Mine sisu juurde

Alo Hoidre

Allikas: Vikipeedia
Redaktsioon seisuga 12. märts 2007, kell 20:02 kasutajalt 82.131.30.32 (arutelu) (→Looming)

Alo Hoidre (26. jaanuar 1916 - 2. oktoober 1993) oli eesti kunstnik: raamatuillustraator, graafik ja maalija. Oli ajalehe "Sirp ja Vasar" kunstiosakonna juhataja. 1991. aastal Kristjan Raua nimelise kunstipreemia laureaat. Aastakümneid armastas ta suvitada Kassaris.

Haridustee

  • 1933-1937.a. õppis Riigi Kunsttööstuskoolis litograafiat
  • 1938-1941.a. Riigi Kõrgemas Kunstikoolis graafikaerialal. Oli ajalehe "Sirp ja Vasar" kunstiosakonna juhataja
  • 1944-1982.a. oli Eesti Riikliku Kunstiinstituudi õppejõud.

Osales arvukalt nii Eesti kui üleliidulistel näitustel, sealhulgas ka mainekatel Tallinna graafikatriennaalidel.

Looming

Viljeles nii vaba- kui ka raamatugraafikat, tehnikaist valdas meisterlikult litot; maalijana eelistas tempera- ja õlimaali. Eesti Laskurkorpusest naasnuna pühendus Hoidre raamatugraafikale ning sõja- ja tööstustemaatilisele vabaloomingule. Hilisemas loomeeas, tagasi tõmbunud tellimustöödest ja pedagoogipraktikast EKAs, avaldus Hoidre maalijaisiksus hedonistlikes elurõõmsates kompositsioonides, millest suur osa jäi maalija lahkumise järel ateljeeseinte vahele. 1980ndail ja 1990ndate algul katsetas maalija erinevaid materjale ja tehnikaid, maalides lõuendi kõrval ka vaskplaatidele, kartongile ja puule. Hoidre hilisloomingu koloriit on küllastatult rikkalik ja sügav.

Kunstniku hilispärandi maalidest avaneb uus tahk kunstniku loomingus. Sõja-, tööstus- ja hedonistliku boheemluse teema kaudu tuntud maalija ja graafik (litograafia üks parimaid valdajaid Eestis), populaarne pedagoog maalis hilisperioodil abstraktseid maale ja kollaaže peamiselt ainult enda jaoks, katsetades abstraktse kunsti erinevaid võimalusi. Maalitehniliselt ületas ta kõik endale seni seatud piirid, kasutas ootamatuid võtteid ja materjale. Aktiivsest elust tagasi tõmbunud kunstniku loodu seas leidub tõelisi maalilisi pärleid.

Fr. R. Kreutzwaldi 1951.a. Kalevipoja illustratsioonid valmisid 5 kunstniku Alo Hoidre, Ott Kangilaski, Richard Sagrits, Richard Kaljo, Edith Paris ühistööna. Eesti NSV 10. aastapäevaks ilmunud suurejoonelisust taotlenud väljaande kujundamisel kasutati tol ajal väga soositud ja levinud kollektiivse töö meetodit. Vahetiitlid ja vinjetid valmistas R. Kaljo, vahetiitlite ornamentaalne kujunduse tegi E. Paris. Järjekordne Kalevipoja uustrükk avaldati F. R. Kreutzwaldi 150. sünniaastapäeva puhul ilmunud viieköitelises teoste sarjas 1953.aastal koos eelnevalt mainitud kunstnike illustratsioondiega.

Tihti pakutakse Wiiralti pähe mõne teise kunstniku tööd. Üks Wiiraltiga tihti segiaetavaid autoreid on Alo Hoidre. Mitmed 1930. aastate Riigi Kunsttööstuskooli õpilased tegid Wiiralti eeskujul kaameleid ja neegripäid.

Maalikunstnik köitis kunstiavalikkuse tähelepanu 1991.a. isiknäitusega Tallinnas. Vanameistri abstraktsetes ja poolabstraktsetes maalides oli ekspressiivset eneseväljendust ja säravat koloriiti. Tööd olid inimeksistentsi põhiprobleeme uurivad. Maalide pealkirjad olid kõnekad: “Kirgastumine”, “Selginemine”. 1971.a. valminud töö “Selgimine” on avamänguks 90-ndate algul saabunud tunnustusele, mis tõi kunstnikule ka Kristjan Raua nimelise preemia.

Teosed

  • Pühajärv. Lito, paber. 1963 Lm 43,5 x 60 Pm 32,5 x 45cm
  • Otepää maastik. Lito, paber. 1964 21 x 28 cm
  • Karolina. Lito, paber. 1988 Lm 45,8 x 50,4 Pm 37 x 41,7 cm
  • Lelu. Lito, segatehnika. 1971
  • Peagis aabun. Segatehnika. 1975
  • Kotermannide laul. Segatehnika. 1974
  • Rehepeks. Lito. 1945
  • Selgimine. Õli, masoniit. 1971
  • Näod. Kuivnõel. 1939
  • Kompositsioon suplejatega. Segatehnika. 1980ndad
  • Kiviõli. litograafia, paber. 1947
  • Kohtla-Järve. litograafia, paber. 1940
  • Kohtla-Järve. litograafia, paber. 1940
  • Kohtla-Järve. litograafia, paber. 1947
  • Ehitustööd Kiviõlis. litograafia, paber. 1947
  • Kohtla-Järve tehased. tempera, paber. 1948
  • Exlibris
  • L. Mikko, A. Hoidre, P. Aavik. Punalipu üleandmine. akvarell, vatman. 1950

Portreed

  • Kunstimeistrid (Portree Eduard Wiiraltist). Värviline lito. 1986 61 x 46,5

Kaanekujundus

Illustratsioonid

Õpilased

Alo Hoidre õpilased: kunstnikud Siima Škop, Mare Olvet,

Näitused

  • 2005, 19.september - 3.märts Pärnu linnagaleriis graafiku ja maalikunstniku Alo Hoidre litode näitus “Retrospektiiv”
  • 2000, 30. aprillini Tammsaare muuseumi rohelises tiivas näitus “Alo Hoidre. Viimased maalid”
  • 1999, 3. veebruar - 5.märts Galerii 36: Konrad Adenaueri fondis näitus "Tundmatu Alo Hoidre"

Väliskirjandus

Artiklid, kus on mainitud kunsnikku:

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Alo_Hoidre&oldid=541830"