Iirsenbaan
Söl'ring |
En Iirsenbaan es en Forkiirsmerel, wat me iirsern Weelen üp iirsern Sjiinen köört.
Di iirsern Weelen ruli ek sa swaar üs Gumiweelen üp Straaten fan Asfalt of Beton.
Diaraur uur Tochen maaket, wat fan Lokomotiiwen tain uur. Des Tochen ken mal lüng uur, aurdat di niin Swaarhairen me Plaats fan üđer Mensken, wat tö Fut, me Rad of Auto önerwai sen, keen.
Dat Wecht fan san Toch ken lecht maal 3.000 t uur (Lung "Güter"-Tochen).
Transportiaret uur fuaral Mensken en swaar Saaken sa üs uk Wainer (Ön di Autotoch).
Baan üp Söl' (Video)
[Bewerke | Kweltekst bewerke]Ön't Jaar 2017 waar di Baanhofstairen Muasem en Kairem automatisiaret. Diaraur jeft et en Video.
Jir es dit Video tö finj (Youtube)
Baan ön Nuurđfriislön (Galerii)
[Bewerke | Kweltekst bewerke]Ön Nuurđfriislön es di "Marschbahn" önerwai, wat fan Hamborig hentö Weesterlön giar. Dit es en Persoonentoch (Naiforkiir), wat ombi ark Stün hentö Hamborig of Weesterlön köört.
Uk ön di Marschbahn önerwai es di Intercity-Toch, wat Köken en Fiirsnaker me üp Wai heer.
Bi di "Intercity" jeft et uk Kurswainer, wat ön Naibel achter en Toch fan di NEG (Niebüller Eisenbahn Gesellschaft, Priwāt-Iirsenbaan)kum en diarme hentö Daagibel tain uur.
Normaalerwiis skul di uk gauer wiis üs di Naiforkiir, man dit slaaget ek rocht, aurdat dit me di Kurswainer langsen en bet waaret. En da skel des Tochen uk jit ön Itzehoe üđer Lokomotiiwen haa, aurdat diar di Wiirenmasten fuar di Elektroloks töjen sen. Dit waaret uk en bet.
Jüürer es dit man dach, wan em san Toch nemt, aurdat jaa sa fuul Komfort diarbenen es.
Fan Hüsem gung uk Tochen hentö Kiel en St. Peter-Ording. Des sen fuar't Miist litjer Tochen, wat fan tau Driifwainer töhopset sen, sa üs di Bombardier Talent[1]
Ön di Marschbahn-Sjiinen köört da jit di Autotoch, wat fan Naibel hentö Söl giar.
-
En Driifwain-Toch (Jir "Talent" of "VT 729") es wat litjer, man di nemt uk ek sa fuul Diesel üs en gurt Toch.
-
Di "LINT 41" (Leichter, innovativer Nahverkehrs-Triebwagen, 41 Meeter lüng) of "VT 212" köört uk ön Nuurđfriislön, fuaral bi Nacht.
-
So sjocht LINT 41 fan benen üt.
-
En Autotoch wecht ombi 1.500 Tenen en es ombi 500m lung. Fuar jen Tour (Naibel - Weesterlön') brükt di 360 Liters Diesel.
-
Normaalerwiis es di NEG jaa ek me Damploks önerwai, man dach aaft me Kurswainer fan di Intercity.
-
Jit en wunerk Skelt fan di NEG, wat fan Naibel tö Daagibel köört.
-
Di NOB (Nord-Ostseebahn) köört me en Elektro-Lok fan Hamborig naa Kiel.
Lokomotiiwen
[Bewerke | Kweltekst bewerke]Di Iirsenbaan köört me forskelig Lokomotiiwen:
Elektrolok
Maskiin elektrisk, Stroom kumt fan boowen (Wiiren ön Masten)
Bit hentö 6.500 kW, ön NF niin Stroomwiiren diarfuar
Gans gaui Tochen, sa üs di ICE, haa uk maal 8.000 kW en muar.
