Mine sisu juurde

Andmete varundamine

Allikas: Vikipeedia
Redaktsioon seisuga 28. november 2013, kell 19:00 kasutajalt 90.191.101.192 (arutelu)

Andmete varundamine ehk andmevarundus (inglise keeles backup) on andmetest varukoopiate tegemine.

Soovitatakse teha tähtsatest andmetest koopiad välisele andmekandjale, mis ei ole seotud originaalandmeid sisaldava arvutiga.Varundusega on võimalik ära hoida andmekadusid, mis võivad esile kerkida arvuti suuremate tõrgete korral. Andmete varundamine varieerub üsna keerulistest kuni lihtsate varundusteni. Andmeid oleks soovitatav varundada ka isikutel, kellel ei ole vaja säilitada üksnes finantsdokumente, vaid ka tavakasutajatel, kelle peamine eesmärk on säilitada oma fotogaleriid ning videomälestused. Tavakasutajale piisab lihtsamatest andmete varundamise viisidest ning need ei ole ka niivõrd kulukad. Varundamise tarbeks on palju erinevaid programme, mida on võimalik internetist alla laadida. Varundamise puhul on vajalik eelnevalt selgeks teha, millised failid on vajalikud ning kas on tarvis teha täielik süsteemi varundus või piisab osalisest andmete varundamisest. [1]

Ajalugu

Perfokaart on kartongist kaart, mis oli 19.sajandil kangastelgede juhtimiseks mõeldud informatsiooni kandja. 20. Sajandi alguses kasutati neid ka arvutusmasinate sisend- ja väljundmeediumitena. Samuti olid perfokaardid ka arvutusmasinate salvestusmeediumid, mida võib lugeda ka üheks varundamise võimaluseks. [2] Ajalooliselt suure tähtsusega oli 1970. aastatest kuni 1990. aastateni diskett ehk flopi, mida kasutati varukoopiate tegemiseks ning isegi operatsioonisüsteemide hoiustamiseks. Peale diskette tulid kasutusele CD plaadid, mille mahutavus oli palju suurem. [3]

  • Perfokaart
    Perfokaart
  • Erineva suurusega disketid
    Erineva suurusega disketid

Andmete varundamise viisid

Lokaalne varundamine

Lokaalse varundamise puhul tehakse failidest koopiad ja paigutatakse need andmekandjatele, mis on piisavalt suured, et hoida vastavat kogust andmeid. Sellisel viisil andmete varundamise puhul hoitakse andmeid kodus või siis kontoris, mis on siiski üpris ebaturvaline. Lokaalse andmevarunduse puhul on võimalik kasutada erinevaid seadmeid: [4]

Internetipõhine varundamine

Internetipõhist varundamist pakuvad tänapäeval väga paljud firmad. Sellise andmevarunduse puhul peab klient veenduma vastava firma kompetentsis, sest vastasel juhul ei ole andmete varundamisel sellisel kujul kasu ning seatakse ohtu andmete turvalisus. Internetipõhise andmevarunduse eeliseks on suur mahutavus, võimalus näha igal hetkel eelnevalt varundatud faile ning andmete krüpteerimine. Kahjuks on ka sellisel andmevarundusel oma miinused, milleks on kiire internetiühenduse vajadus, sest vastasel korral muutub keeruliseks varundatud andmete kättesaadavus. Sammuti on võimalik krüpteeritud andmeid lahti murda ning häkkeritel on võimalus andmetele ligi pääseda. [5]

