Peeter Kurvits

Peeter Kurvits VR I/3 (7. november 1891 Polli vald, Pärnumaa – 10. veebruar 1962 Tallinn) oli Eesti sõjaväelane (kapten) ja poliitik ning majandustegelane.

Peeter Kurvits sündis 1891. aastal Pärnumaal Polli vallas Lilli saeveskis. Ta lõpetas 1914. aastal Tallinna Reaalkooli ja õppis Riia Polütehnikumis. Eesti Vabadussõjas ta mobiliseeriti ning määrati Eesti sõjaministri käsundusohvitseriks, kuid viidi varsti üle Sõjavägede Ülemjuhataja Staapi.

1919. aasta jaanuaris määrati P. Kurvits kitsarööpmeliste soomusrongide adjutandiks ehk staabiülemaks, kellena teenis kuni Vabadussõja lõpuni. Pärast Vabadussõda teenis P. Kurvits Kitsarööpmelise soomusrongi nr. 1 ja nr. 2 dessantroodu ülemana, kuni lahkus sõjaväest 1920. aastal.

1924. aastal lõpetas ta Tartu Ülikooli õigusteaduskonna kaubandusosakonna.

Pärast sõjaväeteenistust töötas Peeter Kurvits panganduses, olles Eesti Pangas osakonnajuhataja aastatel 1921–1928 ja Pikalaenu Panga direktor aastatel 1928–1932. 1932. aastal valiti ta Krediit-Panga direktoriks ning oli 1933. aasta 18. maist kuni 21. oktoobrini majandusminister Jaan Tõnissoni neljandas valitsuses.

Peeter Kurvits vahistati 14. juunil 1941 ning saadeti NSV Liitu Sevurallagi. Ta vabanes Vostokurallagist 1944. aastal ja oli asumisel Kirovi oblastis Lebjažje rajoonis ja Haltrurinis, kust vabanes 1956. aastal. Ta töötas Halturini põllumajandustehnikumis saksa keele õpetajana.

Peeter Kurvits suri 10. veebruaril 1962 Tallinnas ning on maetud Rahumäe kalmistule.

Talle on antud Vabadusristi I liigi 3. järk.