Diesel-hydraulisk Lok
Dieselmaskiin, Öndreft aur Draimoment-Wanelers[2]
Bit hentö 4.000 kW, ön NF me ombi 1.800 kW önerwai
Modeli:
- DB BR 218 (Fan forskelig Fabriken twesken 1967 en 1979 becht)[3][4]
- MAK G 1206 (Vossloh, Kiel)[5]
- Gurtest, wat önbeeren uur: Voith Maxima 40CC[6]
Diesel-elektrisk Lok
Dieselmaskiin drift Generator ön, Köörmotooren elektrisk
Bit hentö 4.000 kW, ön NF twesken 2.000 en 2.650 kW önerwai
Modeli:
- Siemens ER 20, BR 223 (Siemens, sent 1998)[7][8]
- MAK DE 2700, BR 251 (Fan Vossloh, Kiel, 1995/96 becht en 2005 ombecht)[9][10]
- Bombardier P 160 DE/ME, BR 245: 4 Dieselmotooren (Caterpillar-Bagermaskiinen) me gur 500 kW, ark. Ken enkelt ön- en ofstelt uur, sa skel dit Diesel spaari. Maskiinenkraft ombi 10% en Forbruk ombi 5% hooger üs bi di ER 20. Rocht gurtem, aurdat aural Lucht henpüstet uur mut, thermisk ek sa iinfach. Bremset me Elektroresistooren, diar uk me Lucht köölet uuur (Jit uk "Hüülbui").
- Bombardier P160 DE: Bal sa üs di ER 20 becht, man me en gurteri Maskiin. Lik sa litjem, man 10 % muar Kraft en Forbrük.
- Gurtest, wat önböören uur: Vossloh Euro 4000[11]
Tochen, Maskiinen en Wechten
[Bewerke | Kweltekst bewerke]Persoonentochen (Naiforkiir)
[Bewerke | Kweltekst bewerke]Di Persoonentochen fan di NOB (Nord-Ostseebahn) haa normaalerwiis 6 Wainer me Stööler fuar 500 Mensken diarbenen. Dat Wecht fan san Toch es ombi 500 Tenen (Lok 80 bit 120 t, ark Wain 40 bit 48 t). - Jens me langs: Transportiaret uur diarme Mensken me 500 x 75 kg = 37,5 t.
Wan muar Plaats brükt uur, sa üs wan en Toch ütfeelen es of wan olterfuul Liren meköör skel, da nemt di NOB fjuur Wainer diartö, sa dat 800 Mensken Sitplaatsen fo ken.
Di kuurter Tochen uur fan di Siemens ER 20 (80 t, 2.000 kW) of di MAK DE 2700 (122 t) tain; fuar di leenger Tochen uur normaalerwiis di DE 2700 me 2.650 kW nomen. Des sit da normaalerwiis twesken di jest soks en di leest fjuur Wainer.
Di NOB-Tochen sen "Wendetochen", dit jit, dat di ek omdrai brük. Fan Hamborig uur di Toch normaalerwiis tain, töbeek uur di fan di Lok skoowen.
Intercity-Tochen
[Bewerke | Kweltekst bewerke]Di Intercity-Tochen haa 8 bit 12 Wainer fuar ombi 500 bit 800 Mensken. Dit kumt, aurdat jen Wain aliining fuar Köken en Bistro menomen uur.
Des Tochen uur fan tau Lokomotiiwen tain, aurdat jen Diesellok aliining ek di Stroom fuar di Toch maaki en uk jit 140 km/h köör ken.
Di Intercity-Tochen uur fan tau BR 218 tain (3.600 kW), sa dat dat Wecht rocht nai bi 700 bit 900t kumt.
Intercity-Tochen kür normaalerwiis uk Wendetochen wiis, man dit giar noch ek, aurdat jaa tau Lokomotiiwen menomen uur. Sa köört di Intercity langsen hentö Tinem en töbeek, dat di Loks weđer naa fuarn kum ken.
Ön Itzehoe fo di Intercity en Elektrolok, aurdat diar di Wiirenmasten luasgung.
Driifwainer
[Bewerke | Kweltekst bewerke]Driifwainer sen Lokomotiiwi en Wain töhop. Ja haa 130 bit 140 Stööler en 100 bit 150 Plaatsen, hur em stuun ken.
Dat Wecht fan san Driifwain-Toch es twesken 65 en 75 t, en di Motooren fan di tau Wainer sen ark me 315 kW ön di Gang.
Bi 200g Diesel fuar di kW en Stün sjocht dit günstig üt, wan em biluket, hur fuul Liren diarbenen meköör ken.
Driifwainer jit aaft "VT (...)" (Verbrennungstriebwagen). Des jeft et me Automatik-Gitriibi of uk Diesel-elektrisk.
Di salev Driifwainer uur uk fuar riin elektrisk Öndreft becht.
Autotochen
[Bewerke | Kweltekst bewerke]Ön en Autotoch ken em bluat iin ön di ain Wain sit. Hoken me Motoorrad meköört, di kumt iin ön en Gepäck-Wain me, hur hi uk sit ken.
