Koroonapandeemia

Koroonapandeemia sai alguse 2019. aasta sügisel Hiinas ja liigitati pandeemiaks märtsis 2020. Ülemaailmse levikuga haiguspuhang on põhjustanud sadu tuhandeid surmasid ja avaldanud mõju kõigile ühiskondliku elu valdkondadele.

Luule

Rahe ragiseb taevast alla
lumivalgena katab muru
Ei see meenuta lund ega halla
vaid sel on viiruse kuju

• Kristiina Ehin, salm luuletusest "Muutunud maailmas", luulekogu "Janu on kõikidel üks", lk 130

Proosa

• "Külmetushaigus on nüüd siis ümber ristitud koroonaviiruseks. Sest, et tegelikult ju sümptomid on väga suurel määral sellised, millest minu nooruses ei oleks keegi mingisugust koroona- ega muud viirust välja lugenud, see oli külmetus. Soojad sokid jalga, hanerasv rinna peale, sinepiplaastrid, kõik muu niisugune tore asi, ja läks mõne päevaga, nädal ajaga mööda. Ei olnud mingit koroonaviirust."
  • Mart Helme, valitsuse pressikonverents 27. veebruaril 2020

• Pandeemia üks tagajärgi on ilmselt, et see annab mõneti võimaluse alustada puhtalt lehelt. Me peame vähem tarbima, reisima. Peame olema leidlikud seal, kus oleme, sellega, mis meil on. Võib ka juhtuda, et viirushaiguse halvava mõju tagajärjel vallandunud majanduskriisi tõttu hakatakse majanduse tähtsust veel rohkem rõhutama. Siiski tuletab pandeemia meelde, et me ei suuda kõike oma kontrolli all hoida – inimene pole kõikvõimas. Muidugi ka selle, et majanduse toimimine ongi tõesti oluline.
  • Eret Talviste, "Igav paradiis on põrgu" Sirp, 17. aprill 2020 (Mihkel Kaevatsi luulekogu "Võpatus" arvustus)

• Praegusel laustaudi ajal on vaja teada, kas ollakse kroon- ehk pärgviirusega SARS-CoV-2 nakatunud või mitte. Võetud proovi abil saab jaatava või eitava vastuse, viiruse olemasolu saab kinnitada või kummutada. Sellesse viirusesse nakatunu põeb haigust nimega covid-19. Siiski on haigusetekitaja SARS-CoV-2 vaid üks viirus tervest pärgviiruste sugukonnast. Kõikvõimalikus seoses kõneldakse pelgalt „koroonast": „Tudengid tegid ühikas peo, nüüd on kuuel koroona". Või tekitatakse huupi liitsõnu nagu „koroonakriis", kuigi kroonviirusel pole mingit kriisi, tal on hoopis pidu. Kriis on ühiskonnas.
  • Peep Nemvalts, "Olgem positiivsed! Või parem mitte...? Kasutame viirusest rääkides väga kummalisi termineid" Eesti Päevaleht, 5. mai 2020

• Aga uue viirushaigusega saime kaasa ka puhtama õhu, puhtama vee ja puhtama Veneetsia. See näitab, kui kergesti loodus inimeste saastast lahti saab, aga võib ka olla kahe teraga mõõk. Nüüd saab ärikas argumenteerida ka nii: mis te vingute, nägite ju, et saasta tagajärjed saab kergesti likvideerida.
• Poliitikute hirm pani nad kraapima teadlaste uste taga. Tõejärgse maailma arvamuste ja omaenda kõhutunde asemel taheti tõde. Epidemioloogidelt ja matemaatikutelt oodati tõe sõnumit, aga tõde tuleb teaduses vaevaliselt.
  • Tiit Hennoste, "Hirm. Elust Koroonia Vabariigis" Sirp, 22. mai 2020

