Kväär
| Osa artiklitest teemal |
| Lesbid, geid, biseksuaalsed ja transsoolised inimesed (LGBT)
|
|---|
| Seksuaalne sättumus |
| Ajalugu |
| Kultuur |
| Õigused |
| Ühiskondlik suhtumine |
| Eelarvamused/Vägivald |
| Teadusharud ja diskursus |
Kväär[1][2][3] (inglise keeles queer) on katusmõiste, mis hõlmab seksuaal- ja soovähemusi, kes ei ole heteroseksuaalsed või cis-soolised. Kväärina võivad end kirjeldada inimesed, kes lükkavad tagasi traditsioonilised sooidentiteedid ning otsivad laiemat ja tahtlikult ebaselget alternatiivi sildile LGBT.
Sõna kasutatakse aina enam mittenormatiivsete (näiteks antiheteronormatiivsete ja antihomonormatiivsete) identiteetide ja poliitikate tähenduses.[4] Akadeemilised distsipliinid nagu kväärteooria ja kvääruuringud jagavad üldist vastuseisu binarismile, normatiivsusele ja peavoolu LGBT-liikumises nende poolt tajutavad intersektsionaalsuse puudumist.[viide?]
Queer-identiteedi kriitikud on teiste seas geiaktivistid, kes seostavad sõna selle inglise argikeelse halvustava tähendusega või soovivad end lahus hoida queer-radikalismist. [viide?]
Etümoloogia
[muuda | muuda lähteteksti]Kväär on eesti keeles uudissõna, mis on loodud ingliskeelse sõna ja termini queer vasteks. Tartu Ülikooli doktorandi Rebeka Põldsami sõnul sai sõna "kväär" välja mõeldud tema kunstiteaduse magistritöö "Ida-Euroopa kväärid kunstipraktikad" jaoks 2010. aastal.[5][6]
Kuigi esialgu oli mõeldud sõna teoreetilise terminina, on seda laiemalt kasutama hakatud ka meedias ja kõnekeeles.
Hõlmavus ja ulatus
[muuda | muuda lähteteksti]Sõna queer on inglise keeles tagasinõutud mõiste. Siit tulenevalt omab sõna sotsiaal-poliitilisi kõrvaltähendusi, mistõttu kasutavad seda sageli aktivistid. Täpsemalt need, kes hülgavad traditsioonilised sooidentiteedid, seksuaalsed identiteedid või näevad end LGBT-kogukonna homonormatiivse poliitika poolt alla surutuna. Sellisena tõlgendades säilib sõna queer side ajaloolise tähendustega, milleks on "väljaspool normatiivse ühiskonna piire" olemine. Siit tulenevalt võib seda tõlgendada kui "sooga seotud reeglite rikkumist".[viide?]
Arvamused, mida sõna queer täpselt hõlmab, võivad erineda. Osa inimesi eelistab sõna selle mitmetähenduslikkuse tõttu. Nende jaoks on sõna ebatäpsus vabastav. See võimaldab queer-identiteediga isikutel vältida rangeid piire, mis on seotud siltidega "gei", "bi", "lesbi" ja isegi "transsooline". Queer'susest saab sellega vastupanu nii heteronormatiivsusele kui ka homonormatiivsusele. Üheaegselt selle vastupanuga keelduvad queer-identiteediga inimesed osa võtmast essentsialistlikust identiteedi poliitikast.[7]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Kadi Viik (10. märts 2015). "Sõnastik: queer". Feministeerium. Originaali arhiivikoopia seisuga 8. september 2017. Vaadatud 12. juuni 2017.
- ↑ Kuusik, Aet (13. juuni 2022). "Puust ja punaseks: queering". Müürileht. Vaadatud 26. augustil 2023.
- ↑ "LGBT sõnastik". Eesti LGBT Ühing. Vaadatud 28. augustil 2023.
- ↑ "queer". Oxford English Dictionary. Oxford University Press. 2014.
- ↑ Harrik, Airika (30. aprill 2020). "Sajanditaguste kvääride elukäiku ümbritseb saladuseloor". ERR Novaator. Vaadatud 28. augustil 2023.
Termin "kväär" on eesti keeles päris uus ja tähistab tänapäeva mõistes kas LGBTQI+ gruppi kuuluvat inimest või seksuaal- ja soovähemusi toetavat ühiskonnakriitilist positsiooni. See on tuletatud ingliskeelsest sõnast queer, mis on ühtaegu nimisõna, omadussõna ja tegusõna. /---/ Sõna "kväär" sai Põldsami sõnul välja mõeldud 2011. aastal, et tõlkida tema Londonis kaitstud kunstiteadusliku magistritöö pealkiri "Ida-Euroopa kväärid kunstipraktikad" eesti keelde. Nüüd on kväär jõudnud Eesti keele sõnastikku.
- ↑ Tammjärv, Maia (7. november 2022). "Kvääriajaloolased ilusate lugude jälgedel. Intervjuu Rebeka Põldsami ja Andreas Kalkuniga". Müürileht. Vaadatud 28. augustil 2023.
Rebeka, kas vastab tõele see, mida linna peal räägitakse, et sina leiutasid eestikeelse sõna „kväär”? Rebeka: Jah, mõtlesime selle koos Mari-Liis Sepperiga aastal 2010 sõnamängu käigus välja. Olen seda ilmselt sellest ajast saati järjest julgemalt kasutama hakanud.
- ↑ "Alphabet Soup: Labels and Empowerment". Thinking About Now. 1. veebruar 2010. Vaadatud 19. juuni 2017.