Lehekülje NASA lähteteksti vaatamine

{{Keeletoimeta|aasta=2022|kuu=august}}
{{Infokast organisatsioon
| nimi            = Riiklik Aeronautika- ja Kosmosevalitsus
| omakeelne_nimi  = National Aeronautics and Space Administration
| embleem         = NASA logo.svg
| embleemiallkiri = 
| pilt            = NASA HQ Building.jpg
| pildiallkiri    = NASA peakorter
| lühend          = NASA
| deviis          = ''For the Benefit of All''
| asutatud        = {{Algusaeg ja vanus|1958|10|1}}
| asutaja         = <!-- või: | asutajad = -->
| lõpp            = 
| tüüp            = [[riigiasutus]]
| staatus         = 
| eesmärk         = 
| peakorter       = [[Washington]]
| asukoht         = 
| piirkond        = 
| liikmed         = <!-- või: | liikmeid = -->
| keeled          = <!-- või: | keel = -->
| peasekretär     = 
| juht_nimetus    = [[NASA peadirektor|Peadirektor]]
| juht_nimi       = [[Bill Nelson]]
| juht2_nimetus   = NASA asepeadirektor
| juht2_nimi      = [[Pamela Melroy]]
| juht3_nimetus   = 
| juht3_nimi      = 
| juht4_nimetus   = 
| juht4_nimi      = 
| võtmeisikud     = 
| peaorgan        = 
| emaorg          = 
| allorg          = 
| eelarve         = {{tõus}} 25,38 mld [[USA dollar|dollar]]it (2023)<ref name="Budget" />
| töötajaid = 17 960 (2022)
| vabatahtlikud   = <!-- või: | vabatahtlikke = -->
| veebileht       = [http://www.nasa.gov/ nasa.gov]
| ideoloogia      = 
| märkused        =
}}

'''Riiklik Aeronautika- ja Kosmosevalitsus''' ([[inglise keel]]es ''National Aeronautics and Space Administration'', '''NASA''') on [[1958]]. aastal loodud [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[riigiasutus]], mille ülesandeks on tsiviil- ja sõjaväelise otstarbega [[atmosfäär]]i- ja kosmoselennundusuuringute tegemine.

NASA loodi 29. juulil 1958, kui [[Ameerika Ühendriikide president|president]] [[Dwight D. Eisenhower]] allkirjastas [[National Aeronautics and Space Act]]i, mis lõpetas NASA eelkäija, [[NACA]] tegevuse ja liitis selle loodava agentuuriga.<ref name="Dissolved" /><ref name="Transfer" /> NASA alustas tegevust 1. oktoobril 1958.<ref name="Operational" />

NASA on loomise järel juhtinud suurt osa Ameerika Ühendriikide kosmoseprogrammist. Tuntuimad NASA programmid on [[Apollo programm]], [[Skylab]] ja [[Space Shuttle]]. Tänapäeval osaleb NASA [[Rahvusvaheline Kosmosejaam|Rahvusvahelise Kosmosejaama]] (ISS) töös, arendab [[Orion (kosmoselaev)|Orioni]] ja [[Space Launch System]]i ning vastutab kommertsliku meeskonnatranspordi arendamise programmi eest.

==Loomine==

Alates 1946. aastast oli NACA katsetanud rakettlennukeid nagu [[Bell X-1]].<ref name="Bell" /> 1950. aastatel tekkis väljakutse saata [[Rahvusvaheline geofüüsika aasta|rahvusvaheliseks geofüüsika aastaks]] (1957–1958) üles [[tehiskaaslane]]. Eesmärgini jõudis esimesena [[Nõukogude Liit]], mis saatis 4. oktoobril 1957 orbiidile [[Sputnik]]u.<ref name="Sputnik" /> 6. detsembril 1957 proovis USA saata orbiidile oma esimese tehiskaaslase, kuid [[Vanguard TV3]] start ebaõnnestus.<ref name="Failure" />

14. jaanuaril 1958 teatas NACA peadirektor [[Hugh Dryden]], et kosmoselendude jaoks peaks moodustama uue kosmoseagentuuri, mis oleks tsiviilasutus. Veebruaris 1958 loodi [[DARPA]], mille üheks eesmärgiks on sõjalise kosmosetehnoloogia väljatöötamine. 29. juulil 1958 allkirjastas president National Aeronautics and Space Acti, millega loodi NASA. Riiklik Aeronautika Nõuandekomitee liideti 1. oktoobril 1958 tegevust alustanud NASA-ga ning uus agentuur omandas ka NACA personali, uurimiskeskused ja eelarve.<ref name="Glennan" /> Lisaks võeti üle ka mitu sõjaväe kosmoseprogrammi. Uude kosmoseagentuuri asusid tööle mitmed varem sõjaväe heaks töötanud teadlased, sealhulgas [[Werner von Braun]].<ref name="NASA Begins" /><ref name="Braun" /> Detsembris 1958 omandas NASA [[Jet Propulsion Laboratory]], mida tänapäeval juhib NASA nimel [[California Tehnoloogiainstituut]].<ref name="Glennan" /><ref name="About" />

==Juhtimine==
[[Pilt:NASA Administrator Bill Nelson Official Portrait (NHQ202105170001).jpg|pisi|NASA peadirektor Bill Nelson]]
NASA-t juhib peadirektor, kelle määrab USA president ja ametisse kinnitab senat.<ref name="Works" /> Peadirektor allub otse presidendile ning on ka presidendi kosmoseteaduse vanemnõunik. NASA on poliitiliselt erapooletu organisatsioon, kuid tavaliselt on agentuuri peadirektor seotud ametis oleva presidendi erakonnaga ja uus peadirektor määratakse tavaliselt presidendi partei vahetudes.<ref name="Bad Habit" /> Seni on NASA peadirektorite hulgas olnud kolm inimest, James Fletcher, Daniel Goldin ja Robert M. Lightfoot, keda pole presidendi erakonna vahetumise järel välja vahetatud.<ref name="Take" /> NASA on küll iseseisev asutus, kuid selle projektide jätkumine või lõpetamine võib otseselt sõltuda ametis oleva presidendi otsustest.<ref name="Presidential" />

Alates 3. maist 2021 on NASA peadirektor [[Bill Nelson]].

== Visioon ja missioon ==
NASA tulevikunägemus kätkeb maapealse elu paranemist ja selle levimist kosmosesse ning kaugemalt elu leidmist. Oma ülesandeks on NASA seadnud meie koduplaneedi mõistmise ja kaitsmise, universumi uurimise, mujalt elu leidmise ja uue kosmoseuurijate põlvkonna innustamise.<ref>[https://web.archive.org/web/20090427094655/http://solarsystem.nasa.gov/multimedia/download-detail.cfm?DL_ID=4 NASA 2003 Strategic Plan] NASA. {{väiksem|Kasutatud 15.08.2009 {{väiksem|(inglise)}}}}</ref> 

==Kosmoseprogrammid==

NASA on oma tegevusaja jooksul korraldanud mitmeid mehitatud ja mehitamata kosmoselendude programme. Mehitamata missioonide raames saatis NASA orbiidile esimesed satelliidid ning uuris kosmosesondide abil [[Veenus]]t, [[Marss]]i ja teisi [[Päikesesüsteem]]i planeete. Mehitatud missioonide raames saadeti orbiidile esimesed astronaudid ning aastatel 1969–1972 maandusid Kuule kuus missiooni. Pärast Apollo programmi lõppu ehitas NASA Skylabi, osaliselt taaskasutatava Space Shuttle'i ning asus koos teiste riikidega ehitama Rahvusvahelist Kosmosejaama. Mõni missioon oli samaaegselt mehitatud ning mehitamata missioon, sest näiteks kosmosesond [[Galileo (kosmosesond)|Galileo]] viidi kosmosesse kosmosesüstikuga ja selle paigutasid orbiidile astronaudid, misjärel suundus see iseseisvalt [[Jupiter]]ile. 

