Mine sisu juurde

Andmete varundamine: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
P Valikulised grammatikaparandused.
1. rida: 1. rida:
'''Andmete varundamine''' ehk '''andmevarundus''' ([[inglise keel]]es ''backup'') on [[andmed|andmetest]] [[varukoopia]]te tegemine, et võimaldada andmete taastamist arvutites ja -süsteemides.
'''Andmete varundamine''' ehk '''andmevarundus''' ([[inglise keel]]es ''backup'') on [[andmed|andmetest]] [[varukoopia]]te tegemine, et võimaldada andmete taastamist arvutites ja -süsteemides.


Soovitatakse teha tähtsatest andmetest koopiad [[väline andmekandja|välisele andmekandjale]], mis ei ole seotud originaalandmeid sisaldava [[arvuti]]ga.Varundusega on võimalik ära hoida andmekadusid, mis võivad esile kerkida arvuti suuremate tõrgete korral. Oluliseks andmekadude põhjustajateks on viirused, kõvaketaste rikked või andmete ekslik kustutamine inimeste endi poolt. Andmete varundamine varieerub üsna keerulistest kuni lihtsate varundusteni. Andmeid oleks soovitatav varundada ka isikutel, kellel ei ole vaja säilitada üksnes finantsdokumente, vaid ka tavakasutajatel, kelle peamine eesmärk on säilitada oma fotogaleriid ning videomälestused. Tavakasutajale piisab lihtsamatest andmete varundamise viisidest ning need ei ole ka niivõrd kulukad. Varundamise tarbeks on palju erinevaid programme, mida on võimalik internetist alla laadida. Varundamise puhul on vajalik eelnevalt selgeks teha, millised failid on vajalikud ning kas on tarvis teha täielik süsteemi varundus või piisab osalisest andmete varundamisest. <ref name="Adrian W. Kingsley-Hughes ">Adrian W. Kingsley-Hughes, ''The PC Doctor’s Fix-It Yourself guide'', California: McGraw-Hill/Osborne, 2004</ref>
Soovitatakse teha tähtsatest andmetest koopiad [[väline andmekandja|välisele andmekandjale]], mis ei ole seotud originaalandmeid sisaldava [[arvuti]]ga.Varundusega on võimalik ära hoida andmekadusid, mis võivad esile kerkida arvuti suuremate tõrgete korral. Oluliseks andmekadude põhjustajateks on viirused, kõvaketaste rikked või andmete ekslik kustutamine inimeste endi poolt. Andmete varundamine varieerub üsna keerulistest kuni lihtsate varundusteni. Andmeid oleks soovitatav varundada ka isikutel, kellel ei ole vaja säilitada üksnes finantsdokumente, vaid ka tavakasutajatel, kelle peamine eesmärk on säilitada oma fotogaleriid ja videomälestused. Tavakasutajale piisab lihtsamatest andmete varundamise viisidest, need pole ka eriti kulukad. Varundamiseks on palju programme, mida on võimalik internetist alla laadida. Varundamise puhul on vajalik eelnevalt selgeks teha, millised failid on vajalikud ning kas on tarvis teha täielik süsteemi varundus või piisab osalisest andmete varundamisest. <ref name="Adrian W. Kingsley-Hughes ">Adrian W. Kingsley-Hughes, ''The PC Doctor’s Fix-It Yourself guide'', California: McGraw-Hill/Osborne, 2004</ref>
==Ajalugu==
==Ajalugu==
Perfokaart on kartongist kaart, mis oli 19.sajandil kangastelgede juhtimiseks mõeldud informatsiooni kandja. 20. Sajandi alguses kasutati neid ka arvutusmasinate sisend- ja väljundmeediumitena. Samuti olid perfokaardid ka arvutusmasinate salvestusmeediumid, mida võib lugeda ka üheks varundamise võimaluseks.
Perfokaart on kartongist kaart, mis oli 19.sajandil kangastelgede juhtimiseks mõeldud informatsiooni kandja. 20. Sajandi alguses kasutati neid ka arvutusmasinate sisend- ja väljundmeediumitena. Samuti olid perfokaardid ka arvutusmasinate salvestusmeediumid, mida võib lugeda ka üheks varundamise võimaluseks.
<ref>[http://et.wikipedia.org/wiki/Perfokaart Perfokaart] Vikipeedia Vaba Entsüklopeedia. Vaadatud 04.12.2013.</ref>
<ref>[http://et.wikipedia.org/wiki/Perfokaart Perfokaart] Vikipeedia Vaba Entsüklopeedia. Vaadatud 04.12.2013.</ref>
Ajalooliselt suure tähtsusega oli 1970. aastatest kuni 1990. aastateni [[diskett]] ehk flopi, mida kasutati varukoopiate tegemiseks ning isegi [[operatsioonisüsteem]]ide hoiustamiseks. Peale diskette tulid kasutusele CD plaadid, mille mahutavus oli palju suurem.<ref>[http://et.wikipedia.org/wiki/Flopiketas Diskett] Vikipeedia Vaba Entsüklopeedia. Vaadatud 04.12.2013.</ref>
Ajalooliselt suure tähtsusega oli 1970. aastatest kuni 1990. aastateni [[diskett]] ehk flopi, mida kasutati varukoopiate tegemiseks ja isegi [[operatsioonisüsteem]]ide hoiustamiseks. Pärast diskette tulid kasutusele CD-plaadid, mille mahutavus oli palju suurem.<ref>[http://et.wikipedia.org/wiki/Flopiketas Diskett] Vikipeedia Vaba Entsüklopeedia. Vaadatud 04.12.2013.</ref>
Üheks oluliseks andmevarundusmeediumiks oli 1950. aastatel hoo sisse saanud [[magnetlint]], mida on võimalik tänase päevani kasutada videokaamerate salvestusmeediumina. Algselt olid magnetlindid kasutusel video – ja helisalvestuseks. Hiljem olid nad kasutusel ka varundamise puhul. Omal ajal olid magnetlindid suurepärased vahendid andmete varundamiseks, kuna omasid piisavalt suurt salvestusruumi. <ref>[http://web.archive.org/web/20040603152849/http://www.tvhandbook.com/History/History_recording.htm The History of Recording Technology] Internet Archive. Vaadatud 05.12.2013.</ref>
Üheks oluliseks andmevarundusmeediumiks oli 1950. aastatel hoo sisse saanud [[magnetlint]], mida on võimalik tänase päevani kasutada videokaamerate salvestusmeediumina. Algselt olid magnetlindid kasutusel video- ja helisalvestuseks. Hiljem olid nad kasutusel ka varundamise puhul. Omal ajal olid magnetlindid suurepärased vahendid andmete varundamiseks, kuna omasid piisavalt suurt salvestusruumi. <ref>[http://web.archive.org/web/20040603152849/http://www.tvhandbook.com/History/History_recording.htm The History of Recording Technology] Internet Archive. Vaadatud 05.12.2013.</ref>
<gallery>
<gallery>
Pilt:Blue-punch-card-front-horiz.png|Perfokaart
Pilt:Blue-punch-card-front-horiz.png|Perfokaart
23. rida: 23. rida:


===Internetipõhine varundamine===
===Internetipõhine varundamine===
Internetipõhist varundamist pakuvad tänapäeval väga paljud firmad. Sellise andmevarunduse puhul peab klient veenduma vastava firma kompetentsis, sest vastasel juhul ei ole andmete varundamisel sellisel kujul kasu ning seatakse ohtu andmete turvalisus. Internetipõhise andmevarunduse eeliseks on suur mahutavus, võimalus näha igal hetkel eelnevalt varundatud faile ning andmete krüpteerimine. Internetipõhise varunduse puhul on hea ka see, et kliendi varundusest tehakse omakorda veel üks varundus, et vältida andmekadusid. Kahjuks on ka sellisel andmevarundusel oma miinused, milleks on kiire internetiühenduse vajadus, sest vastasel korral muutub keeruliseks varundatud andmete kättesaadavus. Samuti on võimalik krüpteeritud andmeid lahti murda ning häkkeritel on võimalus andmetele ligi pääseda. <ref name="Adrian W. Kingsley-Hughes"/> Internetipõhist varundamast pakuvad väga paljud ettevõtted ning väike valik nendest on allolevas loetelus <ref>[http://pcsupport.about.com/od/maintenance/tp/online_backup_services.htm 27 Online Backup Services Reviewed] PC Support. Vaadatud 07.12.2013.</ref>:
Internetipõhist varundamist pakuvad tänapäeval väga paljud firmad. Sellise andmevarunduse puhul peab klient veenduma vastava firma kompetentsis, sest muidu pole andmete varundamisel sellisel kujul kasu ja seatakse ohtu andmete turvalisus. Internetipõhise andmevarunduse eeliseks on suur mahutavus, võimalus näha igal hetkel eelnevalt varundatud faile ja andmete krüpteerimine. Internetipõhise varunduse puhul on hea ka see, et kliendi varundusest tehakse omakorda veel üks varundus, et vältida andmekadusid. Kahjuks on ka sellisel andmevarundusel oma miinused, milleks on kiire internetiühenduse vajadus, sest vastasel korral muutub keeruliseks varundatud andmete kättesaadavus. Samuti on võimalik krüpteeritud andmeid lahti murda ja häkkerid võivad andmetele ligi pääseda. <ref name="Adrian W. Kingsley-Hughes"/> Internetipõhist varundamast pakuvad väga paljud ettevõtted, näiteks <ref>[http://pcsupport.about.com/od/maintenance/tp/online_backup_services.htm 27 Online Backup Services Reviewed] PC Support. Vaadatud 07.12.2013.</ref>:
* Norton Online Backup
* Norton Online Backup
* Blackblaze
* Blackblaze
34. rida: 34. rida:
* Spideroak
* Spideroak
* Sugarsync
* Sugarsync
===Eemalasuv varundamine===
===Eemalt varundamine===
Eemalasuv varundamine ([[inglise keel]]es ''Off-site backup'') on pigem varundamise metoodika, kui varunduse teostamine. Seda võib võrrelda lokaalse varundamisega, mille käigus andmed kopeeritakse välistele seadmetele. Ainuke vahe on see, et andmekandjad ei paikne algandmete juures. Sellise varundamismetoodika kasutamise puhul on varundus eemal kontorist ja kodust. Varundus võib olla mõnes teises arvutis, millega on võimalik ühenduda läbi interneti. Samuti võivad olla sellise metoodika kasutamise puhul andmed varundatud mõne sõbra või tuttava poole, mis on hea võimalus andmeid kaitsta erinevate ohtude eest. <ref name="Adrian W. Kingsley-Hughes"/>
Eemalt varundamine ([[inglise keel]]es ''Off-site backup'') on pigem varundamise metoodika kui varunduse tegemine. Seda võib võrrelda lokaalse varundamisega, mille käigus andmed kopeeritakse välistele seadmetele. Ainuke vahe on see, et andmekandjad ei paikne algandmete juures. Sellise varundamismetoodika kasutamise puhul on varundus eemal kontorist ja kodust. Varundus võib olla mõnes teises arvutis, millega on võimalik ühenduda läbi interneti. Samuti võivad olla sellise metoodika kasutamise puhul andmed varundatud mõne sõbra või tuttava poole, mis on hea võimalus andmeid kaitsta erinevate ohtude eest. <ref name="Adrian W. Kingsley-Hughes"/>
==Tänapäevased andmevarundusmeediumid==
==Tänapäevased andmevarundusmeediumid==
*Optilised andmekandjad – CD/DVD on siiani kasutusel varunduse teostamisel. Nende suureks eeliseks muude varundusmeediumite ees on odavus. Üks CD-plaat suudab hoida endas enam kui 450 flopiketta informatsiooni, mis oli massideni jõudes tohutu hüpe andmete varundamise seisukohast. <ref name="Adrian W. Kingsley-Hughes"/>
*Optilised andmekandjad – CD/DVD on varundamisel siiani kasutusel. Nende suureks eeliseks muude varundusmeediumite ees on odavus. Üks CD-plaat mahutab enam kui 450 flopiketta informatsiooni, mis oli massideni jõudes tohutu hüpe andmete varundamise seisukohast. <ref name="Adrian W. Kingsley-Hughes"/>
