Philippe IV

Philippe IV (Philippe Ilus, 1268 – 29. november 1314) oli Prantsusmaa kuningas 1285–1314 ning koos Jeanne I-ga Navarra kuningas Philippe I nime all 1284–1314.

Tema tuntuimad teod on Templiordu likvideerimine ja generaalstaatide kokkukutsumine. Väidetavasti suri ta ordu viimase suurmeistri Jacques de Molay' needuse tagajärjel.

1296. aastal maksustas Philippe Iluskatoliku kiriku Prantsusmaal, Rooma paavst aga keelas kirikul riigile makse maksta, Philippe keelas prantsuse raha paavstiriiki viimise ning 1301. aastal arreteeris Philippe paavsti legaadi, paavst kuulutas vastukaaluks paavsti ülimuslikkust kuninga üle. Philippe nõudis paavsti kukutamist ja laskis ta röövida, kuid rahvahulk vabastas paavsti. 1305. aastal asus paavstiametisse uus, prantslasest paavst. Tänu ebastabiilsusele Rooma linnas suutis Philippe ta meelitada resideerima Avignoni (nn Avignoni vangipõlv), kus paavst oli Prantsuse kuninga mõju all.

Flandria vabadussõda

Pikemalt artiklis Flandria vabadussõda (1297–1305)

12. sajandi teisel poolel, kui Elsassi Philippe'il õnnestus liidendada Flandriaga naise pärandina saadud Vermandois' krahvkond, algas Flandria krahvkonnas suure õitsengu periood. Philippe'i kontrollitavad territooriumid ulatusid nüüd 25 kilomeetri kaugusele Pariisist ja olid suuremad kui tema süseräänisanda, Prantsuse kuninga otsekontrollitavad territooriumid. Prantsusmaa kuningas tahtis Flandriat lõplikult vallutada ja algatas Flandria vabadussõja (1297–1305). 12. sajandil aitasid territooriumi üha võimsamad autonoomsed linnkeskused Prantsuse invasioonikatset tõrjuda ning võitsid prantslasi 1302. aastal kuldkannuste lahingus. Kuid lõpuks olid prantslased edukamad Mons-en-Pévèle lahingus. Järgnenud Athis-sur-Orge'i lepinguga (1305) kaotas Flandria Lille'i, Douai ja Orchies' Prantsusmaale ja pidi maksma ülisuuri trahve. Ta säilitas oma iseseisvuse Prantsuse kuningriigi läänina.

Generaalstaadid

Philippe IV Ilusa valitsusajal tugevnes kuningavõim Prantsusmaal, Philippe IV kutsus 1302. aastal esimest korda kokku seisuste esinduskogu ehk generaalstaadid. Keskaegsesse seisustekogusse Prantsuse kuninga juures kuulusid esindajad kolmest seisusest, igal seisusel oli vaid üks hääl. Nad kutsuti esimest korda kokku 1302, et toetada Philipp IV võitlust paavstiga.

Generaalstaatides, mis tegelesid koos kuningaga uute maksude kehtestamisega, olid esindatud vaimulikud, aadlikud (feodaalid) ja linlased. Kõik seisused kogunesid ja hääletasid eraldi.

Templiordu

Templiordu ehk Templirüütlite ordu oli usulis-sõjaline rüütliordu, mis asutati Palestiinas Jeruusalemma linnas 1119. aastal. Selle tegevuse peatas reedel, 13. oktoobril 1307 kuningas Philippe Ilus, tegevus lõpetati 1312. aastal paavsti otsusega. Templirüütlid olid moodustanud peaaegu kogu Euroopat katva kindlustuste ja sadamate võrgustiku, mis aitas palveränduritel liikuda kodu ja Jeruusalemma vahel. 1307. aastal arreteeriti kuningas Philippe Ilusa korraldusel kõik templirüütlid Prantsusmaal ning teiste monarhide kaasabil ka paljud templirüütlid teistes riikides. Kuningas Philippe ei leidnud oma üllatuseks ordu lossidest peaaegu midagi väärtuslikku. Oma viha ja pettumuse valas kuningas välja vangistatud ordu suurmeistri Jacques de Molay peale, kelle saatis 1314. aastal tuleriidale. Pärast seda saadeti ordu laiali.

Avignoni paavst

Philippe IV Ilus allutas Rooma paavsti oma võimule ja tõi 1309. aastal tema residentsi Avignoni. Paavst Clemens V, kes pärines Bordeaux'st, viis paavsti residentsi Avignoni. Niinimetatud Avignoni vangipõlv kestis 1377. aastani.

Philippe IV ühendas Lyoni taas oma riigiga (1312). See oli gallide endine pealinn ja Euroopa kaubateede tähtis ristumispunkt.

Navarra kuningriigi liitmine krooniga

Navarra kuningriik 1150. aastal (sinine)

Champagne'i krahvid omandasid 1284. aastal pärimise teel Navarra kuningriigi. 1284. aastal abiellus Jeanne de Champagne Philippe IV-ga ja aastatel 1284–1328 oli Navarra kuningriik personaalunioonis Prantsusmaaga, mida valitsesid Jeanne I ja Philippe IV – valitsejanimega Philippe I.

Järglased

Margaret (u 1288 – pärast 1294)
Louis X (1289–1316), Prantsusmaa kuningas 1314–1316 ja Navarra kuningas 1314–1316 Louis I
Philippe V (1292/93–1322), Prantsusmaa kuningas, 1316–1322 ja Navarra kuningas 1316–1322 Philippe II
Charles IV (1294–1328), Prantsusmaa kuningas 1322–1328 ja Navarra kuningas 1322–1328 Charles I
Prantsuse Isabelle (1295–1358), abiellus Inglismaa kuninga Edward III-ga
Robert (1297–1308).

Kirjandus

Maurice Druon, "Raudne kuningas", Eesti Raamat, 1990, 221 lk

Eelnev Philippe III	Prantsusmaa kuningas 1285–1314	Järgnev Louis X
Eelnev Jeanne I	Navarra kuningas koos Jeanne I-ga 1285–1314	Järgnev Louis I