Dat Wecht es ombi 1.500 t (me 150 Autos uk muar), en fuar jen Tour fan Naibel hentö Weesterlön uur 360 Liters Diesel brükt, sair di Baan.
Autotochen uur ek üs Wendetochen brükt; mesken giar dit me di Waggons ek. Ark taust Autotoch (500m lüng, fiirens aur 1.000 t swaar) uur hentö Tinem skoowen en weđer töbeek tö di Baanhof, dat di Loks fuarn henkum.
Dit kumt man uk diarfan, dat üp di rocht Sir (Wan em hentö di Baanhof ön Weesterlön luket) di Rampi bluat diarfuar giar, dat di Autos fan di Toch köör ken, en ek menomen uur ken. Üp des Sir es niin Plaats, hur Autos teef ken, dat di üp di Toch köör mut, en bitaali ken di Liren diar uk ek. Des gifalt da di mesken Baan ek rocht.
Ön Naibel kür Wendetochen wat bringi: Diar sen tau Rampen, hur em ön en fan di Toch köör ken. Diar köör di Loks man jit jens fan fuarn, wat achtern uur tö achtern, wat fuarn uur.
Me di Autotoch ken dit uk maal gifiarelk uur, wan em me en Önhanger ön di "Flachwaggon" meköört. Diar uur di Wainer ek fuarwiarts menomen, en diarfurar sen di Autos ek becht. Fan des sen uk al Liren duar blefen.
Di Autotochen uur fan tau BR 218 tain (3.600 kW töhop), somtirs sen dit uk trii of bluat jen. Dit wel em al leenger foraneri, man bit nü sen bluat forskelig Loks ütprobiaret uuren.
Wan di Persoonentochen tö leet sen, da kumt dit aaftinoch fan Autotochen, wat tö leet wesen sen.
Iirsenbaan en Rulstööler
[Bewerke | Kweltekst bewerke]Ön di Waggons, wat di Intercity me heer, ken em ek sa iinfach me Rulstööl iinkum, dit staant noch ek iin ön't Komfortpakeet.
Bit hentö 2005 heer uk ali Naforkiirstochen Trapen, dit wiar sa lung üs di Dütsk Baan (DB) diar köörti.
Ön üđer Bundslönen heer di DB man uk moderneri Waggons. Bi üüs slit ja noch lefer jaar ual Kraam āp.
Uk di ialer Wainer fan di NOB (Brükti "Flex"-Waggons, waarskiints jit fan di DDR) sen sa becht üs di ual Kraam fan di DB.
Ön't Jaar 2005 (Diar haa ja di Marschbahn fuar 10 Jaaren aurnomen) heer di NOB man 90 nii "Raisi"-Tochen koopet, hur em binai söner Help me en Rulstööl iinkum ken. Bluat fan di Baanstich skel em Help haa en kum aur en "Graav" fan 40 cm.
Di Driifwainer sen binai lik sa gur becht, man iin ön di "Raisitoch-Waggons", sen di Toiletten wat gurter becht. Di leengi man dach jüst sa efen hen.
Gurtemhair (Videos)
[Bewerke | Kweltekst bewerke]Di Iirsenbaan es al wat ialer, en sa jeft dit uk Tochen en Lokomotiiwen, wat nii of ual sen.
Des sen da forskelig gau, forsööpen of gurtem.
Tochen köör langs 1
Help: Video giar ek?
Intercity (BR 218) en Naiforkiirstoch (ER 20)
Tochen köör langs 2
Help: Video giar ek?
Di MAK DE 2700 me tau forskelig Naiforkiirstochen en en Driifwain-Toch VT 730
Tochen en Gauhairen
[Bewerke | Kweltekst bewerke]Di laangsomer Tochen, sa üs Kraam- (Güter-) Tochen en Autotochen köör 80 bit 100 km/h.
Di Sjiinen ön Nuurđfriislön sen fuar bit tö 140 km/h töleten. Des Gauhair uur fan ICs en Naforkiirstochen utnütet.
Gauer sen Tochen üs di ICE (Ken bit tö 300 km/h uur). Ön Spanien es jen fan di gauest Tochen önerwai, di AVE (Alta Velocidad Española, Spansk Hoog-Gauhair) en di köört bit tö 300 km/h.
Di TGV [teʒe've] fan Frankrik (Train à grande vitesse, Toch fuar gurt gauhair) köört bit tö 320 km/h.