* Väline kõvaketas([[inglise keel]]es ''external hard drive'') – on hea variant suuremate varunduste puhul, mida ei ole võimalik optilistele andmekandjatele teha. Tänapäeval muutuvad välised kõvakettad üha populaarsemaks just varunduse seisukohast, sest üha odavnevad hinnad annavad ka tavakasutajale võimaluse see endale soetada. Välise kõvaketta eeliseks on ka see, et on suhteliselt väike just mõõtmete poolest ning suudab mahutada väga palju informatsiooni. Samuti on välisel kõvakettal omad miinused, milleks on vähene põrutuste talumine. Tavalised välised kõvakettad on suhteliselt aeglased. Kui on vaja teha kiiret andmevarundamist ning hilisemalt ka arvuti taastamist olemasoleva varunduse põhjal, siis on targem valida [[SSD]] seade(inglise keeles ''Solid-state drive'') , mille andmeedastuskiirus on tunduvalt suurem tavalise kõvaketta omast. SSD on tunduvalt vastupidavam võrrelduna tavalise kõvakettaga, sest ei ole nii tundlik põrutustele. Samas on SSD hind siiski päris kallis ning andmevarunduse seisukohast on hetkel palju odavamaid seadmeid. Kõrgest hinnast hoolimata on SSD oluline siis, kui esineb vajadus väga kiirelt taastada arvuti algne olukord peale suuri tõrkeid. <ref>[http://et.wikipedia.org/wiki/V%C3%A4line_k%C3%B5vaketas#Miks_v.C3.A4line_k.C3.B5vaketas.3F Väline kõvaketas] Vikipeedia Vaba Entsüklopeedia. Vaadatud 04.12.2013.</ref><ref>[http://en.wikipedia.org/wiki/Solid-state_drive Solid-state drive] Wikipeedia Free Encyclopedia. Vaadatud 07.12.2013.</ref>
* Väline kõvaketas ([[inglise keel]]es ''external hard drive'') – on hea variant suuremate varunduste puhul, mida ei ole võimalik optilistele andmekandjatele teha. Tänapäeval muutuvad välised kõvakettad üha populaarsemaks just varunduse seisukohast, sest üha odavnevad hinnad annavad ka tavakasutajale võimaluse see endale soetada. Välise kõvaketta eeliseks on ka see, et see on mõõtmetelt suhteliselt väike ja mahutab väga palju informatsiooni. Välise kõvaketta miinuseks on vähene põrutuste talumine. Tavalised välised kõvakettad on suhteliselt aeglased. Kui on vaja kiiresti andmeid varundada ja hiljem ka arvuti olemasoleva varunduse põhjal taastada, on targem valida [[SSD]] seade (inglise keeles ''Solid-state drive''), mille andmeedastuskiirus on tavalise kõvaketta omast tunduvalt suurem. SSD on tunduvalt vastupidavam võrrelduna tavalise kõvakettaga, sest ei ole nii tundlik põrutustele. Samas on SSD siiski päris kallis ja andmevarunduse seisukohalt on praegu palju odavamaid seadmeid. Kõrgest hinnast hoolimata on SSD oluline siis, kui pärast suuri tõrkeid on vaja arvuti algne olukord väga kiiresti taastada. <ref>[http://et.wikipedia.org/wiki/V%C3%A4line_k%C3%B5vaketas#Miks_v.C3.A4line_k.C3.B5vaketas.3F Väline kõvaketas] Vikipeedia Vaba Entsüklopeedia. Vaadatud 04.12.2013.</ref><ref>[http://en.wikipedia.org/wiki/Solid-state_drive Solid-state drive] Wikipeedia Free Encyclopedia. Vaadatud 07.12.2013.</ref>
* USB mälupulk([[inglise keel]]es ''USB flash drive'') – on hea võimalus tavakasutaja andmete varundamiseks, sest tänapäevased USB mälupulgad on üpris suure mahutavusega. USB mälupulgad on kiiremad kui tavalised kõvakettad. Samas on ka USB mälupulkadel omad miinused, milleks võib lugeda suure kaotamisohu, kuna mälupulgad on siiski väga väikesed.<ref>[http://en.wikipedia.org/wiki/USB_flash_drive#Media_storage_and_marketing USB flash drive] Wikipeedia Free Encyclopedia. Vaadatud 26.11.2013.</ref>
* USB-mälupulk ([[inglise keel]]es ''USB flash drive'') – on hea võimalus tavakasutaja andmete varundamiseks, sest tänapäevased USB-mälupulgad on üpris suure mahutavusega. USB-mälupulgad on kiiremad kui tavalised kõvakettad. Samas on ka USB-mälupulkadel omad miinused, näiteks suur ärakaotamisoht, kuna mälupulgad on siiski väga väikesed.<ref>[http://en.wikipedia.org/wiki/USB_flash_drive#Media_storage_and_marketing USB flash drive] Wikipeedia Free Encyclopedia. Vaadatud 26.11.2013.</ref>
* Mälukaart– on ka üks võimalus andmevarunduseks, kuid see ei ole niivõrd levinud. Neid kasutatakse rohkem siiski videokaamerate ja fotoaparaatide salvestusmeediumina. Samas on tänapäevaste mälukaartide salvestusmahud piisavalt suured, et hoida tavakasutaja andmevarundusi. Mälukaartide puhul peab arvestama sellega, et andmemaht määrab ära kaardi suuruse.<ref>[http://www.pcmag.com/article2/0,2817,2388408,00.asp Flash Memory Cards What You Need to Know] PC Magazine. Vaadatud 26.11.2013.</ref>
* Mälukaart on ka üks võimalus andmevarunduseks, kuid see ei ole niivõrd levinud. Neid kasutatakse rohkem siiski videokaamerate ja fotoaparaatide salvestusmeediumina. Samas on tänapäevaste mälukaartide salvestusmahud piisavalt suured, et hoida tavakasutaja andmevarundusi. Mälukaartide puhul peab arvestama sellega, et andmemaht määrab ära kaardi suuruse.<ref>[http://www.pcmag.com/article2/0,2817,2388408,00.asp Flash Memory Cards What You Need to Know] PC Magazine. Vaadatud 26.11.2013.</ref>
<gallery>
<gallery>
Pilt:Cd-r.jpg|CD-R
Pilt:Cd-r.jpg|CD-R
48. rida: 48. rida:
</gallery>
</gallery>


