mõnu

See also: monu and mónǚ

Estonian

Etymology

From Proto-Finnic *meno (“going”). Doublet of menu. This etymology is incomplete. You can help Wiktionary by elaborating on the origins of this term. Semantic development?

Pronunciation

• IPA^(key): /ˈmɤnu/, [ˈmɤnu]
• Rhymes: -ɤnu
• Hyphenation: mõ‧nu

Noun

mõnu (genitive mõnu, partitive mõnu)

1. pleasure, comfort, satisfaction, enjoyment, delight
   1. (usually in the plural) living benefits, amenities
2. (archaic) tone, melody

Declension

Declension of mõnu (ÕS type 17/elu, no gradation)
		singular	plural
nominative		mõnu	mõnud
accusative	nom.
	gen.	mõnu
genitive			mõnude
partitive		mõnu	mõnusid
illative		mõnnu mõnusse	mõnudesse
inessive		mõnus	mõnudes
elative		mõnust	mõnudest
allative		mõnule	mõnudele
adessive		mõnul	mõnudel
ablative		mõnult	mõnudelt
translative		mõnuks	mõnudeks
terminative		mõnuni	mõnudeni
essive		mõnuna	mõnudena
abessive		mõnuta	mõnudeta
comitative		mõnuga	mõnudega

Derived terms

• mõnulema
• mõnus
• mõnustama
• mõnutu

 

Compounds

• ahvimõnu
• elumõnu
• meelemõnu
• rannamõnu
• saunamõnu
• talvemõnu

 

• mõnuaine
• mõnunärvid
• mõnutunne

 

Related terms

• minema

 

References

• mõnu in Sõnaveeb (Eesti Keele Instituut)
• “mõnu”, in [EKSS] Eesti keele seletav sõnaraamat [Descriptive Dictionary of the Estonian Language] (in Estonian) (online version), Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus (Estonian Language Foundation), 2009