Mine sisu juurde

Triinu Upkin

Lisa lingid
Allikas: Vikitsitaadid
Triinu Upkin 2024. aastal

Triinu Upkin (Triinu Leppik-Upkin; sündinud 22. detsembril 1987) on Eesti balletitantsija, laulukirjutaja, muusik ja laulja.

Intervjuud

[muuda]
  • [Balletitantsijate eripensioni kaotamise mõjust:] Kardetavasti hakkavad nüüd balletiartistid juba nooremas eas elukutset vahetama – siis, kui seda on veel suhteliselt lihtne teha. Kuid lava jaoks on kindlasti vaja ka neid, kes on nii inimeste kui tantsijatena küpsemad. Mina kindlasti ei soovi, et Estonia oleks juba lähitulevikus juunior-ballett. Usun, et see poleks huvitav ka publikule.
  • [Lavastamisest tantsuteatris:] Kui on soov teha midagi balletitaustaga tantsijatele, siis peab tunnistama, et turg on üliväike – sisuliselt vaid Estonia ja Vanemuine. Ja neis mõlemas on jalga ukse vahele saada väga-väga raske. Pealegi on kunstilistel juhtidel omad väljakujunenud maitsed, eelistused ja lemmikud. Ning teatril tervikuna omatulu teenimise kohustus, mis kipub peaaegu täielikult välistama seda tüüpi riske.
Lisaks vähendab kohalike noorte lavastajate võimalusi piiritaguste lavastajate kutsumise traditsioon. Eks meil ole eestlastena siiani kahjuks mingi alaväärsuskompleks.
  • Õnneks ei saa ma kuidagi öelda, et mulle Estonias võimalusi ei anta – mul on terendamas paar asja. Aga see on küll selge, et täispikka lavastust ma veel niipea ei saa, kui üldse kunagi...
  • See on otsapidi laiem filosoofiline küsimus: kes meist üldse on kunagi millekski tõeliselt valmis? Olen viimastel aastatel korduvalt jõudnud mõtteni, et kui ikka väga tahta midagi teha, siis tuleb võimalusel alustada selle tegemist enne, kui on tulnud lõplik äratundmine, et nüüd olen selleks lõplikult valmis. [---] Sest tegelikult ei saa me kunagi piisavalt valmis, ei ole kunagi piisavalt targad, osavad jne. Ma usun, et kui on tugev ja püsiv tahtmine, siis tuleb võimalusel lihtsalt otsast pihta hakata. Asju tehes osutume enamasti võimekamaks, kui varem eeldasime ja arvasime. Vastutus ja väljakutsed on väga arendavad.
  • Tundub, et mulle kardetakse usaldada midagi suurt, sest mind peetakse liiga intellektuaalseks lavastajaks. Seda on mulle ka näkku öeldud. [---]
Et Estonia suurele lavale ja meie püsipublikule oleks minusugune hetkel natuke sobimatu, kuna valitseb õigustatud oht, et kriitiliselt suur hulk potentsiaalsest publikust ei saa aru, mida ma püüan öelda. Ning mõistagi poleks selline kunstiline strateegia kommertslikus plaanis edukas.
  • Ma saan väga hästi aru, kust selline kartus pärineb, ning tunnistan, et sellel on oma tõepõhi all. Kuid samas usun, et Eesti balletipublik ei ole loll ning teda ei tohi alahinnata. Teater ei peaks oma repertuaaripoliitikaga tõrjuma välja neid, kes ootavad tantsuteatrilt midagi rohkemat kui hangunud tähendustega turvaliste klassikalavastuste igavest taastulemist. Ma ise soovin vaatajana alati, et lavastuses oleks mitmeid kihte ning mul oleks pärast selle nägemist millegi üle järele mõelda.
  • Samas olen alati valmis möönma, et väga häid klassikaliste ballettide lavastajaid on maailmas tänapäeval hoopis raskem leida kui neid koreograafe, kes pakuvad huvitavaid kaasaegseid lahendusi. Sest klassikalised balletid eeldavad väga head ajastutundmist ja stiilitaju ning suutlikkust oma kohatisi teisititegemisi sisuliselt põhjendada.
  • Sõna "läbimäng" on eesti keeles üldse väga huvitav. Mida me mängime läbi? Millest või kellest me mängime läbi? Ja mis algab siis, kui läbimäng saab läbi? Kas me võitsime või kaotasime? Või algab siis midagi, mis on justkui rohkem "päris"?
  • [Lavastusest "Läbimäng":] See lavastus on minu jaoks suur proovikivi. Panen selles publiku ette nii oma oskused kui hinge. Saab näha, kas saan hakkama ja kuidas mind vastu võetakse. Ning kas see roll, milles ma ennast nüüd püüan presenteerida – laulev baleriin, kes kirjutab endale ise nii tekstid kui muusika –, on avalikkusele üldse aktsepteeritav.
  • [Debüütplaadi laulude žanrist:] Mul endal on nende liigitamisega alati probleem olnud. Keegi nimetas seda hiljuti intellektuaalseks popiks. Tegu on eestikeelse popmuusikaga, milles tekstidel on väga oluline roll. Albumi nimi on "Kõikvõimalikkus" ning kõik selle lood räägivad millegi võimalikkusest.
  • Ma üldse ei salga, et ühe neist lauludest esitasin eelmisel aastal Eesti Laulu konkursile, kuid see ei osutunud valituks. Mu plaadil on see lugu täiesti olemas. Ning ühtlasi ka "Läbimängu" lavastuses, kus me teeme sellest väga suure asja. Meil tuleb laval oma Eurovisioon ning publik saab näha, millest nad Eesti Laulu eelžürii otsuse tõttu ebaõiglaselt ilma jäid!
  • Soovin end arendada nii laulukirjutaja, muusiku, lavastaja kui koreograafina. Ühtlasi loodan võidelda kätte õiguse olla korraga nii baleriin, muusik, lavastaja, etenduskunstnik jne – sooviksin enese näitel kummutada stereotüüpi, et kui tegeleda korraga mitme asjaga, siis tulevad need kõik välja kehvasti.
  • Ma annan endale täiesti aru, et klassikalist balletti ma enam väga kaua tantsida ei saa. Sest see ala on nii füüsiliselt kui vaimselt sama nõudlik kui profisport. See kulutab keha ning teatud vanuses, mis hakkab minul mitte väga kauges tulevikus kätte jõudma, ei suuda tantsija enam noorematega konkureerida. Standardse vanaduspensionini ei jõua oma erialaga tegeleda ei sportlased ega balletiartistid.
  • Ballett on minu suur kutsumus ja kirg, aga baleriini staatusega käib paraku kaasas mingi stereotüüp. Oleksin vaid õnnelik, kui mind mäletataks rohkemana kui baleriin.