==Varundamine==
==Varunduse teostamine==
* Failide manuaalne kopeerimine – on üpris ebamugav ja aeganõudev tegevus. Sellisel viisil andmete varundamine sobib väiksema koguse andmete varundamiseks. Juhul kui andmed on struktureerimata, on üpris suur tõenäosus jätta tähtsaid andmeid varundusest välja. Sellise andmevarunduse puhul on raske hoida silma peal andmetel, millest ei ole tehtud koopiat kahe andmevarunduse vahel.<ref name="Adrian W. Kingsley-Hughes"/>
* Failide käsitsi kopeerimine – on üpris ebamugav ja aeganõudev tegevus. Sellisel viisil andmete varundamine sobib väiksema koguse andmete varundamiseks. Juhul kui andmed on struktureerimata, on üpris suur tõenäosus jätta tähtsaid andmeid varundusest välja. Sellise andmevarunduse puhul on raske hoida silma peal andmetel, millest ei ole tehtud koopiat kahe andmevarunduse vahel.<ref name="Adrian W. Kingsley-Hughes"/>
*Varundusprogrammi kasutamine – sellisel viisil andmete varundamine on kõige mõistlikum suuremate andmemahtude puhul. Varundusprogrammid varieeruvad tasulistest kuni tasuta versioonideni. Varem laialdaselt kasutatud Windows XP Professional operatsioonisüsteem omab varundusprogrammi Microsoft Backup Utility. Seal on võimalik valida erinevaid varundamise tüüpe ning muid sätteid. Windows XP puhul on võimalik varundused kaitsta ka salasõnaga, mis piirab andmetele ligipääsu kõrvaliste isikute poolt. Programmi on võimalik ka niimoodi seadistada, et tööpäeva lõpus tehakse valitud failitüüpidest varundus, et hoida ära andmekadusid. Windows XP Home kasutajatel on samuti võimalus sama tööriista kasutada, kuid neile ei ole Windows seda eelnevalt installeerinud. <ref>Adrian W. Kingsley-Hughes. ''The PC Doctor’s Fix-It Yourself guide'', California: McGraw-Hill/Osborne, 2004.</ref> Sellisel juhul tuleb võtta installeerimisplaat ning otsida vastav programm sealt üles. Sama võimalus on olemas ka Windows 7 ja Windows 8 kasutajatel. Windows 7 Professional kasutajatel on võimalus teostada otse võrku varundamist. Windows 8 puhul on varundamist natukene muudetud ning see käib läbi faili ajaloo. Esmalt tuleb määrata koht kuhu Windows faile varundama hakkab, olgu selleks siis mälupulk, väline kõvaketas või mõni muu andmekandja. Windows 8 puhul on samuti võimalus varundada andmeid otse võrku. <ref>[http://windows.microsoft.com/en-us/windows7/products/features/backup-and-restore What happened to Backup and Restore] Windows. Vaadatud 26.11.2013.</ref>
*Varundusprogrammi kasutamine – sellisel viisil andmete varundamine on kõige mõistlikum suuremate andmemahtude puhul. Varundusprogrammid varieeruvad tasulistest kuni tasuta versioonideni. Varem laialdaselt kasutatud Windows XP Professional operatsioonisüsteem omab varundusprogrammi Microsoft Backup Utility. Seal on võimalik valida erinevaid varundamise tüüpe ja muid sätteid. Windows XP puhul on võimalik varundused kaitsta ka salasõnaga, mis piirab andmetele ligipääsu kõrvaliste isikute poolt. Programmi on võimalik ka niimoodi seadistada, et tööpäeva lõpus tehakse valitud failitüüpidest varundus, et hoida ära andmekadusid. Windows XP Home kasutajatel on samuti võimalus sama tööriista kasutada, kuid neile ei ole Windows seda eelnevalt installeerinud. <ref>Adrian W. Kingsley-Hughes. ''The PC Doctor’s Fix-It Yourself guide'', California: McGraw-Hill/Osborne, 2004.</ref> Sel juhul tuleb võtta installiplaat ja otsida vastav programm sealt üles. Sama võimalus on olemas ka Windows 7 ja Windows 8 kasutajatel. Windows 7 Professional kasutajad saavad otse võrku varundada. Windows 8 puhul on varundamist natuke muudetud, see käib läbi failiajaloo. Esmalt tuleb määrata koht kuhu Windows faile varundama hakkab, olgu selleks siis mälupulk, väline kõvaketas või mõni muu andmekandja. Windows 8 puhul saab varundada andmeid otse võrku. <ref>[http://windows.microsoft.com/en-us/windows7/products/features/backup-and-restore What happened to Backup and Restore] Windows. Vaadatud 26.11.2013.</ref>
===Kui tihti teostada andmevarundust===
===Kui tihti andmeid varundada===
Andmevarunduse teostamise vajadus sõltub konkreetsest arvutikasutajast. Olulised küsimused seoses varundamisega:
Andmevarunduse vajadus sõltub konkreetsest arvutikasutajast. Olulised küsimused seoses varundamisega:
*Kui tihti muutuvad süsteemisätted ning vajalikud andmed?
*Kui tihti muutuvad süsteemisätted ja vajalikud andmed?
*Kui olulised need andmed on?
*Kui olulised need andmed on?
*Kui palju kaotab firma/eraisik nende andmete kadumisel?
*Kui palju kaotab firma/eraisik nende andmete kadumisel?
59. rida: 59. rida:
Nendele küsimustele vastuse leides võib aimata, milline võiks olla aeg kahe varunduse vahel.<ref name="Adrian W. Kingsley-Hughes"/>
Nendele küsimustele vastuse leides võib aimata, milline võiks olla aeg kahe varunduse vahel.<ref name="Adrian W. Kingsley-Hughes"/>