• Kui aga valitsus otsustab näiteks raha anda mingi tee ehitamiseks, siis ei aruta ju ministrid, milline on asfaldi koostis või kruusapadja paksus. [---] ...arutavad juba kaks kuud, kuidas ja milliseid kiirteste peab kindlasti Eestis kasutama, üritavad tervisevaldkonnale korraldusi jagada, selmet teha seda, milleks parlament on valitsuse ametisse nimetanud.
  • Toomas Sildam, "Mõne ministri viroloogiline kirgastumine" ERR, 31. mai 2020

• Korrelatsioon üleilmastumise määra ning epideemia leviku vahel ei kehti. Lähivaatlusel tuleb tõdeda, et uhke rahvuslik iseolemine ei kaitse ei viirushaiguse leviku, kliimakatastroofide ega küberrünnakute eest.
  • Tõnis Saarts, "Koroonakriis ja demokraatia tulevik" Sirp, 12. juuni 2020

• Osade inimeste jaoks oli see piinarikas, osade jaoks meeliülendav, aga me kõik saime hetke, et järele mõelda, mis meie jaoks päriselt tähtis on, kas meie elus on midagi, mis ulatuks üle hirmu ja surma?
  • Peeter Laurits, "Oleme haavatavad, aga ikka ülbed" ERR, 18. juuni 2020

• Demonstreeris see väike viirus väga õpetlikult, et tema vastu ei aita ei raudsed eesriided, hüperkiiruselised raketid ega võimsaim julgeolekuaparaat. Kui miski aitab, siis läbimõeldud tegutsemine, seejuures mitte igaüks omaette, vaid riikidevahelises igakülgses koostöös. Sest viirus riigi suveräänsust ega riigipiire ei tunnista.
  • Raivo Vare, "Viirusepandeemia kui muutuste päästik" Edasi, 25. juuni 2020

• See on kestnud kauem, kui oleks tahtnud uskuda, ja jääb kestma aastateks. Me muutume surmade arvu suhtes seda tuimemaks, mida rohkem neid tuleb. See ei ole viimane viirus või mõni muu nakkus, mis meid tabab. Raamat, mida ma praegu kirjutan, iseloomustab inimkonda kui biosfääri ülikasvajat. Kasvaja on osa organismist, ta pole sinna väljastpoolt tulnud, aga ometi ta hävitab organismi. Ta kasvab eksponentsiaalselt ja ei saa aru, et aeg on peatuda: muidu hävitab ta enda ümbruse ja lõpuks ka iseenda. Inimene pole biosfääris mitte ainult kasvaja, vaid superkasvaja.

Inimeste arv on miljon aastat kasvanud – mitte eksponentsiaalselt, vaid veelgi kiiremini, st kasvuprotsent on kasvanud. Tipp oli 1980. aastal, järgnenud on kiire kahanemine. Oleme suure osa biosfääri liikidest hävitanud ja kaugelt suurem osa on praegu hävimas. Loodus saadab meile signaale: kui nii jätkame, hävitame ka iseend. Viirus on üks neist signaalidest. Viirused levivad nii kiiresti, sest meid on liiga palju. [---]

Varem oli pisikutel valik, kas hakata kurnama jäneseid või inimesi. Hakkad kurnama jäneseid, tapad ühe piirkonna ära, teine piirkond on kaugel, sinna ei jõua – ei tasu ära. Aga hakkad kurnama inimesi, võid ühe päevaga maakera ühest servast teise lennata. See on oivaline levimisvõimalus. Pole ime, et viirused selle ära kasutavad.

• Rein Taagepera, intervjuu: Vilja Kiisler, "Rein Taagepera igatseb endiselt. "Kuulen end tosin korda päevas ütlemas: Mare, millal sa tagasi tuled?"" EPL, 25. september 2020

• Palju on valehäbi, haiguse kui probleemi vähendamist ja juttu sellest, et maskiga pole olla nii hea kui ilma. Täpselt samad teemad olid üleval siis, kui kondoomide kasutamist juurutati. Maskid ongi justkui 21. sajandi kondoomid, kuna seovad individuaalse vastutuse rahvatervisega.