===Mehitatud lendude programmid===
====X-15 (1959–1968)====
{{pikemalt artiklis|X-15}}
[[Pilt:X-15 in flight.jpg|pisi|[[X-15]]]]
X-15 oli NACA eksperimentaalne rakettlennuk, mida arendati koos USA õhuväe ja mereväega. Lennuk oli projekteeritud sihvaka kerega ning sellel kasutati ka varaseid arvuteid. X-15 lennukeid ehitas North American Aviation kolm eksemplari ning rakettmootorid tarnis [[Reaction Motors]]. X-15 rakettlennuki katselend algas NASA [[B-52 Stratofortress]]i küljest eraldumisega ajal, kui lennuk oli 14 kilomeetri kõrgusel ja liikus kiirusel 805 km/h. Rakettmootor töötas eraldumise järel tavaliselt 80–120 sekundit ja seejärel laugles lennuk enne maandumist veel 10–11 minutit.<ref name="Mothership" />

X-15 programmi valiti õhuväe, mereväe ja NACA (hiljem NASA) personali hulgast 12 lendurit ning kokku sooritati 199 katselendu.<ref name="Flights" /> Programmi raames püstitati mitmeid rekordeid ja kaheksa pilooti said õhuväe astronaudimärgi. Kahel katselennul lendas [[Joseph Walker]] üle 100 km kõrgusele, ületades kosmose piiri ning oli seega esimene inimene, kes käis kosmoses mitu korda.<ref name="Multi" /><ref name="Walker" /> Katselendude raames testiti mitmeid tehnoloogiaid, mida kasutati hilisematel mehitatud lendudel ning atmosfääri sisenemisel ja maandumisel kogutud informatsioon aitas NASA-t Space Shuttle'i projekteerimisel.<ref name="Vital" />

====Mercury programm (1959–1963)====
{{Pikemalt artiklis|Mercury programm}}
[[Pilt:Glenn62.jpg|pisi|John Glenn oma esmalennul]]
Varsti pärast kosmose võidujooksu algust, oli esmaseks eesmärgiks saata võimalikult kiiresti esimene inimene kosmosesse ja seetõttu eelistati ehitada kosmoselaev, mida saaks kosmosesse viia olemasolevate rakettidega. Enne NASA loomist tegeles inimese kosmosesse viimise programmidega õhuvägi ning kaaluti mitmeid variante alates rakettlennukitest nagu X-15 kuni väikeste kapsliteni. 1958. aastaks oli õhuvägi otsustanud kapsli ehitamise kasuks.

NASA loomise järel, õhuväe mehitatud kosmoselennu programm lõpetati ning NASA alustas Mercury programmi. [[Mercury Seven|Esimesed seitse NASA astronauti]] valiti mereväe, õhuväe ja merejalaväe [[katselendur]]ite hulgast<ref name="Selection" /> ja 5. mail jõudis [[Alan Shepard]] esimese ameeriklasena kosmosesse, kuid seda jäi varjutama asjaolu, et 12. aprillil, kõigest kolm nädalat enne Shepardi lendu, oli kosmoses käinud [[Juri Gagarin]], kes sai esimeseks inimeseks kosmoses.<ref name="First Step" /><ref name="First Man" /> 20. veebruaril 1962 tegi esimese ameeriklasena kolm tiiru ümber Maa [[John Glenn]] ning pärast veel kolme missiooni, lõpetas programmi [[Gordon Cooper]], kes tegi mais 1963 22 tiiru Maa orbiidil.<ref name="Mercury Summary" /> 

Mercury programmi edu viis [[Gemini programm]]ini, mille raames harjutati põkkumist ja teisi Kuule lennuks olulisi manöövreid, sest paar nädalat pärast Alan Shepardi lendu, kuulutas president [[John F. Kennedy]] välja Apollo programmi.<ref name="Apollo Begins" />

====Gemini programm (1961–1966)====
{{Pikemalt artiklis|Gemini programm}}
[[Pilt:Ed White performs first U.S. spacewalk - GPN-2006-000025-crop.jpg|pisi|[[Ed White]] sooritamas USA esimest väljumist avakosmosesse]]
Apollo programmi jaoks pidid NASA astronaudid saama pikkade lendude kogemuse ning õppima põkkuma, avakosmoses töötama ja väga täpselt maanduma. Nende kogemuste omandamiseks alustas NASA Gemini programmi ja esimene mehitatud missioon, [[Gemini 3]], startis 1965. aastal. Pärast seda toimus veel üheksa Gemini missiooni ning pikim neist, Gemini 7, kestis kaks nädalat.<ref name="Gemini Missions" /><ref name="Gemini 7" /> Missioonide ajal harjutasid astronaudid kosmoses objektidele lähenemist, põkkumist, avakosmoses töötamist. Missioonide ajal uurisid teadlased astronautide abil kaalutuse mõju inimesele.

====Apollo programm (1961–1972)====
{{Pikemalt artiklis|Apollo programm}}
[[Pilt:NASA Apollo 17 Lunar Roving Vehicle-crop.jpg|pisi|Apollo kuuauto missiooni Apollo 17 ajal]]
Ameerika Ühendriikide üldsuse arvamus, et Nõukogude Liit juhib kosmose võidujooksu, motiveeris president Kennedy algatama Apollo programmi, seades eesmärgiks maandada Kuule enne kümnendi lõppu mehitatud missioon.

Apollo oli Ameerika Ühendriikide kallemaid teadusprogramme. Programmi maksumus tänapäeva rahas (seisuga 2014) oli umbes 200 miljardit dollarit<ref name="Cost" /> (näiteks [[Manhattani projekt]] maksis umbes 26,6 miljardit dollarit). Missioonide jaoks töötati välja kanderaketid [[Saturn (kanderakett)|Saturn]], mis olid tunduvalt suuremad kui varasematel lendudel kasutatud kanderaketid. Missioonidel kasutatud kosmoselaev oli samuti suurem ja see koosnes [[Apollo juhtimis- ja teenindusmoodul|teenindus- ja juhtimismoodulist]] ja [[Apollo kuumoodul|kuumoodulist]], millest kuumoodul jäeti Kuule ja Maale tagasi jõudis ainult juhtimismoodul.