===Kui kaua säilitada varundusi===
===Kui kaua varundusi säilitada===
CD/DVD plaatidele tehtavate varunduste puhul on heaks tavaks niinimetatud “poja, isa, vanaisa“ strateegia.
CD/DVD plaatidele tehtavate varunduste puhul on heaks tavaks niinimetatud “poja, isa, vanaisa“ strateegia.
* Nädal 1: andmete varunamine esimesele kettale ning see muutub “poeg“ kettaks, sest see on kõige noorem.
* Nädal 1: andmete varunamine esimesele kettale ning see muutub “poeg“ kettaks, sest see on kõige noorem.
69. rida: 69. rida:
== Andmevarundusprogrammid ==
== Andmevarundusprogrammid ==
*Amanda ([[inglise keel]]es ''Advanced Maryland Automatic Network Disk Archiver'') – viimane stabiilne versioon ilmus 3. juuli 2013. On kasutatav paljude erinevate operatsioonisüsteemidega. <ref>[http://www.amanda.org/ Amanda Backup] Amanda. Vaadatud 05.12.2013.</ref>
*Amanda ([[inglise keel]]es ''Advanced Maryland Automatic Network Disk Archiver'') – viimane stabiilne versioon ilmus 3. juuli 2013. On kasutatav paljude erinevate operatsioonisüsteemidega. <ref>[http://www.amanda.org/ Amanda Backup] Amanda. Vaadatud 05.12.2013.</ref>
*Areca Backup – vabavaraline programm varunduse tegemiseks Linux ja [[Microsoft Windows|Windows]] operatsioonisüsteemidele.<ref>[http://www.areca-backup.org/|title=Areca Areca Backup] Areca. Vaadatud 26.11.2013.</ref>
*Areca Backup – vabavaraline programm varunduse tegemiseks Linuxi ja [[Microsoft Windows|Windows]] operatsioonisüsteemidele.<ref>[http://www.areca-backup.org/|title=Areca Areca Backup] Areca. Vaadatud 26.11.2013.</ref>
*BackupPC – on mõeldud [[Linux]], WinXX, [[Mac OS]] operatsioonisüsteemide tarbeks. . <ref name="BackupPS">{{cite web|url=http://backuppc.sourceforge.net/|title=BackupPC |publisher=Craig Barratt|accessdate=2013-11-26}}</ref>
*BackupPC – on mõeldud [[Linux]], WinXX, [[Mac OS]] operatsioonisüsteemide tarbeks. . <ref name="BackupPS">{{cite web|url=http://backuppc.sourceforge.net/|title=BackupPC |publisher=Craig Barratt|accessdate=2013-11-26}}</ref>
*Bacula – internetipõhine varundusprogramm, mis toetab Linux, Windows, [[Unix]], Mac operatsioonisüsteeme. <ref>[http://www.bacula.org/en/ The Bacula Open Source Backup Solution] Bacula. Vaadatud 05.12.2013.</ref>
*Bacula – internetipõhine varundusprogramm, mis toetab Linuxi, Windowsi, [[Unix]], Maci operatsioonisüsteeme. <ref>[http://www.bacula.org/en/ The Bacula Open Source Backup Solution] Bacula. Vaadatud 05.12.2013.</ref>
*NovaBackup – pakub varundust tavakasutajatele ning ka [[server]]itele. <ref>[http://www.novastor.com/ Novastor Backup and Restore ] Novastor. Vaadatud 26.11.2013.</ref>
*NovaBackup – pakub varundust tavakasutajatele ja [[server]]itele. <ref>[http://www.novastor.com/ Novastor Backup and Restore ] Novastor. Vaadatud 26.11.2013.</ref>
* Acronis True Image 2014 – on mõeldud tööjaamade, serverite ning virtuaalmasinate andmevarunduseks.<ref>[http://www.acronis.com/ Acronise] Acronis. Vaadatud 27.11.2013.</ref>
* Acronis True Image 2014 – on mõeldud tööjaamade, serverite ja virtuaalarvutite andmevarunduseks.<ref>[http://www.acronis.com/ Acronise] Acronis. Vaadatud 27.11.2013.</ref>
==Varundatud andmete kaitsmine ja säilitamine==
==Varundatud andmete kaitsmine ja säilitamine==
Peale andmete varundamist on tarvis neid säilitada ning kaitsta, sest erinevad loodusõnnetused ja katastroofid võivad need hävitada. Mõned olulised meelespead:
Peale andmete varundamist on tarvis neid säilitada ja kaitsta, sest mitut liiki õnnetused võivad need hävitada. Mõned olulised meelespead:
*CD/DVD plaatide peale kirjutamiseks ei tohiks kasutada suvalist pliiatsit, vaid selleks ettenähtud markereid.
*CD/DVD-plaatide peale kirjutamiseks ei tohiks kasutada suvalist pliiatsit, vaid selleks ettenähtud markereid.
* Flopikettad on soovitatav hoida eemal magnetväljast.
* Flopikettad on soovitatav hoida magnetväljast eemal.
*Andmekandjaid säilitada puhtas ja kuivas kohas, soovitatavalt kindlas karbis.
*Andmekandjaid säilitada puhtas ja kuivas kohas, soovitatavalt kindlas karbis.
*Andmekandjaid ei tohiks hoida otsese päikesevalguse käes ning väga kuumas kohas.
*Andmekandjaid ei tohiks hoida otsese päikesevalguse käes ega väga kuumas kohas.
*Eriti oluliste andmete tarbeks soetada spetsiaalne seif, mis kaitseb nii tulekahjude, magnetväljade kui ka muude välistegurite eest. <ref name="Adrian W. Kingsley-Hughes"/>
*Eriti oluliste andmete tarbeks soetada spetsiaalne seif, mis kaitseb nii tulekahjude, magnetväljade kui ka muude välistegurite eest. <ref name="Adrian W. Kingsley-Hughes"/>
==Vaata ka==
==Vaata ka==