Üks maskieitaja küsis mult täna üsna nõudlikul toonil, et kelle pärast ma õigupoolest kardan: kas tema või iseenda pärast? Vastasin, et nii tema, enda kui ka kõigi nende pärast, kellega siin pealinnaelu elades kokku puutume. Näis, et paljud valivad probleemi eitamise või vähendamise tee, kuna tõde oleks liiga raske ja masendav kanda. Parafraseerides klassikuid: olukord on sitt ja see ei pruugi seekord olla meie tuleviku väetis.

• Maarja Merivoo-Parro, intervjuu: Mariliis Mõttus, "Kiirkohting: Maarja Merivoo-Parro" Müürileht, 30. november 2020

• ÜRO prognoosib, et naiste vaesuse määr tõuseb COVID-19 pandeemia tõttu 9,1%. Kasvanud koduste kohustuste kõrvalt (näiteks laste koolitamine) on täiskohaga tööd teha pea võimatu. Kuna suurem osa vägivallast toimub koduseinte vahel, tähendab karantiin paljudele naistele ka vältimatut peksu.
  • Jaana Davidjants, "Femvertising ehk Feministlikus T-särgis klaaslae vastu", Müürileht, 9. november 2020

• On lihtne leida valgust, kui kõik läheb hästi. Aga nagu budismis öeldakse, kui pole muda, pole lootoseõit. Ja praegu oleme mudas, terve maailm on mudas, aga me tuleme sellest välja.
• [Koroonakriisist:] Maailm on praegu pesumasinas.
  • Brian Melvin, intervjuu: Nele Kullerkupp, "Džässmuusik Brian Melvin: maailm on praegu pesumasinas", Postimees, 8. november 2021, lk 18–19

• Kuna ei ole koroonahaiget lähedalt näinud, keegi lähedastest pole sügavasti haigeks jäänud, siis arvatakse, et see haigus on kellegi teise haigus, ei ole meie haigus. Näiteks rõugetega oli sama lugu Tsaari-Venemaal. Arvati ka, et see on lääne ühiskonna haigus, mitte ei ole Tsaari-Venemaa haigus. Ometigi jõudis ta ka sinna.
  • Alar Karis, intervjuu: Mirko Ojakivi, "Karis: kui tarkust on vähe, siis rumalus võidab", ERR, 25. detsember 2021

• Meeri ei saanud enam üldse aru, mis tegelikult toimub, maskivastased korraldasid oma miitinguid ja protestisid millegi vastu, mõni ütles, et koroonat polegi olemas, teine arvas, et see on gripp, saa sa siis aru, kellel see õigus on. Meeri sõbranna Liina, kes parasjagu Soomes resideerus, hakkas talle Messengeri sõnumites saatma igasuguseid jubedusi. Meeri ei julgenud vahepeal arvutitki lahti teha. Õudusega luges ta, et terve maakera on täis tunneleid, kus piinatakse lapsi. Kas tõesti tehakse nii jubedaid asju ja leidub selliseid hirmsaid inimesi, kes tahavad saada võimu terve maakera üle ja et see viirus on vaid ettekäändeks ja abivahendiks, et rahvad endale allutada. Meeri pea oli täitsa segi, ta ei osanud enam midagi mõelda ega arvata. Sõbranna Liina aga saatis iga päev talle üha hirmsamaid videosid. Meeri näitas neid Matile, et küsida, mida too arvab. Mees ainult mühatas, tema arust olid kõik need poolearulised, kes selliseid asju uskusid ja neid levitasid. (lk 11-12)
  • Sirje Salu, "Prouad. Lustilised seiklused jätkuvad", Tallinn: Tänapäev, 2024

Vaata ka

• Katk