Tänapäevased andmevarundusmeediumid

  • Optilised andmekandjad – CD/DVD on siiani kasutusel varunduse teostamisel. Nende suureks eeliseks muude varundusmeediumite ees on odavus. Üks CD-plaat suudab hoida endas enam kui 450 flopiketta informatsiooni, mis oli massideni jõudes tohutu hüpe andmete varundamise seisukohast.. [6]
  • Väline kõvaketas(inglise keeles external hard drive) – on hea variant suuremate varunduste puhul, mida ei ole võimalik optilistele andmekandjatele teha. Tänapäeval muutuvad välised kõvakettad üha populaarsemaks just varunduse seisukohast, sest üha odavnevad hinnad annavad ka tavakasutajale võimaluse see endale soetada. Välise kõvaketta eeliseks on ka see, et on suhteliselt väike just mõõtmete poolest ning suudab majutada väga palju informatsiooni. Samuti on välisel kõvakettal omad miinused, milleks on vähene põrutuste talumine. [7]
  • USB mälupulk(inglise keeles USB flash drive) – on hea võimalus tavakasutaja andmete varundamiseks, sest tänapäevased USB mälupulgad on üpris suure mahtuvusega. USB mälupulgad on kiiremad kui tavalised kõvakettad. Samas on ka USB mälupulkadel omad miinused, milleks võib lugeda suure kaotamisohu, kuna mälupulgad on siiski väga väikesed. [8]
  • Mälukaart– on ka üks võimalus andmevarunduseks, kuid see ei ole niivõrd levinud. Neid kasutatakse rohkem siiski videokaamerate ja fotoaparaatide salvestusmeediumina. Samas on tänapäevaste mälukaartide salvestusmahud piisavalt suured, et hoida tavakasutaja andmevarundusi. Mälukaartide puhul peab arvestama sellega, et andmemaht määrab ära kaardi suuruse. [9]
  • CD-R
    CD-R
  • Väline kõvaketas
    Väline kõvaketas
  • USB mälupulk
    USB mälupulk
  • SD mälukaart
    SD mälukaart

Varunduse teostamine

  • Failide manuaalne kopeerimine – on üpris ebamugav ja aeganõudev tegevus. Sellisel viisil andmete varundamine sobib väiksema koguse andmete varundamiseks. Juhul kui andmed on struktureerimata, on üpris suur tõenäosus jätta tähtsaid andmeid varundusest välja.
  • Varundusprogrammi kasutamine – sellisel viisil andmete varundamine on kõige mõistlikum suuremate andmemahtude puhul. Varundusprogrammid varieeruvad tasulistest kuni tasuta versioonideni. Varem laialdaselt kasutatud Windows XP Professional operatsioonisüsteem omab varundusprogrammi Microsoft Backup Utility. Seal on võimalik valida erinevaid varundamise tüüpe ning muid sätteid. Windows XP puhul on võimalik varundused kaitsta ka salasõnaga, mis piirab andmetele ligipääsu kõrvaliste isikute poolt. Programmi on võimalik ka niimoodi seadistada, et tööpäeva lõpus tehakse valitud failitüüpidest varundus, et hoida ära andmekadusid. Windows XP Home kasutajatel on samuti võimalus sama tööriista kasutada, kuid neile ei ole Windows seda eelnevalt installeerinud. [10] Sellisel juhul tuleb võtta installeerimisplaat ning otsida vastav programm sealt üles. Sama võimalus on olemas ka Windows 7 ja Windows 8 kasutajatel. Windows 7 Professional kasutajatel on võimalus teostada otse võrku varundamist. Windows 8 puhul on varundamist natukene muudetud ning see käib läbi faili ajaloo. Esmalt tuleb määrata koht kuhu Windows faile varundama hakkab, olgu selleks siis mälupulk, väline kõvaketas või mõni muu andmekandja. Windows 8 puhul on samuti võimalus varundada andmeid otse võrku. [11][12]

Kui tihti teostada andmevarundust

Andmevarunduse teostamise vajadus sõltub konkreetsest arvutikasutajast. Olulised küsimused seoses varundamisega:

  • Kui tihti muutuvad süsteemisätted ning vajalikud andmed?
  • Kui olulised need andmed on?

Nendele küsimustele vastuse leides saab öelda, milline võiks olla aeg kahe varunduse vahel.

Kui kaua säilitada varundusi

CD/DVD plaatidele tehtavate varunduste puhul on heaks tavaks niinimetatud “poja, isa, vanaisa“ strateegia.

  • Nädal 1: andmete varunamine esimesele kettale ning see muutub “poeg“ kettaks, sest see on kõige noorem.
  • Nädal 2: andmete varundamine teisele kettale ning see muutub “poeg“ kettaks, ketas üks muutub seega “isa“ kettaks, sest on vanem kui äsja kirjutatud ketas.
  • Nädal 3: andmete varundamine kolmandale kettale ning see muutub “poeg“ kettaks, ketas kaks muutub seega “isa“ kettaks ning esimene ketas muutub “vanaisa“ kettaks.
  • Nädal 4: andmete varundamine neljandale kettale, mis saab kettaks “poeg“ ning tänu sellele muutub esimene ketas ebavajalikuks.