Redaktsioon: 19. juuli 2014, kell 13:14

Andmete varundamine ehk andmevarundus (inglise keeles backup) on andmetest varukoopiate tegemine, et võimaldada andmete taastamist arvutites ja -süsteemides.

Soovitatakse teha tähtsatest andmetest koopiad välisele andmekandjale, mis ei ole seotud originaalandmeid sisaldava arvutiga.Varundusega on võimalik ära hoida andmekadusid, mis võivad esile kerkida arvuti suuremate tõrgete korral. Oluliseks andmekadude põhjustajateks on viirused, kõvaketaste rikked või andmete ekslik kustutamine inimeste endi poolt. Andmete varundamine varieerub üsna keerulistest kuni lihtsate varundusteni. Andmeid oleks soovitatav varundada ka isikutel, kellel ei ole vaja säilitada üksnes finantsdokumente, vaid ka tavakasutajatel, kelle peamine eesmärk on säilitada oma fotogaleriid ja videomälestused. Tavakasutajale piisab lihtsamatest andmete varundamise viisidest, need pole ka eriti kulukad. Varundamiseks on palju programme, mida on võimalik internetist alla laadida. Varundamise puhul on vajalik eelnevalt selgeks teha, millised failid on vajalikud ning kas on tarvis teha täielik süsteemi varundus või piisab osalisest andmete varundamisest. [1]

Ajalugu

Perfokaart on kartongist kaart, mis oli 19.sajandil kangastelgede juhtimiseks mõeldud informatsiooni kandja. 20. Sajandi alguses kasutati neid ka arvutusmasinate sisend- ja väljundmeediumitena. Samuti olid perfokaardid ka arvutusmasinate salvestusmeediumid, mida võib lugeda ka üheks varundamise võimaluseks. [2] Ajalooliselt suure tähtsusega oli 1970. aastatest kuni 1990. aastateni diskett ehk flopi, mida kasutati varukoopiate tegemiseks ja isegi operatsioonisüsteemide hoiustamiseks. Pärast diskette tulid kasutusele CD-plaadid, mille mahutavus oli palju suurem.[3] Üheks oluliseks andmevarundusmeediumiks oli 1950. aastatel hoo sisse saanud magnetlint, mida on võimalik tänase päevani kasutada videokaamerate salvestusmeediumina. Algselt olid magnetlindid kasutusel video- ja helisalvestuseks. Hiljem olid nad kasutusel ka varundamise puhul. Omal ajal olid magnetlindid suurepärased vahendid andmete varundamiseks, kuna omasid piisavalt suurt salvestusruumi. [4]

  • Perfokaart
    Perfokaart
  • Erineva suurusega disketid
    Erineva suurusega disketid
  • Magnetlint
    Magnetlint

Andmete varundamise viisid

Lokaalne varundamine

Lokaalse varundamise puhul tehakse failidest koopiad ja paigutatakse need andmekandjatele, mis on piisavalt suured, et hoida vastavat kogust andmeid. Sellisel viisil andmete varundamise puhul hoitakse andmeid kodus või siis kontoris, mis on siiski üpris ebaturvaline. Lokaalse andmevarunduse puhul on võimalik kasutada erinevaid seadmeid: [1]

Internetipõhine varundamine

Internetipõhist varundamist pakuvad tänapäeval väga paljud firmad. Sellise andmevarunduse puhul peab klient veenduma vastava firma kompetentsis, sest muidu pole andmete varundamisel sellisel kujul kasu ja seatakse ohtu andmete turvalisus. Internetipõhise andmevarunduse eeliseks on suur mahutavus, võimalus näha igal hetkel eelnevalt varundatud faile ja andmete krüpteerimine. Internetipõhise varunduse puhul on hea ka see, et kliendi varundusest tehakse omakorda veel üks varundus, et vältida andmekadusid. Kahjuks on ka sellisel andmevarundusel oma miinused, milleks on kiire internetiühenduse vajadus, sest vastasel korral muutub keeruliseks varundatud andmete kättesaadavus. Samuti on võimalik krüpteeritud andmeid lahti murda ja häkkerid võivad andmetele ligi pääseda. [1] Internetipõhist varundamast pakuvad väga paljud ettevõtted, näiteks [5]:

  • Norton Online Backup
  • Blackblaze
  • Crashplan
  • Carbonite
  • Mozy
  • SOS Online Backup
  • Livedrive
  • Bitcasa
  • Spideroak
  • Sugarsync

Eemalt varundamine

Eemalt varundamine (inglise keeles Off-site backup) on pigem varundamise metoodika kui varunduse tegemine. Seda võib võrrelda lokaalse varundamisega, mille käigus andmed kopeeritakse välistele seadmetele. Ainuke vahe on see, et andmekandjad ei paikne algandmete juures. Sellise varundamismetoodika kasutamise puhul on varundus eemal kontorist ja kodust. Varundus võib olla mõnes teises arvutis, millega on võimalik ühenduda läbi interneti. Samuti võivad olla sellise metoodika kasutamise puhul andmed varundatud mõne sõbra või tuttava poole, mis on hea võimalus andmeid kaitsta erinevate ohtude eest. [1]

Tänapäevased andmevarundusmeediumid

  • Optilised andmekandjad – CD/DVD on varundamisel siiani kasutusel. Nende suureks eeliseks muude varundusmeediumite ees on odavus. Üks CD-plaat mahutab enam kui 450 flopiketta informatsiooni, mis oli massideni jõudes tohutu hüpe andmete varundamise seisukohast. [1]
  • Väline kõvaketas (inglise keeles external hard drive) – on hea variant suuremate varunduste puhul, mida ei ole võimalik optilistele andmekandjatele teha. Tänapäeval muutuvad välised kõvakettad üha populaarsemaks just varunduse seisukohast, sest üha odavnevad hinnad annavad ka tavakasutajale võimaluse see endale soetada. Välise kõvaketta eeliseks on ka see, et see on mõõtmetelt suhteliselt väike ja mahutab väga palju informatsiooni. Välise kõvaketta miinuseks on vähene põrutuste talumine. Tavalised välised kõvakettad on suhteliselt aeglased. Kui on vaja kiiresti andmeid varundada ja hiljem ka arvuti olemasoleva varunduse põhjal taastada, on targem valida SSD seade (inglise keeles Solid-state drive), mille andmeedastuskiirus on tavalise kõvaketta omast tunduvalt suurem. SSD on tunduvalt vastupidavam võrrelduna tavalise kõvakettaga, sest ei ole nii tundlik põrutustele. Samas on SSD siiski päris kallis ja andmevarunduse seisukohalt on praegu palju odavamaid seadmeid. Kõrgest hinnast hoolimata on SSD oluline siis, kui pärast suuri tõrkeid on vaja arvuti algne olukord väga kiiresti taastada. [6][7]
  • USB-mälupulk (inglise keeles USB flash drive) – on hea võimalus tavakasutaja andmete varundamiseks, sest tänapäevased USB-mälupulgad on üpris suure mahutavusega. USB-mälupulgad on kiiremad kui tavalised kõvakettad. Samas on ka USB-mälupulkadel omad miinused, näiteks suur ärakaotamisoht, kuna mälupulgad on siiski väga väikesed.[8]
  • Mälukaart on ka üks võimalus andmevarunduseks, kuid see ei ole niivõrd levinud. Neid kasutatakse rohkem siiski videokaamerate ja fotoaparaatide salvestusmeediumina. Samas on tänapäevaste mälukaartide salvestusmahud piisavalt suured, et hoida tavakasutaja andmevarundusi. Mälukaartide puhul peab arvestama sellega, et andmemaht määrab ära kaardi suuruse.[9]
  • CD-R
    CD-R
  • Väline kõvaketas
    Väline kõvaketas
  • USB mälupulk
    USB mälupulk
  • SD mälukaart
    SD mälukaart

Varundamine

  • Failide käsitsi kopeerimine – on üpris ebamugav ja aeganõudev tegevus. Sellisel viisil andmete varundamine sobib väiksema koguse andmete varundamiseks. Juhul kui andmed on struktureerimata, on üpris suur tõenäosus jätta tähtsaid andmeid varundusest välja. Sellise andmevarunduse puhul on raske hoida silma peal andmetel, millest ei ole tehtud koopiat kahe andmevarunduse vahel.[1]
  • Varundusprogrammi kasutamine – sellisel viisil andmete varundamine on kõige mõistlikum suuremate andmemahtude puhul. Varundusprogrammid varieeruvad tasulistest kuni tasuta versioonideni. Varem laialdaselt kasutatud Windows XP Professional operatsioonisüsteem omab varundusprogrammi Microsoft Backup Utility. Seal on võimalik valida erinevaid varundamise tüüpe ja muid sätteid. Windows XP puhul on võimalik varundused kaitsta ka salasõnaga, mis piirab andmetele ligipääsu kõrvaliste isikute poolt. Programmi on võimalik ka niimoodi seadistada, et tööpäeva lõpus tehakse valitud failitüüpidest varundus, et hoida ära andmekadusid. Windows XP Home kasutajatel on samuti võimalus sama tööriista kasutada, kuid neile ei ole Windows seda eelnevalt installeerinud. [10] Sel juhul tuleb võtta installiplaat ja otsida vastav programm sealt üles. Sama võimalus on olemas ka Windows 7 ja Windows 8 kasutajatel. Windows 7 Professional kasutajad saavad otse võrku varundada. Windows 8 puhul on varundamist natuke muudetud, see käib läbi failiajaloo. Esmalt tuleb määrata koht kuhu Windows faile varundama hakkab, olgu selleks siis mälupulk, väline kõvaketas või mõni muu andmekandja. Windows 8 puhul saab varundada andmeid otse võrku. [11]

Kui tihti andmeid varundada

Andmevarunduse vajadus sõltub konkreetsest arvutikasutajast. Olulised küsimused seoses varundamisega:

  • Kui tihti muutuvad süsteemisätted ja vajalikud andmed?
  • Kui olulised need andmed on?
  • Kui palju kaotab firma/eraisik nende andmete kadumisel?
  • Kas on midagi, mis ei ole taastatav?