Apollo programmi teine missioon, [[Apollo 8]], saadeti tiirlema Kuu orbiidile ning NASA sai selle missiooniga esimeseks kosmoseagentuuriks, mis saatis astronaudid teise taevakeha orbiidile tiirlema. [[Apollo 9]] ja [[Apollo 10]] ajal katsetati Maa ja Kuu orbiidil kuumoodulit<ref name="Apollo 9" /><ref name="Apollo 10" />. Pärast seda maandus Kuule missioon [[Apollo 11]]<ref name="Apollo 11" /> ning esimesteks Kuu pinnal käinud inimesteks said [[Neil Armstrong]] ja [[Buzz Aldrin]].

Pärast esimest maandumist toimus veel viis maandumist ning kokku kõndis Kuu pinnal 12 astronauti.<ref name="Moonwalking" /> Seni viimane mehitatud missioon naasis Kuult detsembris 1972.<ref name="Returned" /> Apollo missioonidel toodi Kuult Maale 381 kg kivimeid ja tehti mitmeid katseid, uurides päikesetuult ning Kuu kraatreid, pealispinda, seismoloogiat, temperatuuri ja magnetvälja.

====Skylab (1965–1979)==== 
{{Pikemalt artiklis|Skylab}}
[[Pilt:Skylab (SL-4).jpg|pisi|Skylab jaama viimase meeskonna nähtuna]]
Skylab oli NASA esimene ja ainus iseseisvalt ehitatud kosmosejaam.<ref name="Skylab" /> Jaam viidi orbiidile 14. mail 1973, kasutades kanderaketti [[Saturn V]].<ref name="Skylab Launch" /> Jaama kuumuskilp ja üks päikesepaneelidest said stardil kahjustada, kuid jaama saabunud esimene meeskond parandas mõlemad ära. Skylabis elas aastatel 1973–1974 kolm meeskonda ning kokku elasid meeskonnad jaamas 171 päeva.<ref name="Skylab Crews" /> Kosmosejaamas uuriti peamiselt kaalutuse mõjusid inimesele ning vaadeldi Päikest. NASA plaanis jaama viia kosmosesüstiku abil kõrgemale orbiidile, kuid see polnud veel valmis, kui jaam 11. juulil 1979 Maa atmosfääri sisenes ja ära põles.<ref name="Re-Entry" />

====Space Shuttle (1972–2011)====
{{Pikemalt artiklis|Space Shuttle}}
[[Pilt:STS120LaunchHiRes-edit1.jpg|pisi|püsti|Kosmosesüstik Discovery startimas missioonile STS-120]]
Space Shuttle sai NASA peamiseks projektiks 1970. aastate lõpus ja 1980. aastatel. Need olid planeeritud olema enamjaolt taaskasutatavad ja sageli startivad kosmoselennukid ning esimesed neli kosmosesüstikut valmisid 1985. aastaks.<ref name="Shuttle" /> Esimene kosmosesüstik, mis jõudis kosmosesse, oli Columbia, mis startis oma esimesele missioonile 12. aprillil 1981.<ref name="First STS" />

Space Shuttle oli stardil kinnitatud kahe [[Space Shuttle'i tahkekütuskiirendi|tahkekütuskiirendi]] ja [[Space Shuttle'i välispaak|väliskütusepaagi]] külge, millest viimane oli ainus komponent, mida ei saanud taaskasutada.<ref name="First STS" /> Süstikute orbiidi kõrgus oli tavaliselt vahemikus 185–643 km ja need suutsid kosmosesse viia kuni 24,4 tonni kaaluva lasti. Missioonid kestsid tavaliselt 5–17 päeva ja meeskond koosnes 2–8 astronaudist.<ref name="Shuttle Stats" />

Aastatel 1983–1998 oli 20 missioonil kosmosesüstikute pardal Spacelab, mille [[Euroopa Kosmoseagentuur|ESA]] oli projekteerinud koos NASA-ga. See oli taaskasutatav laborimoodul, mis paiknes missiooni ajal kosmosesüstiku lastiruumis ning astronaudid pääsesid moodulisse õhulüüsiga ühendatud tunneli kaudu. Teised tuntumad missioonid olid 1990. aastal toimunud [[Hubble'i kosmoseteleskoop|Hubble'i kosmoseteleskoobi]] [[STS-31|orbiidile viimine]], 1993. aastal edukas [[STS-61|Hubble'i parandusmissioon]] ja Shuttle-Miri missioonid, mille raames põkkusid kosmosesüstikud Vene kosmosejaamaga [[Mir]]. 

NASA kaotas Space Shuttle'i programmi jooksul kaks kosmosesüstikut ja 14 astronauti. 1986. aastal [[Challengeri katastroof|plahvatas stardil]] [[kosmosesüstik Challenger]] ning 2003. aastal [[Kosmosesüstik Columbia katastroof|purunes Maa atmosfääri sisenemisel]] [[kosmosesüstik Columbia]].<ref name="Disaster One" /><ref name="Disaster Two" /> NASA ehitas Challengeri asenduseks [[Kosmosesüstik Endeavour|Endeavouri]]<ref name="Endeavour" />, kuid Columbia asendamiseks uut süstikut enam ei ehitatud. Programmi jooksul toimus [[Space Shuttle'i missioonide loend|135 missiooni]] ning kosmoses käis üle 300 astronaudi. Programm lõpetati 2011. aastal.<ref name="Lõpp" />

====Kommertslik meeskonnatranspordi arendamise programm (2010–)====
{{Pikemalt artiklis|Kommertsliku meeskonnatranspordi arendamise programm|Erameeskondade programm}}

Kommertsliku meeskonnatranspordi arendamise programm (CCDev) käivitati 2010. aastal ja selle eesmärgiks seati erafirmade arendatud mehitatud kosmoselaevade kasutusele võtmine, mis suudaksid transportida vähemalt nelja inimest, põkkuda ISS-iga vähemalt 180 päevaks ja naasta seejärel Maale.<ref name="Least Four" /><ref name="180 Days" /> Lisaks loodetakse nende laevadega hakata erakosmosejaamadesse vedama ka erakliente. 

2010. aastal avalikustas NASA programmi esimese faasi viis võitjat, kelle vahel jagati ära 50 miljonit dollarit.<ref name="First Round" /> 2011. aastal avalikustati teise faasi võitnud neli firmat, kelle vahel jagati ära 270 miljonit dollarit.<ref name="Second Round" /> 2012. aastal avalikustas NASA kolmanda faasi võitnud kolm firmat, kelle vahel läks jagamisele 1,1 miljardit dollarit.<ref name="Third Round" /> 2014. aastal selgusid viimase faasi kaks võitjat. [[SpaceX]]-i arendatav [[Dragon (kosmoselaev)|Dragon]] sai NASA-lt lepingu, mille väärtus on 2,6 miljardit dollarit ja [[Boeing]]u [[CST-100 Starliner]] sai lepingu, mille väärtuseks on 4,2 miljardit dollarit.<ref name="Uncertain Awards" /> 

Dragoni esimene mehitatud lend startis mais 2020 ja naasis Maale augustis.<ref name="Dragonfly" /> CST-100 esimene mehitatud lend pidi toimuma juulis 2021.<ref name="Starliner" />