  • Teatriartistina hakkamasaamiseks on hädavajalik olla nii füüsiliselt kui vaimselt suurepärases vormis. Ballett on kaunis kunst, aga see on ka tippsport. Minu keha on minu instrument. Treenin seda igapäevaselt balletitundide, jõuharjutuste ja aeroobse treeninguga. Vaimu toidan samamoodi teadlikult ning järjepidevalt. Ainult tantsimisest ei piisa.
  • Ballett annab kahtlemata graatsilisust ja head rühti, teadlikku kehatunnetust, mida võiks välisteks naiselikkuse tunnusteks pidada. Ma ei ütleks, et ballett on mind sisimas naiselikumaks teinud, küll aga oskan ma tänu sellele vajadusel veenvalt võluv ja naiselik välja näha.
  • Ma ei ole väga suur välise ilu tagaajaja. Leian, et inimeste atraktiivsus avaldub tervikus: kuidas nad käituvad, mida mõtlevad, millega tegelevad.
  • Aeg-ajalt ei ole ma mingite asjadega enda juures rahul ja alati on, mille kallal tööd teha, aga pigem on need sisulised asjad. Näiteks balletis kõrgemale hüppamiseks treenin lihaseid, mis teevad ka visuaalselt jalad ilusamaks. Balletiartisti töö seisnebki keha ilusaks ja justkui ebamaiseks tegemises, nii et minu väljanägemise taga on aastatepikkune igapäevane töö kauni kunsti nimel.
  • Kuidas sa armastust väljendad?
Süüa tehes, puudutades, muidugi oma loomingus lavastaja ja koreograafina või laulukirjutajana ja igapäevaselt sõnades ka. Pean seda väga oluliseks.
  • Sa andsid hiljuti välja oma autorilauludega debüütalbumi "Kõikvõimalikkus". Mida see sinu jaoks tähendab?
Kõikvõimalikkus pole rangelt võttes päris sõna, aga see on minu praeguse eluetapi moto ja siht – ma ei lepi vähema kui sellega, et kõik oleks võimalik. Ja kui üks elukutseline baleriin annab välja oma autorilauludega albumi, siis võib seda ju üheks kõikvõimalikkuse ilminguks pidada küll.
  • Mida on sul öelda neile, kes ei ole enda teed veel leidnud?
Tahaksin vaid julgust soovida. Julgust oma teed käia ja julgust ka tunnistada, kui valik pole õnnestunud ja tuleb otsast alata. Hilja pole kunagi.
  • Mis on sinu jaoks naiseks olemise pahupool?
Meeste maailma reeglite järgi elamine.
  • Kuidas suhtud elus ette tulevatesse raskustesse?
Nagu mu laulu "Tõkkepuud" sõnad ütlevad: hakkan tõkkejooksjaks ja hüppan takistustest üle. Ja kui üle ei saa, eks siis tuleb minna ringiga. Leian, et väljakutsed on elus kindlasti vajalikud, aga edasiliikumist takistavad tõkked on tihti hoopis me enese sees.


