Filtreeri
Nohu ja gripi vastu
169 tooted
Sorteeri:
Kuvatakse 32 / 169 toodet
Külmetuse ja gripi sümptomite leevendamiseks
Külmetus ja gripp on mõlemad viirushaigused, kuid nende kulg on erinev. Kõige selgem vahe on alguses. Külmetus hiilib ligi tasapisi: esimesel päeval kipitab kurk, järgmisel algab nohu ja aevastamine. Gripp lööb jalust korraga, sageli suudab inimene öelda täpselt, mis kell enesetunne halvenes.
Teine erinevus on üldise enesetunde raskus. Külmetusega saab enamasti hakkama ja ka tööd teha, kuigi ebamugavalt. Gripiga on tüüpiline, et jõud kaob täielikult ja voodist tõusmine tundub raske.
Ühist on neil samuti palju. Mõlemad levivad piisknakkusena ja saastunud käte kaudu, mõlemad tekitavad kurguvalu, nohu ja köha ning kumbagi ei ravi antibiootikum, sest tegu on viirustega. Antibiootikum aitab ainult siis, kui viirusele lisandub bakteriaalne põletik, näiteks põskkoopapõletik või kopsupõletik.
Eestis algab hooaeg tavaliselt novembris ja tipp jääb jaanuari ning veebruari. Külmetusi esineb aasta läbi, gripp aga selgelt hooajaliselt. Siseruumides koosviibimine ja kuiv köetud õhk soodustavad levikut, sest kuiv limaskest kaitseb viiruste eest halvemini.
Mõlemal juhul on ravi peamiselt sümptomeid leevendav. Eesmärk on hoida enesetunne talutav, magada piisavalt ja anda kehale aega viirusega ise toime tulla.
Gripi sümptomid
Gripp algab järsku ja sellega kaasneb kõrge palavik, sageli üle 38,5 kraadi. Tüüpilised on tugev lihas- ja liigesevalu, peavalu, külmavärinad, kuiv köha ja täielik jõuetus. Nohu võib olla vähene või puududa. Palavik kestab tavaliselt kolm kuni viis päeva ja väsimus võib püsida veel nädalaid.
Külmetuse sümptomid
Külmetus algab aeglaselt kurgu kipitusega. Peamised vaevused on vesine nohu, aevastamine, ninakinnisus, kerge köha ja kähe hääl. Palavikku sageli ei olegi või on see madal. Üldine enesetunne püsib enamasti rahuldav ja vaevused taanduvad seitsme kuni kümne päevaga.
Ravi kodus
Nii gripi kui ka külmetuse ravi on kodune ja toetav. Kõige tähtsam on puhkus, sest keha vajab viirusega võitlemiseks energiat. Voodirežiim ei pea olema range: kui tunned end paremini, võib rahulikult ringi liikuda. Küll aga ei tasu haigena trenni teha ega tööle minna, sest see pikendab paranemist ja nakatab teisi.
Palaviku alandamiseks kasutatakse paratsetamooli või ibuprofeeni. Palavik ise on organismi kaitsereaktsioon ja alla 38,5 kraadi ei ole seda tavaliselt vaja alandada, kui enesetunne on talutav. Ravimit tasub võtta siis, kui palavik segab magamist või tekitab tugeva halva enesetunde. Aidata võib ka jahedam tuba, kerge riietus ja leige dušš.
Vedelikku tuleb juua tavalisest rohkem, sest palavik ja higistamine viivad vedelikku välja. Sobivad vesi, taimeteed, soe mahl ja puljong. Toit võiks olla kerge: supp, puder, keedetud köögivili ja puuvili. Kui isu ei ole, ei pea end sööma sundima, kuid joomine on hädavajalik.
Hea märk piisavast joomisest on hele uriin. Palaviku ajal kaotab keha ligikaudu pool liitrit vedelikku rohkem kui tavaliselt, seega tasub juua väikeste koguste kaupa kogu päeva jooksul. Lastele ja eakatele sobib ka apteegi rehüdratsioonilahus, mis asendab lisaks vedelikule ka soolasid.
Ninakinnisuse korral aitab soolveelahus ja toa õhu niisutamine, kurguvalu leevendavad soe jook, meega tee ja imemistabletid. Kuiva köha korral aitab niiske õhk ja rögase köha puhul rohke vedelik, mis teeb lima vedelamaks. Suitsetamine ja alkohol pikendavad paranemist.
Millal pöörduda arsti poole?
Arsti poole tuleb pöörduda, kui palavik püsib üle kolme kuni viie päeva või tõuseb uuesti pärast paranemist. Kiiret hinnangut vajavad hingamisraskus, õhupuudus, valu rinnus, segasus, tugev nõrkus või vedelikupuuduse märgid.
Ettevaatlikum tasub olla rasedatel, eakatel, kroonilise haigusega inimestel ja nõrgenenud immuunsusega inimestel, kellel gripp kulgeb sageli raskemalt. Kahtluse korral saab nõu küsida ka perearsti nõuandeliinilt 1220.