====Space Launch System ja Orion====
{{Pikemalt artiklis|Space Launch System|Orion (kosmoselaev)}}
[[Pilt:Orion with ATV SM.jpg|pisi|Orion]]
2010. aastal tühistas Barack Obama administratsioon Constellationi programmi ning tegi ettepaneku anda erafirmadele ISS-i varustamismissioonide korraldamisel suurem vastutus.<ref name="Eliminate" /> Aprillis 2015 pidas Obama Kennedy Kosmosekeskuses kõne, milles tegi ettepaneku korraldada 2025. aastal mehitatud missioon asteroidile ning saata 2030. aastate keskpaigas mehitatud missioon Marsi orbiidile. NASA alustas pärast Space Shuttle'i lendude lõppemist Space Launch Systemi (SLS) ja Orioni projekteerimist.<ref name="Announced" /><ref name="Finally" />.' NASA plaanide kohaselt peaks Orion mahutama kuni 6 astronauti ning SLS viima Maa orbiidile 130 tonni.<ref name="Deep Space" /><ref name="Orion Crew" />

Esimene Orioni katselend toimus 2014. aastal.<ref name="First Test" /> 

===Mehitamata lendude programmid===
[[Pilt:JWST Full Mirror.jpg|pisi|püsti|James Webbi kosmoseteleskoobi peapeegel]]
Esimene USA satelliit, mis jõudis orbiidile, oli Explorer 1, mis startis kaks kuud pärast Sputnikut.<ref name="Explorer 1" /> Pärast NASA loomist, võttis see Exploreri programmi üle ning see on endiselt aktiivne NASA programm.<ref name="Explorers" /> Programmi missioonid keskenduvad Maale ja Päikesele, mõõtes muuhulgas ka [[Magnetväli|magnetvälju]] ja [[päikesetuul]]t.

Päikesesüsteemi siseosa uurimine on olnud vähemalt nelja NASA programmi eesmärk. Esimene programm oli Marineri programm, mille raames saadeti kosmosesondid uurima [[Merkuur]]i, [[Veenus]]t ja [[Marss]]i. Marineri programmi raames sooritas [[Mariner 2]] esimese möödalennu teisest planeedist, [[Mariner 4]] pildistas esimest korda teist planeeti, [[Mariner 9]] jäi teise planeedi orbiidile tiirlema ning [[Mariner 10]] kasutas gravitatsioonitõmmet.<ref name="Mariner Missions" />   

1970. aastatel uuris NASA [[Vikingi programm]]i raames Marssi ning 1976. aastal maandus Marsile Viking 1, mis oli esimene edukas maandumine Marsil.<ref name="Viking 1" /> Pärast Vikingi missioonide lõppu, tekkis NASA Marsi uuringutesse paus, mis kestis üle kümne aasta. NASA taasalustas Marsi uurimist 1990. aastatel, kui juulis 1997 maandus Marsile [[Mars Pathfinder]] ja septembris jäi Marsi orbiidile [[Mars Global Surveyor]].<ref name="Pause" />

1973. aastal külastas Jupiteri esimest korda NASA sond, [[Pioneer 10]]<ref name="Pioneer 10" />, ja rohkem kui 20 aastat hiljem jäi Galileo esimese kosmosesondina Jupiteri orbiidile tiirlema. 1979. aastal külastas [[Pioneer 11]] [[Saturn]]i<ref name="Pioneer 11" /> ja [[Voyager 2]] sai seni ainsaks kosmosesondiks, mis on möödunud [[Uraan (planeet)|Uraanist]] ja [[Neptuun]]ist.<ref name="Voyager 2" /> Pioneer 10 oli pikka aega kaugeimale jõudnud kosmosesond, kuid 1998. aastal möödus sellest [[Voyager 1]], mis lahkus 2012. aastal Päikesesüsteemist.<ref name="Most Distant" /><ref name="Lahkus" />

===Hiljutised ja praegused tegevused===
[[Fail:Behind the Scenes Inspecting DART's Roll Out Solar Array ROSA Technology.webm|pisi|Video NASA asteroiditõrjekatseks kasutatavast seadmest DART]]
NASA käimasolevate missioonide hulka kuuluvad Marsi uurimismissioonid ([[Mars 2020]] ja [[InSight]]), Saturni uurimine ning Maa ja Päikese uurimine. Lisaks uurib kosmosesond [[Juno (kosmosesond)|Juno]] Jupiteri, [[New Horizons]] Päikesesüsteemi välisosa ja [[Voyageri programm|Voyagerid]] Päikesesüsteemi piirialasid. 2021. aastal peaks Maa orbiidile jõudma [[James Webbi kosmoseteleskoop]], mida NASA on kirjeldanud kui Hubble'i kosmoseteleskoobi järglast.<ref name="Successor" />

Alates 2011. aastast on NASA eesmärgid järgmised<ref name="Strategic Plan" />:
* Mehitatud kosmoselendude arvu suurendamine ja säilitamine
* Maa ja Universumi teadusliku uurimise laiendamine
* Innovatiivsete uute kosmosetehnoloogiate arendamine
* NASA informatsiooni jagamine üldsuse, õpetajate ja õpilastega, et võimaldada nende osalus NASA programmides

==Allüksused==
[[Pilt:Aerial View of the NASA Ames Research Center - GPN-2000-001560.jpg|pisi|Õhuvaade Amesi Uurimiskeskusele]]
[[Pilt:Site du JPL en Californie.jpg|pisi|JPLi hooned]]
[[Pilt:Vehicle-Assembly-Building-July-6-2005.jpg|pisi|Kennedy Kosmosekeskuse Vehicle Assembly Building ja stardijuhtimiskeskus]]

NASA allüksused on uurimis-, ehitus- ja sidekeskused, mis toetavad kosmoseagentuuri missioone. NASA allüksustest neli rajas [[NACA]], kaks [[Ameerika Ühendriikide maavägi|maavägi]] ja ülejäänud ehitas NASA.

===NACA rajatud uurimiskeskused===

[[Langley Uurimiskeskus]] (LaRC) asub [[Hampton]]is [[Virginia]] osariigis. LaRC keskendub [[aeronautika]]le, kuid seal katsetati näiteks [[Apollo kuumoodul]]it ning planeeriti mitmed suuremad kosmosemissioonid.   

[[Amesi Uurimiskeskus]] rajati [[1939]]. aastal ning see asub [[California]] osariigis. Keskus nimetati NACA asutajaliikme [[Joseph Sweetman Ames]]i järgi. Amesi Uurimiskeskus tegeles esmalt lennuvahendite [[tuuletunnel]]is uurimisega, kuid hiljem on keskuse varasematele ülesannetele lisandunud aeronautika ja kosmoselendude tehnoloogia ning infotehnoloogiauuringud ja arendustöö.<ref name="Ames Overview" /> 

[[Glenni Uurimiskeskus]] asub [[Ohio]] osariigis ning selle põhilised ülesanded on [[krüogeenika]], side, energia salvestamine ja muundamine, katsed mikrogravitatsioonis ning materjaliteadus.

[[Armstrongi Lennu-uuringute Keskus]] asub California osariigis, [[Edwardsi õhuväebaas]]is ning see tegeleb aeronautikauuringutega. Keskus käitab ka mitmeid NASA lennumasinaid, sealhulgas [[Stratospheric Observatory for Infrared Astronomy]]t.