Nendele küsimustele vastuse leides võib aimata, milline võiks olla aeg kahe varunduse vahel.[1]

Kui kaua varundusi säilitada

CD/DVD plaatidele tehtavate varunduste puhul on heaks tavaks niinimetatud “poja, isa, vanaisa“ strateegia.

  • Nädal 1: andmete varunamine esimesele kettale ning see muutub “poeg“ kettaks, sest see on kõige noorem.
  • Nädal 2: andmete varundamine teisele kettale ning see muutub “poeg“ kettaks, ketas üks muutub seega “isa“ kettaks, sest on vanem kui äsja kirjutatud ketas.
  • Nädal 3: andmete varundamine kolmandale kettale ning see muutub “poeg“ kettaks, ketas kaks muutub seega “isa“ kettaks ning esimene ketas muutub “vanaisa“ kettaks.
  • Nädal 4: andmete varundamine neljandale kettale, mis saab kettaks “poeg“ ning tänu sellele muutub esimene ketas ebavajalikuks.

Sellisel viisil andmete varundamine ei ole ilmtingimata vajalik, kuid siiski on see hea variant omamaks erinevaid taastepunkte.[1]

Andmevarundusprogrammid

  • Amanda (inglise keeles Advanced Maryland Automatic Network Disk Archiver) – viimane stabiilne versioon ilmus 3. juuli 2013. On kasutatav paljude erinevate operatsioonisüsteemidega. [12]
  • Areca Backup – vabavaraline programm varunduse tegemiseks Linuxi ja Windows operatsioonisüsteemidele.[13]
  • BackupPC – on mõeldud Linux, WinXX, Mac OS operatsioonisüsteemide tarbeks. . [14]
  • Bacula – internetipõhine varundusprogramm, mis toetab Linuxi, Windowsi, Unix, Maci operatsioonisüsteeme. [15]
  • NovaBackup – pakub varundust tavakasutajatele ja serveritele. [16]
  • Acronis True Image 2014 – on mõeldud tööjaamade, serverite ja virtuaalarvutite andmevarunduseks.[17]

Varundatud andmete kaitsmine ja säilitamine

Peale andmete varundamist on tarvis neid säilitada ja kaitsta, sest mitut liiki õnnetused võivad need hävitada. Mõned olulised meelespead:

  • CD/DVD-plaatide peale kirjutamiseks ei tohiks kasutada suvalist pliiatsit, vaid selleks ettenähtud markereid.
  • Flopikettad on soovitatav hoida magnetväljast eemal.
  • Andmekandjaid säilitada puhtas ja kuivas kohas, soovitatavalt kindlas karbis.
  • Andmekandjaid ei tohiks hoida otsese päikesevalguse käes ega väga kuumas kohas.
  • Eriti oluliste andmete tarbeks soetada spetsiaalne seif, mis kaitseb nii tulekahjude, magnetväljade kui ka muude välistegurite eest. [1]

Vaata ka

Viited

  1. ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 1,7 1,8 Adrian W. Kingsley-Hughes, The PC Doctor’s Fix-It Yourself guide, California: McGraw-Hill/Osborne, 2004
  2. ↑ Perfokaart Vikipeedia Vaba Entsüklopeedia. Vaadatud 04.12.2013.
  3. ↑ Diskett Vikipeedia Vaba Entsüklopeedia. Vaadatud 04.12.2013.
  4. ↑ The History of Recording Technology Internet Archive. Vaadatud 05.12.2013.
  5. ↑ 27 Online Backup Services Reviewed PC Support. Vaadatud 07.12.2013.
  6. ↑ Väline kõvaketas Vikipeedia Vaba Entsüklopeedia. Vaadatud 04.12.2013.
  7. ↑ Solid-state drive Wikipeedia Free Encyclopedia. Vaadatud 07.12.2013.
  8. ↑ USB flash drive Wikipeedia Free Encyclopedia. Vaadatud 26.11.2013.
  9. ↑ Flash Memory Cards What You Need to Know PC Magazine. Vaadatud 26.11.2013.
  10. ↑ Adrian W. Kingsley-Hughes. The PC Doctor’s Fix-It Yourself guide, California: McGraw-Hill/Osborne, 2004.
  11. ↑ What happened to Backup and Restore Windows. Vaadatud 26.11.2013.
  12. ↑ Amanda Backup Amanda. Vaadatud 05.12.2013.
  13. ↑ Areca Backup Areca. Vaadatud 26.11.2013.
  14. ↑ "BackupPC". Craig Barratt. Vaadatud 26. novembril 2013.
  15. ↑ The Bacula Open Source Backup Solution Bacula. Vaadatud 05.12.2013.
  16. ↑ Novastor Backup and Restore Novastor. Vaadatud 26.11.2013.
  17. ↑ Acronise Acronis. Vaadatud 27.11.2013.
  18. ↑ http://www.vabavara.ee/abivahendid/varundamine/andmete-varundamine-pilves-pilveteenused/
Põhikomponendid
Sisendseadmed
Hiir  • Juhtkuul  • Klaviatuur  • Mikrofon  • Näpuhiir  • Puuteplaat  • Puuteekraan  • Skanner
Väljundseadmed
Kuvar  • Kõlar  • Kõrvaklapid  • Printer
Andmekandjad
Blu-ray  • CD  • DVD  • Diskett  • Magnetoptiline ketas  • Välkmälu (Mälupulk)
Siinid
Ethernet  • FireWire  • Järjestikport  • Rööpport  • Thunderbolt  • USB
Lisaseadmed
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Andmete_varundamine&oldid=3950990"