Ravimid
Käsimüügiravimid ei ravi viirust, vaid leevendavad sümptomeid. Palaviku ja valu vastu sobivad paratsetamool ja ibuprofeen, mida ei tohi korraga võtta mitmest eri tootest, sest paljud kombineeritud külmetusravimid sisaldavad juba paratsetamooli.
Nina jaoks sobivad soolveelahused ja ninatilgad, kusjuures turset alandavaid tilku ei tohiks kasutada kauem kui viis päeva. Kurguvalu leevendavad imemistabletid ja loputuslahused. Köha vastu valitakse ravim köha tüübi järgi: kuiva ärritusköha vaigistatakse, rögase köha korral kasutatakse rögalahtistit. Neid kahte koos ei kasutata. Enne ostmist tasub apteekrilt küsida, kas ravim sobib kokku sinu püsiravimitega.
Kui kaua on inimene pärast grippi või külmetust nakkav?
Gripiga on inimene nakkav umbes päev enne sümptomite algust ja veel viis kuni seitse päeva pärast seda. Lastel ja nõrgema immuunsusega inimestel võib periood olla pikem. Külmetuse puhul on nakkusoht suurim esimesel kahel kuni kolmel päeval, kuid võib kesta kuni nädala. Kõige nakkavam on inimene siis, kui palavik on kõrge ja nohu tugev.
Gripi ravi lapsel
Lapse ravi on samasugune nagu täiskasvanul: puhkus, rohke vedelik ja palaviku alandamine vajaduse korral. Kasutatakse paratsetamooli või ibuprofeeni siirupit või ravimküünalt, mille annus arvutatakse kehakaalu järgi. Atsetüülsalitsüülhapet ehk aspiriini ei tohi lapsele viirushaiguse ajal anda.
Laps võiks jääda koju vähemalt seni, kuni ta on olnud palavikuvaba ööpäeva ilma palavikualandajata ja enesetunne on taastunud. Enamasti tähendab see viis kuni seitse päeva.
Arsti juurde tuleb pöörduda, kui palavik on alla kolme kuu vanusel beebil, kui palavik kestab üle kolme päeva, kui laps on loid ja teda on raske äratada, keeldub joomisest, hingab kiiresti või vilistavalt või kui tekib lööve. Lastele mõeldud ravimid valitakse alati vanuse järgi.
Ennetus
Kõige lihtsam kaitse on käte pesemine sooja vee ja seebiga, eriti pärast poes või ühistranspordis käimist. Väldi näo puudutamist ja hoia haigetest eemale. Ruumide tuulutamine vähendab viiruste hulka õhus, mis on Eesti pikal kütteperioodil eriti oluline.
Gripivaktsiin on kõige tõhusam viis rasket haigestumist ära hoida. See ei anna täielikku kaitset, kuid muudab haiguse kergemaks. Vaktsiini tasub teha sügisel, enne hooaja algust, ja seda soovitatakse eelkõige eakatele, kroonilise haigusega inimestele, rasedatele ja tervishoiutöötajatele.
Peret aitab kaitsta see, kui haige kasutab eraldi rätikut ja nõusid, köhib varrukasse ja jääb koju. Immuunsust toetavad piisav uni, mitmekesine toit ning talvel D-vitamiin ja teised immuunsust toetavad preparaadid.
KKK
Kui kaua gripp kestab?
Gripi ägedam osa kestab tavaliselt kolm kuni seitse päeva ja palavik kolm kuni viis päeva. Köha ja väsimus võivad püsida veel kaks kuni kolm nädalat.
Kuidas eristada grippi ja koroonaviirust?
Ainult sümptomite järgi ei saa neid kindlalt eristada, sest palavik, köha, peavalu ja väsimus esinevad mõlema puhul. Koroonaviiruse korral on sagedasem maitse- ja lõhnataju muutus ning sümptomid võivad ilmneda aeglasemalt. Kindla vastuse annab test, mida saab teha ka kodus.
Külmetus ja gripp on mõlemad viirushaigused, kuid nende kulg on erinev. Kõige selgem vahe on alguses. Külmetus hiilib ligi tasapisi: esimesel päeval kipitab kurk, järgmisel algab nohu ja aevastamine. Gripp lööb jalust korraga, sageli suudab inimene öelda täpselt, mis kell enesetunne halvenes.
Teine erinevus on üldise enesetunde raskus. Külmetusega saab enamasti hakkama ja ka tööd teha, kuigi ebamugavalt. Gripiga on tüüpiline, et jõud kaob täielikult ja voodist tõusmine tundub raske.
Ühist on neil samuti palju. Mõlemad levivad piisknakkusena ja saastunud käte kaudu, mõlemad tekitavad kurguvalu, nohu ja köha ning kumbagi ei ravi antibiootikum, sest tegu on viirustega. Antibiootikum aitab ainult siis, kui viirusele lisandub bakteriaalne põletik, näiteks põskkoopapõletik või kopsupõletik.
Eestis algab hooaeg tavaliselt novembris ja tipp ...