===Maaväe rajatud uurimiskeskused===

[[Jet Propulsion Laboratory]] (JPL) asub Californias ning seda haldab [[California Tehnoloogiainstituut]].<ref name="NASA JPL" /> JPLi peamised ülesanded on kosmoseaparaatide ehitamine ja käitamine ning Maa orbiidil tiirlevate ja astronoomiamissioonide korraldamine. Veel vastutab JPL [[Süvakosmose sidevõrk|Süvakosmose sidevõrgu]] käitamise eest. 

[[Marshalli Kosmosekeskus]] asub [[Alabama]] osariigis ning see on suurimaid NASA allüksusi. Marshall vastutab [[Rahvusvaheline Kosmosejaam|Rahvusvahelise Kosmosejaama]] USA segmendi töö eest ning arendab [[rakettmootor]]eid ja mitmeid kosmoses kasutatavaid süsteeme.<ref name="Marshall Center" />

===NASA rajatud uurimiskeskused===

[[Goddardi Kosmosekeskus]] asub [[Maryland]]i osariigis ning see rajati [[1959]]. aastal. Keskus vastutab mehitamata kosmoseaparaatide arendamise ja ehituse eest ning käitab mitut kosmoseaparaatidega suhtlemiseks vajalikku sidevõrku. Goddardi Kosmosekeskus haldab Maad, [[Päike]]st, teisi planeete ja [[astrofüüsika]]t uurivaid missioone.<ref name="NASA Goddard" />

[[John C. Stennise Kosmosekeskus]] asub [[Mississippi]] osariigis ning see vastutab rakettmootorite arenduse eest.

[[Lyndon B. Johnsoni Kosmosekeskus]] asub [[Texas]]es ning see vastutab NASA mehitatud kosmoselendude maapealse juhtimise eest. Keskuses asub [[NASA astronaudikorpus]] ning seal koolitatakse NASA ja partnerriikide astronaute.

[[Kennedy Kosmosekeskus]] asub [[Florida]] osariigis ning see on NASA tuntumaid keskusi, kust on alates 1968. aastast startinud kõik USA mehitatud missioonid. Kosmosekeskuses paikneb [[Kennedy Kosmosekeskuse stardikompleks 39|39. stardikompleks]]. Keskus on nimetatud [[Ameerika Ühendriikide president|president]] [[John F. Kennedy]] auks. 

==Eelarve==

NASA eelarve on tavaliselt umbes 1% föderaaleelarvest ning suurim oli see 1966. aastal, kui NASA eelarve moodustas föderaaleelarvest 4,41%.<ref name="Spending" /> Samas erineb üldsuse arvamus NASA eelarvest tunduvalt, sest 1997. aastal ameeriklaste seas korraldatud küsitluse tulemuste kohaselt, arvas enamus vastanutest, et NASA eelarve moodustab 20% föderaalsest eelarvest.<ref name="Poll" /> NASA eelarve on pidevalt vähenenud alates Apollo programmist ja 2017. aastal oli see 19,5 miljardit dollarit ehk 0,489% föderaalsest eelarvest.<ref name="Budget 2017" />

