taha ja puhus tugev tuul. Kõik loomad ja inimesed põgenesid majadesse. Ainult lehmad jäid seisma heinamaal. Vihmapilved läksid väga mustaks. Nad liikusid madalal ja jäid lehmade sarvedes kinni. Kui torm lõppes, olid kõik lehmad mustvalged. Nii saidki lehmad endale täpid.
Artjom Šeršunovitš 3.a klass
Kuidas kassid endale värvid said? Kunagi ammu aega tagasi elas vaid kolm kassi. Nende nimed olid Kurri, Nurr ja Turri. Nad olid täiesti ilma värvita. Kassidele meeldis väga vaid päikese käes lesida ja piima juua. Nende lähedal elas aga suur koer. Koer oli väga töökas ning talle ei meeldinud laisklevad kassid. Koer käis iga päev maja valvamise vahepeal kassidega pahandamas. Varsti tüdinesid kassid sellest ära ja hakkasid välja mõtlema plaani, kuidas koerast lahti saada. Kuna nad eriti midagi teha ei viitsinud, lootsid nad, et äkki suudavad nad lihtsalt nii jubedad välja näha, et koer ei julgeks enam nende hoovi tulla. Nurri värvis ennast pruuniks, Kurri värvis ennast mustaks ja Turri kirjuks. Lootes nüüd piisavalt hirmuäratavad olla, jäid nad koera ootama. Kui koer maja juurde jõudis, ei kartnud ta kasse üldse. Pärast koera pahandamist olid kassid kurvad, et nende plaan ei töötanud ja nad hakkasid ennast puhtaks pesema, aga värv ei tulnudki maha. Sellest ajast ongi kassid värvilised tänapäevalgi.
Carmen Rääk 3.c klass
Celiin Pikka 1.a klass 111
Kuidas kaelkirjak pika kaela sai? Elas kord üks kirjak, kellel oli väike kael. Ta kõndis ringi ja nägi mesilaste pesa. „Kas võib mett proovida?“, küsis kirjak. „Võib küll“, vastasid mesilased. Kirjas tänas, pistis pea sisse ja proovis. Ta hakkas pead välja tõmbama, aga pea jäi kinni. Kirjak hüüdis: „Appi, appi!“ Seda kuulsid kõik. Sõbrad tormasid talle appi. Peale pikka tõmbamist kostis korraga üks raksatus ja kõik lendasid pikali. Kui nad olid end uuesti püsti ajanud ja oma õnnetusest päästetud sõpra nägid, oli nende üllatus suur. Vaata imet! Kirjaku kael on nii pikk. Sellest ajast saati kutsutakse teda kaelkirjakuks.
Sandra Leppik 3.c klass
Sten Marten Voode 3.a klass 112
Kuidas siga endale keerdus saba sai? Elas kord üks roosa põrsapere. Neil oli kaks väga mänguhimulist põrsapoega. Iga päev nad hullasid ja tuhnisid oma pesas nii hoogsalt, et nende sabad põimusid kokku. Oh seda harutamist, mida tuli sabadega teha. Peale lahti harutamist olid sabad keerdus. Selline lühike keerdus saba meeldis põrsastele. Sellest ajast peale on seal keerdus saba.
Käty Karpelin 3.c klass
Laura Grante 2.c klass
Daniel Tiivel 2.c klass 113
Kuidas väike seemneke päikeseks sai? Elas kord üks väike seemneke. Kuna ta oli musta värvi, siis kõik narrisid teda. Ühel päeval puges seemneke mulla sisse peitu, et närijatest rahu saada. Mullas aga hakkas seeme idanema ning temast kasvas pikk taim. Kasvades päikese poole, unistas taim olla päikese sarnane. Ühel päeval kui taim hommikul ärkas ja veelombis silmi pesi, märkas ta, et ei ole enam taim, vaid suur päike. Teised seemned, kes teda narrisid, hakkasid teda päevalilleks kutsuma.
Anette Sarv 3.c klass
Anette Sarv 3.c klass
114
Kuidas jänes endale pikad kõrvad sai? Elas kord jänesepere. Jänese emal oli viis last. Ühel päeval läks jänese ema kapsa järele. Teel põllule märkas ta rebast, kes hiilis põõsa vahel. Jänese ema ehmatas ja pani plehku, aga kaval rebane jõudis talle järele ning haaras kõrvadest. Jänese emal ruttasid appi lapsed ja hakkasid ema jalgadest tõmbama. Kõik nad tirisid ja tõmbasid kuni jänese ema kõrvad venisid pikaks. Sellest ajast ongi jänesel pikad kõrvad.
Hanna Leesmaa 3.c klass
Hanna Leesmaa 3.c klass
115
Sofia Lepman 3.a klass
Carmen R채채k 2.c klass 116
Kristo Hark 2.a klass
Lilli Maire Adson 3.a klass 117
Ole terve!
Sööme terviseks
Kui sa tahad süüa torti,
Hommikul ma müslit söön,
tegema pead palju sporti.
värsket mahla peale joon.
Kui sul mõttes mõlgub dieet,
Vahetunnil ongi nii
siis appi tuleb punapeet.
ära närin porgandi.
Leib on õige mehe söök,
Lõunaks vaatan midagi head,
sellest algab eesti köök.
kooli kokad keetsid kapsapea.