Sellisel viisil andmete varundamine ei ole ilmtingimata vajalik, kuid siiski on see hea variant omamaks erinevaid taastepunkte. [13]

Andmevarundusprogrammid

  • Amanda (inglise keeles Advanced Maryland Automatic Network Disk Archiver) – viimane stabiilne versioon ilmus 3. juuli 2013. On kasutatav paljude erinevate operatsioonisüsteemidega. [14]
  • Areca Backup – vabavaraline programm varunduse tegemiseks Linux ja Windows operatsioonisüsteemidele. [15]
  • BackupPC – on mõeldud Linux, WinXX, Mac OS operatsioonisüsteemide tarbeks. . [16]
  • Bacula – internetipõhine varundusprogramm, mis toetab Linux, Windows, Unix, Mac operatsioonisüsteeme. [17]
  • NovaBackup – pakub varundust tavakasutajatele ning ka serveritele. [18]
  • Acronis True Image 2014 – on mõeldud tööjaamade, serverite ning virtuaalmasinate andmevarunduseks. [19]

Varundatud andmete kaitsmine ja säilitamine

Peale andmete varundamist on tarvis neid säilitada ning kaitsta, sest erinevad loodusõnnetused ja katastroofid võivad need hävitada. Mõned olulised meelespead:

  • CD/DVD plaatide peale kirjutamiseks ei tohiks kasutada suvalist pliiatsit, vaid selleks ettenähtud markereid.
  • Flopikettad on soovitatav hoida eemal magnetväljast.
  • Andmekandjaid säilitada puhtas ja kuivas kohas, soovitatavalt kindlas karbis.
  • Andmekandjaid ei tohiks hoida otsese päikesevalguse käes ning väga kuumas kohas.
  • Eriti oluliste andmete tarbeks soetada spetsiaalne seif, mis kaitseb nii tulekahjude, magnetväljade kui ka muude välistegurite eest.

Vaata ka

Viited

  1. ↑ Adrian W. Kingsley-Hughes. The PC Doctor’s Fix-It Yourself guide, California: McGraw-Hill/Osborne, 2004.
  2. ↑ "Perfokaart". Vikipeedia Vaba Entsüklopeedia. Vaadatud 26. novembril 2013.
  3. ↑ "Diskett". Vikipeedia Vaba Entsüklopeedia. Vaadatud 26. novembril 2013.
  4. ↑ Adrian W. Kingsley-Hughes. The PC Doctor’s Fix-It Yourself guide, California: McGraw-Hill/Osborne, 2004.
  5. ↑ Adrian W. Kingsley-Hughes. The PC Doctor’s Fix-It Yourself guide, California: McGraw-Hill/Osborne, 2004.
  6. ↑ Adrian W. Kingsley-Hughes. The PC Doctor’s Fix-It Yourself guide, California: McGraw-Hill/Osborne, 2004.
  7. ↑ "Väline kõvaketas". Vikipeedia Vaba Entsüklopeedia. Vaadatud 26. novembril 2013.
  8. ↑ "USB flash drive". Vikipeedia Free Encyclopedia. Vaadatud 26. novembril 2013.
  9. ↑ "Flash Memory Cards: What You Need to Know". PC Magazine. Vaadatud 26. novembril 2013.
  10. ↑ Adrian W. Kingsley-Hughes. The PC Doctor’s Fix-It Yourself guide, California: McGraw-Hill/Osborne, 2004.
  11. ↑ "Backup and restore". Windows. Vaadatud 26. novembril 2013.
  12. ↑ "Backup and restore". Windows. Vaadatud 26. novembril 2013.
  13. ↑ Adrian W. Kingsley-Hughes. The PC Doctor’s Fix-It Yourself guide, California: McGraw-Hill/Osborne, 2004.
  14. ↑ "Amanda Network Backup". Amanda. Vaadatud 26. novembril 2013.
  15. ↑ "Areca Backup". Areca Backup. Vaadatud 26. novembril 2013.
  16. ↑ "BackupPC". Craig Barratt. Vaadatud 26. novembril 2013.
  17. ↑ "Bacula". Bacula. Vaadatud 26. novembril 2013.
  18. ↑ "Novastor Backup and Restore". Novastor. Vaadatud 26. novembril 2013.
  19. ↑ "Acronis". Acronis. Vaadatud 27. novembril 2013.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Andmete_varundamine&oldid=3788616"