==Vaata ka==
* [[NASA kosmosemissioonide loend]]
* [[Mercury Seven]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
<ref name="Budget">{{netiviide |pealkiri=NASA's FY 2023 Budget |väljaanne=The Planetary Society |url=https://www.planetary.org/space-policy/nasas-fy-2023-budget |vaadatud=01.01.2024}}</ref>
<ref name="Dissolved">{{netiviide |pealkiri=Before NASA, There was NACA |väljaanne=NASA |url=https://www.nasa.gov/multimedia/imagegallery/image_feature_277.html |vaadatud=20. augustil 2017 }}</ref>
<ref name="Transfer">{{netiviide |pealkiri=The National Advisory Committee for Aeronautics: Tracing NASA's 95-year-old Roots |väljaanne=NASA |url=https://www.nasa.gov/centers/ames/news/features/2010/95_anniversary.html |vaadatud=20. augustil 2017 |arhiivimisaeg=2017-10-21 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171021200922/https://www.nasa.gov/centers/ames/news/features/2010/95_anniversary.html |url-olek=ei tööta }}</ref>
<ref name="Operational">{{netiviide |pealkiri=NASA becomes operational, October 1, 1958 |väljaanne=EDN Network |url=http://www.edn.com/electronics-blogs/edn-moments/4397492/NASA-becomes-operational--October-1--1958 |vaadatud=20. augustil 2017 }}</ref>
<ref name="Bell">{{netiviide |pealkiri=NASA - Dryden History - Historic Aircraft - X-1 |väljaanne=NASA |url=https://www.nasa.gov/centers/dryden/history/HistoricAircraft/X-1/index.html |vaadatud=21. augustil 2017 |arhiivimisaeg=2017-06-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170617152927/https://www.nasa.gov/centers/dryden/history/HistoricAircraft/X-1/index.html |url-olek=ei tööta }}</ref>
<ref name="Sputnik">{{netiviide |pealkiri=Sputnik 1 |väljaanne=NASA |url=https://www.nasa.gov/multimedia/imagegallery/image_feature_924.html |vaadatud=21. augustil 2017 }}</ref>
<ref name="Failure">{{netiviide |pealkiri=Vanguard TV3 |väljaanne=NSSDCA |url=https://nssdc.gsfc.nasa.gov/nmc/spacecraftDisplay.do?id=VAGT3 |vaadatud=21. augustil 2017 }}</ref>
<ref name="Glennan">{{netiviide |pealkiri=T. Keith Glennan |väljaanne=NASA |url=https://www.hq.nasa.gov/office/pao/History/Biographies/glennan.html |vaadatud=21. augustil 2017 |arhiivimisaeg=2017-02-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170214234112/http://www.hq.nasa.gov/office/pao/History/Biographies/glennan.html |url-olek=ei tööta }}</ref>
<ref name="NASA Begins">{{netiviide |pealkiri=NASA Begins |väljaanne=National Air&Space Museum |url=https://airandspace.si.edu/exhibitions/apollo-to-the-moon/online/racing-to-space/nasa-begins.cfm |vaadatud=21. augustil 2017 |arhiivimisaeg=2017-01-09 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170109183811/https://airandspace.si.edu/exhibitions/apollo-to-the-moon/online/racing-to-space/nasa-begins.cfm |url-olek=ei tööta }}</ref>
<ref name="Braun">{{netiviide |pealkiri=Dr. Wernher von Braun |väljaanne=MSFC History Office |url=https://history.msfc.nasa.gov/vonbraun/bio.html |vaadatud=21. augustil 2017 |arhiivimisaeg=2017-01-13 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170113095018/https://history.msfc.nasa.gov/vonbraun/bio.html |url-olek=ei tööta }}</ref>
<ref name="About">{{netiviide |pealkiri=About JPL |väljaanne=Jet Propulsion Laboratory |url=https://www.jpl.nasa.gov/about/ |vaadatud=21. augustil 2017 }}</ref>
<ref name="Works">{{netiviide |pealkiri=How NASA Works |väljaanne=How Stuff Works |url=http://science.howstuffworks.com/nasa.htm |vaadatud=22. augustil 2017 }}</ref>
<ref name="Bad Habit">{{netiviide |pealkiri=It's Time to End Washington’s Bad Habit of Changing NASA’s Goals in Midstream |väljaanne=Scientific American |url=https://www.scientificamerican.com/article/its-time-to-end-washington-rsquo-s-bad-habit-of-changing-nasa-rsquo-s-goals-in-midstream/ |vaadatud=22. augustil 2017 }}</ref>
<ref name="Take">{{netiviide |pealkiri=Here's what history has to say about when Trump's NASA administrator will take office |väljaanne=Planetary Society |url=http://www.planetary.org/blogs/jason-davis/2017/20160118-trump-nasa-admin-timeline.html |vaadatud=22. augustil 2017 }}</ref>
<ref name="Presidential">{{netiviide |pealkiri=Your Presidential candidates ... for the milky way |väljaanne=OZY |url=http://www.ozy.com/2016/your-presidential-candidates-for-the-milky-way/69557 |vaadatud=22. augustil 2017 |arhiivimisaeg=2016-05-30 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160530225641/http://www.ozy.com/2016/your-presidential-candidates-for-the-milky-way/69557 |url-olek=ei tööta }}</ref>
<ref name="Mothership">{{netiviide |pealkiri=X-15 launch from B-52 mothership |väljaanne=NASA |url=https://www.dfrc.nasa.gov/Gallery/Photo/X-15/HTML/E-4942.html |vaadatud=23. augustil 2017 }}</ref>
<ref name="Flights">{{netiviide |pealkiri=X-15 |väljaanne=Britannica |url=https://www.britannica.com/technology/X-15-aircraft |vaadatud=23. augustil 2017 }}</ref>
<ref name="Multi">{{netiviide |pealkiri=The First Human Being To Go To Space Twice Did It In NASA's Astonishing Early-60s Space Plane |väljaanne=Business Insider |url=http://www.businessinsider.com/incredible-story-of-joe-walker-2014-8 |vaadatud=23. augustil 2017 }}</ref>
<ref name="Walker">{{netiviide |pealkiri=The story of the pilot who flew the North American X-15 experimental rocket aircraft at the edge of outer space |väljaanne=The Aviationist |url=https://theaviationist.com/2014/08/07/x-15-altitude-record/ |vaadatud=23. augustil 2017 }}</ref>
<ref name="Vital">{{netiviide |pealkiri=North American X-15 High-Speed Research Aircraft |väljaanne=Aerospace Web |url=http://www.aerospaceweb.org/aircraft/research/x15/ |vaadatud=23. augustil 2017 }}</ref>
<ref name="Selection">{{netiviide |pealkiri=Project Mercury Overview - Astronaut Selection |väljaanne=NASA |url=https://www.nasa.gov/mission_pages/mercury/missions/astronaut.html |vaadatud=23. augustil 2017 }}</ref>
<ref name="First Step">{{netiviide |pealkiri=Shepard's Mercury Flight Was First Step on the Long Journey to Mars |väljaanne=NASA |url=https://www.nasa.gov/feature/shepards-mercury-flight-was-first-step-on-the-long-journey-to-mars |vaadatud=23. augustil 2017 }}</ref>
<ref name="First Man">{{netiviide |pealkiri=Yuri Gagarin: First Man in Space | The Greatest Moments in Flight |väljaanne=Space.com |url=https://www.space.com/16159-first-man-in-space.html |vaadatud=23. augustil 2017 }}</ref>
<ref name="Mercury Summary">{{netiviide |pealkiri=Mercury Crewed Flights Summary |väljaanne=NASA |url=https://www.nasa.gov/mission_pages/mercury/missions/manned_flights.html |vaadatud=23. augustil 2017 |arhiivimisaeg=2011-09-16 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110916001228/http://www.nasa.gov/mission_pages/mercury/missions/manned_flights.html |url-olek=ei tööta }}</ref>
<ref name="Apollo Begins">{{netiviide |pealkiri=Freedom 7 Space Capsule |väljaanne=JFK Library |url=https://www.jfklibrary.org/Exhibits/Special-Exhibits/Freedom-7-Space-Capsule.aspx |vaadatud=23. augustil 2017 }}</ref>
<ref name="Gemini Missions">{{netiviide |pealkiri=What Was the Gemini Program? |väljaanne=NASA |url=https://www.nasa.gov/audience/forstudents/5-8/features/nasa-knows/what-was-gemini-program-58.html |vaadatud=24. augustil 2017 }}</ref>