Salat annab toidul värvi,
Õhtul emme koju tuleb,
aitab hoida külma närvi.
potti peedid, kaalid paneb.
Indrek Olesk 4.a klass
Triin Tammes 4.a klass
Remy Ristain 3.a klass
Hanna Leesmaa 3.c klass
118
Toitu tervislikult!
Tervislik toit
Söö ikka kala,
Tervislik toit on väga hea,
vahelduseks veidi kana.
seda ikka meeles pea.
Kõrvale võid juua morssi,
Krõpsud, maiustused, kummikaru –
söö ka veidi vorsti.
sööd siis, kui pole aru.
Tervislikku toitu tean,
Porgandis ei ole E-d,
mina sellest lugu pean.
kuid ikka hästi maitseb see.
Piima jooma peame palju,
Kommi, snäkke ära söö,
et jaksaks teha palju nalju.
vaid sellele sa käega löö.
Karl - Robert Mõttus 4.a klass
Kaisa Aab 4.a klass
Daniel Tiivel 3.c klass
119
Ragnar Suvi 3.c klass
Hana-Annabel Seleznjov 1.a klass 120
Kristin Viikmäe ja Helina Kruus 3.a klass
Dan Ĺ emeljov 2.a klass
121
Sofia Lepman 2.a klass
122
Sander Sepp 3.a klass
Martin Kilp 2.a klass 123
Katri Trompe 1.d klass
Kristiina Lepik 1.d klass
124
Karl Marko Uuspalu 3.c klass
Elis Marie Eglit ja Emma Lepik 2.c klass 125
Kädi Rõõmus ja Kerttu Milter 2.c klass
Dan Šemeljov 2.a klass 126
Helina Kruus 3.a klass
4.d klass
127
Elis H천bej천gi 2.c klass
Laura Liivapuu 4.c klass 128
Erika Abram 4.c klass
Anett Sepp 4.c klass
Kristina Korobova 4.c
Kadi Kmito 4.c klass
129
Kadi Kmito 4. c klass
Kristina Korobova 4.c klass
Laura Liivapuu 4.c klass 130
Kristina Korobova 4.c klass
Laura Liivapuu 4.c klass
Erika Abram 4.c klass
131
Laura Liivapuu 4.c klass
Anna Liisa Kattai 4.e klass
Kristjan Radsin 4.c klass 132
Emma Hansson 2.a klass
Lilli Maire Adson 3.a klass 133
Nikita Kovalenko 1.c klass
Lili Mariin Behrsin 4.b klass
134
1.a klass
Mirtel Ăœllim 1.b klass 135
Ketlin Kopp 2.c klass
Kristel Verte 1.b klass
136
Mirtel Ăœllim 1.b klass
Martin Kilp 3.a klass
Elis-Marie Eglit 2.c klass
137
Laura Grante 2.c klass
Sofia Lepman 2.a klass
Lika vinnik 1.c klass 138
Carola Erik 1.b klass
Erik Patlep 1.b klass 139
Hanna Leesmaa 2.c klass
Karti Trompe 1.d klass
140
Margaret Peterson 4.e klass
Mirtel Ăœllim 1.b klass
141
Dan Ĺ emeljov 3.a klass
Martin Kablukov 3.c klass
142
Karin Eliise Rimm 4.d klass
Grete Laine 2.a klass
Caroliina Reiljan 4.b klass
143
3.b klass
Andre Villemson 3.c klass 144
Birika Kerb 4.e klass
145
Õppiv, arenev ja loov – see on Valga Põhikool Kooli tulles märkan ma päike vastu naeratab. Uksel sõpru kohtan taas märkan, hoolin, tervitan.
Ref: Õppiv, arenev ja loov on me Valga Põhikool. Pere suur ja sõbralik, meie käes on tulevik.
Koolis olla koos on hea õpin, suhtlen, avastan. Suur ja väike käsikäes, üle saame igast mäest.
Kui koolitee kord läbi saab, eluteele sammud sean. Päike hinges tõttan ma säran, kiirgan, naeratan.
Kristi Lee 21.03.2014
Sten Marten Voode 3.a klass
146
Õpilaste naljakaid kilde
Mis on maikellukese teine nimetus? piibeneitsi
Kuidas nimetatakse kibuvitsa teisiti? Väga metsik roos.
Miks sai hambahari nüüd mehikesed Jussi suust kätte? sest hamba sisse pandi pommid.
Nirgi pealmine toit on väikesed närilised
Lause lünktekstist: Kui sinu sõber (vara) on rikutud, politsei näiteks (määrab trahvi) lööb või võtab teise
oht- liku inimese mütsi (vahi) alla.
Õpetaja teeme juba kiiremini, muidu mul kasvavad juured alla.
Mis oli Eesti rahva ärkamise tähtsus? Eesti rahva ärkamise tähtsus on, et riigis peab olema südaööl vaikus.
Kes on kulles? Kulles on lind.
Kes on bakterid? Bakterid on hästi väikesed elajased, keda pole palja silmaga näha.
Kuidas sa aega tunnetad? Aeg on õhus
Eesti, Läti ja Leedu asuvad Vahemere ääres.
Mida tähendab virtuaalne raha? Ise tehtud raha.
Kust me saame puuvilla? Puu otsast.
1.-4. klass
Kristiina Lepik 1.d klass 147