  • [Balletitantsija treeningurutiinist:] Trenni tuleb teha tõesti iga päev. Me käime kuus päeva nädalas teatris ja kõigil kuuel päeval alustame päeva balletitreeninguga. [---] Pärast hommikusi treeninguid jätkub meie päev proovidega – harjutame neid tantse, mida õhtul laval teeme ja õpime ka uusi lavastusi, mis on repertuaari tulemas.
  • [Estonia teatri lavast:] Lava on tõesti väike ja see kahjuks segab massistseene ja koreograafiliste jooniste esitamist. Kui meil oleks rohkem ruumi tantsida – rohkem õhku – siis see näeks lihtsalt veel parem välja.

Kirjutised

[muuda]
  • Kui metsa raiutakse, siis laastud lendavad ja paraku võib mõne laastu lennu tagajärg osutuda traagilisemaks kui seadusetegijad seda ette näha oskaks.
  • Balletiartistid saavad väljateenitud aastate pensioni, kui nad on töötanud oma ametikohal vähemalt 20 aastat. Käesoleval aastal on selle pensioni suurus keskmiselt 350 eurot kuus ja seda makstakse umbes 60 inimesele.
  • Balletitantsijatel on Eestis kaks tööandjat, rahvusooper Estonia ja SA Teater Vanemuine. Neis töötab elukutselisi balletitantsijaid kokku 94, kellest vaid 24 on Eesti päritolu (või sellisel määral eestistunud, et siin 20 aastat täis tantsida ja Eestisse ka pärast tantsijakarjääri lõppemist elama jääda).
  • Riik tellib teatrite rahastamise kaudu nende balletiartistide panuse meie kõrgkultuuri olemasolusse ja kvaliteeti. Selle tellimuse sisse kuulub ootus, et balletiartistid töötavad kuus päeva nädalas augustist jaanipäevani ja et nad on kogu selle aja vältel hiilgevormis.
Ballett on kaunis kunst, aga see on ka tippsport. Töö intensiivse iseloomu tõttu pole mõeldav, et artistid teeksid arvestatavaid lisatöid, seega riigi rahastatud teatrist saadud töötasu on nende ainuke sissetulek. Suurem osa Eesti balletiartistidest teenib kõrgharidusega kultuuritöötaja miinimumpalka (mis pole kaugeltki vääriline tasu selle töö eest) teadmisega, et karjääri lõpuks on nad ausalt välja teeninud pisikese pensioni.
  • Balletiartisti väljaõpe (vastavate eelduste ja ande olemasolul) kestab vähemalt kaheksa aastat, alustada tuleb hiljemalt 10-11-aastaselt. Riikliku tellimusega balletitantsija kutseõpe ei anna erialaõppe mahu tõttu täismahus keskharidust.
20-aastase väga intensiivse tööstaaži järel on 40-aastasel edukalt särava lavatee lõpetanul äärmiselt keeruline teatrivälise maailmaga kohaneda. Samaealised on oma karjääri tipus, nagu just äsja oli ka teatriga lõpparve tegema pidanud tantsija, aga tema tippspetsialisti oskused balletitantsus jätavad kõik tööandjad külmaks ja alustada tuleb kõige madalamalt.
Pikaks ümberõppeks pole mahti, sest tantsija palgast arvestatavaid sääste koguda pole võimalik ja sissetulekulünk ei ole mõeldav. Eks tuleb siis leppida madalapalgalise lihttööga.
  • Balletiartisti ausalt väljateenitud aastate pension on hädavajalik tema edaspidiseks toimetulekuks. Ja see on ka riigi ja ühiskonna sõnum: me mõistame ja hindame sinu panust.
  • Muusikas ja tantsus pole keelebarjääri, avatud tööturutingimustes konkureerib iga siinne balletitantsija kogu maailma tantsijatega. Ja teeb seda uhkusega. Balletitantsija ametit pole võimalik pidada poole kohaga või teha seda n-ö üle jala. See on kõik või mitte midagi! Meie, balletitantsijad, anname sõna otseses mõttes oma ihu ja hinge kunsti teenistusse. Seda ohvrit meie kõrgkultuuri altarile ei saa tühistada või unustada.
  • Mis sõnumi saadab riik ühiskonnale, kui kaotatakse balletiartistide väljateenitud aastate pension ja kui huvihariduse - meie kõrgkultuuri kasvulava - õpetajaid ei peeta päris õpetajaiks või kui rahvatantsu- ja võistlustantsu õpetajad saavad riiklikku palgatoetust, aga sama huvikooli balletiõpetaja seda ei saa?
  • Eesti omamaine kõrgkultuur ei ole iseenesestmõistetav. Kui me ei soovi selle asendumist sisseostetud hooajalise võõrtööjõu teenustega, tuleb luua keskkond ja tingimused, et need, kes meie rahvuslikku kõrgkultuuri kanda soovivad ja suudavad, seda väärikalt teha võiks. Väljateenitud aastate pensioni säilitamine balletitantsijatele on riigile kaduvväike kulu, ent au- ja eneseväärikusküsimus kogu rahvale.
Pärit leheküljelt "https://et.wikiquote.org/w/index.php?title=Triinu_Upkin&oldid=128623"