<ref name="Gemini 7">{{netiviide |pealkiri=Gemini VII's 50th Anniversary |väljaanne=NASA |url=https://www.nasa.gov/feature/gemini-viis-50th-anniversary |vaadatud=24. augustil 2017 |arhiivimisaeg=2016-07-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160720050858/http://www.nasa.gov/feature/gemini-viis-50th-anniversary/ |url-olek=ei tööta }}</ref>
<ref name="Cost">{{netiviide |pealkiri=The Apollo 11 moon landing, 45 years on: Looking back at mankind’s giant leap |väljaanne=Extreme Tech |url=https://www.extremetech.com/extreme/186600-apollo-11-moon-landing-45-years-looking-back-at-mankinds-giant-leap |vaadatud=24. augustil 2017 }}</ref>
<ref name="Apollo 9">{{netiviide |pealkiri=Apollo 9: Earth Orbital trials |väljaanne=NASA |url=https://www.hq.nasa.gov/office/pao/History/SP-4205/ch12-5.html |vaadatud=24. augustil 2017 |arhiivimisaeg=2011-10-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20111027200206/http://www.hq.nasa.gov/office/pao/History/SP-4205/ch12-5.html |url-olek=ei tööta }}</ref>
<ref name="Apollo 10">{{netiviide |pealkiri=Apollo 10: The Dress Rehearsal |väljaanne=NASA |url=https://www.hq.nasa.gov/office/pao/History/SP-4205/ch12-7.html |vaadatud=24. augustil 2017 |arhiivimisaeg=2011-10-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20111027193342/http://www.hq.nasa.gov/office/pao/History/SP-4205/ch12-7.html |url-olek=ei tööta }}</ref>
<ref name="Apollo 11">{{netiviide |pealkiri=Apollo 11: First Men on the Moon |väljaanne=Space.com |url=https://www.space.com/16758-apollo-11-first-moon-landing.html |vaadatud=24. augustil 2017 }}</ref>
<ref name="Moonwalking">{{netiviide |pealkiri=NASA's Moonwalking Apollo Astronauts: Where Are They Now? |väljaanne=Space.com |url=https://www.space.com/17317-nasa-apollo-moon-astronauts.html |vaadatud=24. augustil 2017 }}</ref>
<ref name="Returned">{{netiviide |pealkiri=What Happened on December 19, 1972 |väljaanne=On This Day |url=http://www.onthisday.com/date/1972/december/19 |vaadatud=24. augustil 2017 }}</ref>
<ref name="Skylab">{{netiviide |pealkiri=Skylab: America's First Space Station |väljaanne=How Stuff Works |url=http://science.howstuffworks.com/space-station3.htm |vaadatud=24. augustil 2017 }}</ref>
<ref name="Skylab Launch">{{netiviide |pealkiri=Skylab launches into space, May 14, 1973 |väljaanne=EDN Network |url=http://www.edn.com/electronics-blogs/edn-moments/4373819/Skylab-launched-into-space--May-14--1973 |vaadatud=24. augustil 2017 }}</ref>
<ref name="Skylab Crews">{{netiviide |pealkiri=The Skylab Crewed Missions |väljaanne=NASA |url=https://www.nasa.gov/mission_pages/skylab/missions/skylab_manned.html |vaadatud=24. augustil 2017 |arhiivimisaeg=2021-05-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210517225801/https://www.nasa.gov/mission_pages/skylab/missions/skylab_manned.html |url-olek=ei tööta }}</ref>
<ref name="Re-Entry">{{netiviide |pealkiri=The Day Skylab Crashed to Earth: Facts About the First U.S. Space Station’s Re-Entry |väljaanne=History.com |url=http://www.history.com/news/the-day-skylab-crashed-to-earth-facts-about-the-first-u-s-space-stations-re-entry |vaadatud=24. augustil 2017 }}</ref>
<ref name="Shuttle">{{netiviide |pealkiri=History of NASA's Orbiters |väljaanne=NASA |url=https://www.nasa.gov/agency/crm/shuttle/orbiter.html |vaadatud=24. augustil 2017 |arhiivimisaeg=2018-06-18 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180618032455/https://www.nasa.gov/agency/crm/shuttle/orbiter.html |url-olek=ei tööta }}</ref>
<ref name="First STS">{{netiviide |pealkiri=First Shuttle Launch |väljaanne=NASA |url=https://www.nasa.gov/multimedia/imagegallery/image_feature_2488.html |vaadatud=24. augustil 2017 }}</ref>
<ref name="Shuttle Stats">{{netiviide |pealkiri=Space Shuttle Basics |väljaanne=NASA Human Spaceflight |url=https://www.spaceflight.nasa.gov/shuttle/reference/basics/index.html |vaadatud=24. augustil 2017 |arhiivimisaeg=2017-04-21 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170421200935/https://spaceflight.nasa.gov/shuttle/reference/basics/index.html |url-olek=ei tööta }}</ref>
<ref name="Disaster One">{{netiviide |pealkiri=Challenger: Shuttle Disaster That Changed NASA |väljaanne=Space.com |url=https://www.space.com/18084-space-shuttle-challenger.html |vaadatud=24. augustil 2017 }}</ref>
<ref name="Disaster Two">{{netiviide |pealkiri=Columbia: First Shuttle in Space |väljaanne=Space.com |url=https://www.space.com/18008-space-shuttle-columbia.html |vaadatud=24. augustil 2017 }}</ref>
<ref name="Endeavour">{{netiviide |pealkiri=Endeavour: NASA's Youngest Shuttle |väljaanne=Space.com |url=https://www.space.com/18123-space-shuttle-endeavour.html |vaadatud=24. augustil 2017 }}</ref>
<ref name="Lõpp">{{netiviide |pealkiri=Kosmosesüstikute ajastu on lõppenud |väljaanne=Novaator |url=http://www.novaator.ee/ET/kosmos/kosmosesustikute_ajastu_on_loppenud |vaadatud=24. augustil 2017 |arhiivimisaeg=2017-08-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170824223126/http://www.novaator.ee/ET/kosmos/kosmosesustikute_ajastu_on_loppenud |url-olek=ei tööta }}</ref>
<ref name="Least Four">{{netiviide |pealkiri=Commercial Crew Transportation Fact Sheet |väljaanne=NASA |url=https://www.nasa.gov/sites/default/files/atoms/files/fs-2017-02-198-ksc_ccp_olia_fact_sheet_web.pdf |vaadatud=24. augustil 2017 }}</ref>
<ref name="180 Days">{{netiviide |pealkiri=NASA selects Boeing, SpaceX capsules to fly astronauts to space station |väljaanne=Collect Space |url=http://www.collectspace.com/news/news-091614a-nasa-cctcap-boeing-spacex.html |vaadatud=24. augustil 2017 }}</ref>
<ref name="First Round">{{netiviide |pealkiri=NASA selects winners of first commercial crew contest |väljaanne=Spaceflight Now |url=https://spaceflightnow.com/news/n1002/02ccdev/ |vaadatud=24. augustil 2017 }}</ref>
<ref name="Second Round">{{netiviide |pealkiri=NASA awards $270 million for commercial crew efforts |väljaanne=Florida Today |url=http://space.flatoday.net/2011/04/nasa-awards-270-million-for-commercial.html|vaadatud=24. augustil 2017 |arhiivimisaeg=2011-04-19|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110419234227/http://space.flatoday.net/2011/04/nasa-awards-270-million-for-commercial.html}}</ref>
<ref name="Third Round">{{netiviide |pealkiri=NASA Announces Next Steps in Effort to Launch Americans from U.S. Soil |väljaanne=NASA |url=https://www.nasa.gov/centers/kennedy/news/releases/2012/release-20120803.html |vaadatud=24. augustil 2017 |arhiivimisaeg=2020-11-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20201112011302/https://www.nasa.gov/centers/kennedy/news/releases/2012/release-20120803.html |url-olek=ei tööta }}</ref>
<ref name="Uncertain Awards">{{netiviide |pealkiri=NASA Commercial Crew Awards Leave Unanswered Questions |väljaanne=Space News |url=http://spacenews.com/41924nasa-commercial-crew-awards-leave-unanswered-questions/ |vaadatud=24. augustil 2017 }}</ref>
