Kirjastamine

Kirjastamine on trükiste (raamatute, ajalehtede, ajakirjade vms) väljaandmine - traditsiooniliselt paberil või muul füüsilisel kandjal, tänapäeval üha sagedamini ka elektrooniliselt. Kirjastamisega tegelevat ettevõtet nimetatakse kirjastuseks, inimest kirjastajaks.

Proosa

• ... tegelikult on meie rahvaarvu silmas pidades Eesti raamatuturg hetkel täiesti üleküllastunud ja inimesed ei jõuaks piisava raha olemasolulgi kõike, mida tahaks, lihtsalt ajapuudusel läbi lugeda. Ületootmine eksisteerib selgelt, teisalt on just see vaba turg loonud olukorra, kus meil on praegu ka kvaliteedi poolest käes selline külluse ja mitmekesisuse ajastu kui ei kunagi varem. Paraku on see saavutatud suuresti valdkonnas tegutsevate inimeste närvide arvelt ja oma tööd tublilt tegevate spetsialistide süstemaatilise alatasustamise hinnaga. Erinevalt õpetajatest, päästjatest või arstidest sellest inimesteringist (tõlkijad, toimetajad, kirjastajad, kujundajad, autorid) lihtsalt ei räägita. Või siis visatakse neist sadadest inimestest paarile aastas kätte mingi 1000 eurot kuus miinus maksud, mida serveeritakse riikliku kultuuripoliitika tohutu töövõiduna. 25 aastat pärast iseseisvuse taastamist! Aga õnneks pole neil ju kuhugi minna, kuna nende põhiline tööriist on eesti keel.
  • Raul Sulbi, Kiri kodukandist ehk kunas sureb eestikeelne raamat? ERR, 2. jaanuar 2019

• Viimasel ajal on räägitud muutustest Eesti raamatupoenduses päris palju. Jaa, raamaturiiulite kõrvale on sugenenud kohvilauad, aga seda võib pidada pigem väliseks muutuseks. See, et raamatumüüjad on hakanud ka ise kirjastama või on omaniku kaudu mõne kirjastusega seotud, mõjutab kirjandusäri juba rohkem, kuigi ei ole ka lausa erakordne – osalt tänu Linnamäe, vabandust, Laakmanni kärgärile eesti kirjandus omal ajal hoo sisse saigi. Küsimus on selles, mida raamatu­kaupluste omanikud kirjastavad ja kas neil on peale ärisoone ka missioonitunnet, samuti selles, missugused on konkurentide võimalused oma teosed nähtavaks teha.
  • Pille-Riin Larm, "Üksi tangot ei tantsi" Sirp, 08.11.2019

• Raadiosaates "Loetud ja kirjutatud" (5. IX) märgiti, et noored autorid küsivad mõnikord, kas kirjastus teeb nad kuulsaks, kuigi neil ei ole veel ette näidata ühtki käsikirja. [---] Algajal autoril, kelle käekiri alles kujuneb, oleks mõistlik kontakti võtta mõne soliidse kirjastusega, kus töötavad kirjandusliku kõrvakuulmisega inimesed. Samuti võtaksin tõsisemalt Eesti kirjandus­väljaannete tagasisidet. Facebooki-sõbrad ja ema ei pruugi olla parimad kriitikud. Ammugi ei ole nad maailma parimad toimetajad. Just tähelepaneliku toimetaja kõrvalpilk, mitte kuulsus, peaks tegema raamatu avaldamise päris kirjastuses ahvatlevaks.
  • Pille-Riin Larm, "Kas kirjastus teeb mu kuulsaks?" Sirp, 11.09.2020