Rekord (Seerientoch)
[Bewerke | Kweltekst bewerke]Ön di AVE-Streek jeft et di Tochen fan Bechreeg 100 bit 103. Di 103 es di gauest Seerientoch üp Wārel, di es al me 403,7 km/h önerwai wesen (söner Köörgasten). Des Toch kumt fan Siemens; ja haa di Dütsk ICE en bet förter ütbecht.
Rekord (Törochtmaaketi Toch)
[Bewerke | Kweltekst bewerke]Di Rekord fuar Sjiinentochen es ön di Aprilmuun fan't Jaar 2007 āpstelt uuren:
En TGV fan Alstom[12] es ön Frankrik me 574,8 km/h köört. Fuarof lair di Rekord bi 515 km/h, en des wiar fan't Jaar 1990.
Di Toch, en TGV-POS, wiar man "frisiaret":
- Normaalerwiis heer en TGV 9.600 kW, di Rekordtoch her 19.600 kW.
- Di Spanung fan di Stroomwiiren wiar ug hooger iinstelt üs normaalerwiis (Normaal 25kV, for di Rekord 31kV).
- Di Weelen wiar aartig wat gurter: Normaal 92 cm, fuar di Rekord 109,2 cm Döörmeter.
- Twesken di Wainer wiar Planken fastmaaket, dat di Toch beeter döör di Winj kum kur.
Jit gauer ken di Magneetbaan köör: Di "JR-Maglev MLX 01" fan Japan es al 581 km/h köört.
-
Di spansk AVE Klas 103 kumt fan Siemens. En Toch üs des es di Gauest Seerientoch üp Wārel uuren.
-
Di AVE Klas 102 kumt fan Bombardier. Di Spānier sair "El Pato" (Di En) diartö.
-
Jit en En, of es dit en Delfiin? Di Japansk N700 brükt bluats 3 Minüten en kum üp 270 km/h. Di Toch lapt bit tö 333 km/h.
-
Di gauesti Diesel-Toch es di ICE-TD (Tilting-Diesel) me 222 km/h, wat me bit tö 200 km/h köört uur. Dit kumt noch diarfan, dat di me 1.700 kW bluat 200 t Wecht ön di Gang hual skel.
-
Di "Gooki" fan di ICE wiar di Bechreeg 403 fan 1975. Des kür 225 km/h skafi en uur me 200 km/h köört.
-
En TGV-POS (Paris–Ostfrankreich–Süddeutschland) es ön Dütsklön önerwai.
Luki uk jir
[Bewerke | Kweltekst bewerke]Drüki "Strg", da giar di Sir iin ön en nii Tab iipen (Firefox)
- "Inselbahn.de" fortelt aur di Histoorii fan di Iirsenbaan bit hentö deling.
- Natsir fan di NEG (Naibel)
- Di Wainer, Driifwaintochen en Lokomotiiwen fan di NOB
- www.V160.de: Diar weet ja aur di BR 218 biskiir.
- Ön't Jaar 2002 uur forsjukt en modernisiari di BR 218. Des Lok es 2010 man dach wechsmeten uuren. Skelter en en Birocht sen jir tö biluki.
Futnooten
[Bewerke | Kweltekst bewerke]- ↑ Dütsk Forklaaring Bombardier Talent
- ↑ Dütsk Forklaaring aur Draimoment-Wanelers
- ↑ Dütsk Forklaaring BR 218
- ↑ En "Fan-Sir" weeget en forklaaret masi aur di BR 218: http://www.eisenbahnmedia.de/html/baureihe218/diemaschine21.htm
- ↑ Dütsk Forklaaring MaK G 1206
- ↑ Dütsk Forklaaring Voith Maxima 40 CC
- ↑ Dütsk Forklaaring Siemens ER 20
- ↑ Di ER 20 ken bit tö 485 Liters di Stün forbrük. Daaten bi MTU, wat di Maskiin becht.
- ↑ Dütsk Forklaaring MAK DE 2700
- ↑ En Bireekning fan't Maskiinen Woluumen jeft et öner Krais-Tsülinder#Bispöl_Motoor-Tsülinder tö biluki.
- ↑ Dütsk Forklaaring Vossloh Euro 4000
- ↑ Alstom becht uk di Driifwain LINT, forskelig üđer Tochen, man dit es bluat en Diil fan jaar Aarber.
Fan Alstom jeft et uk Turbiinen fuar Atoomkraftwarken sa üs Kraam fuar CCS
Didiar artiikel as di 1. Jüüne 2012 uun det list faan gud artiikler, diar det leesen luane apnimen wurden. Uun uugenblak jaft at diar 73 faan. |