<ref name="Dragonfly">{{netiviide |pealkiri=SpaceX Crew Dragon makes historic 1st splashdown to return NASA astronauts home |väljaanne=Space.com |url=https://www.space.com/spacex-crew-dragon-demo-2-splashdown.html |vaadatud=11. septembril 2020}}</ref>
<ref name="Starliner">{{netiviide |pealkiri=Boeing’s Starliner Makes Progress Ahead of Flight Test with Astronauts |väljaanne=NASA |url=https://www.nasa.gov/feature/boeing-s-starliner-makes-progress-ahead-of-flight-test-with-astronauts |vaadatud=11. septembril 2020}}</ref>
<ref name="Eliminate">{{netiviide |pealkiri=NASA budget for 2011 eliminates funds for manned lunar missions |väljaanne=Washington Post |url=http://www.washingtonpost.com/wp-dyn/content/article/2010/01/31/AR2010013101058.html |vaadatud=25. augustil 2017 }}</ref>
<ref name="Announced">{{netiviide |pealkiri=NASA announces world’s biggest-ever rocket to take man to Mars and beyond |väljaanne=New Atlas |url=http://newatlas.com/nasa-space-launch-system/19840/ |vaadatud=25. augustil 2017 }}</ref>
<ref name="Finally">{{netiviide |pealkiri=LS finally announced by NASA – Forward path taking shape |väljaanne=NASA Spaceflight |url=https://www.nasaspaceflight.com/2011/09/sls-finally-announced-nasa-forward-path/ |vaadatud=25. augustil 2017 }}</ref>
<ref name="Deep Space">{{netiviide |pealkiri=NASA Announces Design for New Deep Space Exploration System |väljaanne=NASA |url=https://www.nasa.gov/exploration/systems/sls/sls1.html |vaadatud=25. augustil 2017 |arhiivimisaeg=2012-04-13 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120413084219/http://www.nasa.gov/exploration/systems/sls/sls1.html |url-olek=ei tööta }}</ref>
<ref name="Orion Crew">{{netiviide |pealkiri=What Is Orion? |väljaanne=NASA |url=https://www.nasa.gov/audience/forstudents/5-8/features/nasa-knows/what-is-orion-58.html |vaadatud=25. augustil 2017 }}</ref>
<ref name="First Test">{{netiviide |pealkiri=NASA’s New Orion Spacecraft Completes First Spaceflight Test |väljaanne=NASA |url=https://www.nasa.gov/press/2014/december/nasa-s-new-orion-spacecraft-completes-first-spaceflight-test |vaadatud=25. augustil 2017 }}</ref>
<ref name="Explorer 1">{{netiviide |pealkiri=Explorer 1 Overview |väljaanne=NASA |url=https://www.nasa.gov/mission_pages/explorer/explorer-overview.html |vaadatud=26. augustil 2017 }}</ref>
<ref name="Explorers">{{netiviide |pealkiri=History of the Explorers Program |väljaanne=NASA GSFC |url=https://explorers.gsfc.nasa.gov/history.html |vaadatud=26. augustil 2017 }}</ref>
<ref name="Mariner Missions">{{netiviide |pealkiri=The Mariner Missions |väljaanne=NASA |url=https://nssdc.gsfc.nasa.gov/planetary/mars/mariner.html |vaadatud=26. augustil 2017 }}</ref>
<ref name="Viking 1">{{netiviide |pealkiri=Viking 1 |väljaanne=NASA |url=https://www.jpl.nasa.gov/missions/viking-1/ |vaadatud=26. augustil 2017 }}</ref>
<ref name="Pause">{{netiviide |pealkiri=A Brief History of Mars Missions |väljaanne=Space.com |url=https://www.space.com/13558-historic-mars-missions.html |vaadatud=26. augustil 2017 }}</ref>
<ref name="Pioneer 10">{{netiviide |pealkiri=Forty Years Ago, Pioneer 10's Closest Approach to Jupiter |väljaanne=NASA |url=https://www.nasa.gov/content/forty-years-ago-pioneer-10-closest-approach-to-jupiter |vaadatud=26. augustil 2017 }}</ref>
<ref name="Pioneer 11">{{netiviide |pealkiri=Pioneer 11: In Depth |väljaanne=NASA SSE |url=https://solarsystem.nasa.gov/missions/pioneer11/indepth |vaadatud=26. augustil 2017 |arhiivimisaeg=2015-12-08 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20151208051756/https://solarsystem.nasa.gov/missions/pioneer11/indepth |url-olek=ei tööta }}</ref>
<ref name="Voyager 2">{{netiviide |pealkiri=It’s time to explore Uranus and Neptune again — and here's how NASA could do it |väljaanne=The Verge |url=https://www.theverge.com/2017/6/16/15810926/nasa-uranus-neptune-mission-voyager-2-spacecraft |vaadatud=26. augustil 2017 }}</ref>
<ref name="Most Distant">{{netiviide |pealkiri=Voyager Fast Facts |väljaanne=NASA |url=https://voyager.jpl.nasa.gov/frequently-asked-questions/fast-facts/ |vaadatud=26. augustil 2017 }}</ref>
<ref name="Lahkus">{{netiviide |pealkiri=NASA: USA kosmosesond lahkus Päikesesüsteemist |väljaanne=Postimees |url=http://atlas.postimees.ee/2050416/nasa-usa-kosmosesond-lahkus-paikesesusteemist |vaadatud=26. augustil 2017 }}</ref>
<ref name="Successor">{{netiviide |pealkiri=JWST vs Hubble Telescope |väljaanne=NASA |url=https://jwst.nasa.gov/comparison_about.html |vaadatud=26. augustil 2017 }}</ref>
<ref name="Strategic Plan">{{netiviide |pealkiri=2011 NASA Strategic Plane |väljaanne=NASA |url=https://www.nasa.gov/pdf/516579main_NASA2011StrategicPlan.pdf |vaadatud=26. augustil 2017 |arhiivimisaeg=2018-10-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181007012012/https://www.nasa.gov/pdf/516579main_NASA2011StrategicPlan.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref>
<ref name="Ames Overview">{{netiviide |pealkiri=NASA's Center in Silicon Valley |väljaanne=NASA Ames |url=https://www.nasa.gov/centers/ames/about/overview.html |vaadatud=20. septembril 2021 |arhiivimisaeg=2021-09-28 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210928042152/https://www.nasa.gov/centers/ames/about/overview.html |url-olek=ei tööta }}</ref>
<ref name="NASA JPL">{{netiviide |pealkiri=About JPL |väljaanne=NASA JPL |url=https://www.jpl.nasa.gov/ |vaadatud=20. septembril 2021}}</ref>
<ref name="Marshall Center">{{netiviide |pealkiri=NASA’s Marshall Center Has Major Role in Current and Future Space Exploration |väljaanne=NASA Marshall |url=https://www.nasa.gov/centers/marshall/pdf/159998main_MSFC_Fact_sheet.pdf |vaadatud=20. septembril 2021 |arhiivimisaeg=2011-10-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20111025125133/http://www.nasa.gov/centers/marshall/pdf/159998main_MSFC_Fact_sheet.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref>
<ref name="NASA Goddard">{{netiviide |pealkiri=Goddard Missions - Present |väljaanne=NASA Goddard |url=https://www.nasa.gov/content/goddard-missions-present |vaadatud=20. septembril 2021}}</ref>
<ref name="Spending">{{netiviide |pealkiri=NASA budgets: US spending on space travel since 1958 UPDATED |väljaanne=The Guardian |url=https://www.theguardian.com/news/datablog/2010/feb/01/nasa-budgets-us-spending-space-travel |vaadatud=27. augustil 2017 }}</ref>
<ref name="Poll">{{netiviide |pealkiri=Public Opinion Polls and Perceptions of US Human Spaceflight |väljaanne=Division of Space History, National Air and Space Museum, Smithsonian Institution. |url=http://www.academia.edu/179045/_Public_Opinion_Polls_and_Perceptions_of_US_Human_Spaceflight_ |vaadatud=27. augustil 2017 }}</ref>
<ref name="Budget 2017">{{netiviide |pealkiri=Congress Just Passed NASA’s $19.5 Billion Budget |väljaanne=Futurism |url=https://futurism.com/congress-just-passed-nasas-19-5-billion-budget/|vaadatud=27. augustil 2017 }}</ref>
}}

== Välislingid ==
{{Commons|NASA}}
*[http://www.nasa.gov NASA koduleht]

{{Kosmoselend}}

{{koord |NS=38.88305556 |EW=-77.01638889 |type=landmark |region=US-DC}}

[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide valitsusagentuurid]]
[[Kategooria:Kosmoseagentuurid]]
[[Kategooria:NASA| ]]