Surmatants

See artikkel räägib kunstimõistest; Lübeckis asunud Bernt Notke maali kohta vaata artiklit Surmatants (Lübeck); Tallinnas asuva autorikorduse kohta vaata artiklit Surmatants (Tallinn); 1991. aastal valminud filmi kohta vaata artiklit Surmatants (film)

Surmatants on 14. sajandil alguse saanud maali- ja graafikamotiiv, kus kujutatakse surma, kes tantsusammudel võtab endaga kaasa inimesi. Eestis tuntuim seda motiivi kujutav maal oli Bernt Notke "Surmatants", mille järgi tehtud autorikordus on osaliselt säilinud Tallinna Niguliste kirikus.

Kujutavas kunstis

Tuntumad surmatantsu kujutavad teosed on:

Surmatantsu kujutav seinamaal Pariisis Süütalaste kalmistul (1424-1425, hävinud) ja selle osi kujutav hilisem puulõigete seeria Guyot Marchanti järgi
Surmatantsu kujutav seinamaal Baselis (autor Konrad Witz^[1], hävinud)^[2]
Lübecki Maarja kiriku "Surmatants" (1463, autor Bernt Notke, hävinud)
Tallinna Niguliste kiriku "Surmatants" (15. sajandi lõpp, autor Bernt Notke, säilinud osaliselt)
Surmatantsu kujutav illustratsioon Nürnbergi kroonikais (1493, autor Michael Wolgemut)^[3]
Surmatantsu kujutav seinamaal Horvaatias Berami Maarja kirikus (1474, autor Vincent de Kastav, osaliselt säilinud)
Surmatantsu kujutav seinamaal Nørre Alslevi kirikus Taanis (autor Elmelunde meister, säilinud rahuldavalt)^[4]
Berliini Maarja kiriku seinamaal surmatantsust (1490, osaliselt säilinud)^[5]^[6]
Heidelbergi puulõigete seeria (trükitud raamat heidelbergi ülikooli raamatukogus, 1455–1458)^[7]
Surma triumfi ja surmatantsu kujutav seinamaal Bergamos Clusone Oratorio dei Disciplini välisseinal (umbes 1480, oletatav autor Giacomo Busca, osaliselt säilinud)^[8]
Hans Holbeini puulõigete seeria (1522–1526)
Wenceslaus Hollari puulõigete seeria H. Holbeini järgi (1651)

Kirjanduses

Johann Wolfgang Goethe ballaad "Totentanz" (1815)^[9]
Charles Baudelaire'i luuletus "Danse macabre" kogumikus "Kurja lilled" (1857)^[10]
Rainer Maria Rilke luuletus "Totentanz (1907)^[11]
Gustav Meyrincki jutt "Bal macabre" (1908)^[12]
August Strindbergi näidend "Surmatants" käsitleb surmatantsu abielupõrgu võrdkujuna^[13]
Ödön von Horváthi draama "Glaube Liebe Hoffnung" kannab alapealkirja "Ein kleiner Totentanz in fünf Bildern" (1932)
Berthold Brechti "Salzburger Totentanz" (1948)^[14]^[15]
Neil Gaimani romaanis "The Graveyard Book" meenutatakse peatükis "Danse macabre" surmatantsumotiivi^[16]^[17]
Stephen Kingi õuduskirjanduse ja -filmi žanri käsitlev raamat kannab pealkirja "Danse macabre" (1981)^[18]

Viited

Välislingid

[1] ttps://www.sikart.ch/KuenstlerInnen.aspx?id=4024238

[2] ttps://www.archaeologie.bs.ch/ausgraben/abgeschlossene-ausgrabungen/innerstadt/am-totentanz.html

[3] ttps://rear-view-mirror.com/2013/11/05/the-dance-of-death/

[4] ttps://www.visitlolland-falster.de/tourist/urlaubsplaner/norre-alslev-kirche-gdk615427

[5] ttp://www.dodedans.com/Exhibit/Image.php?lang=e&navn=berkop

[6] ttps://schiffsmond.net/index.php/der-berliner-totentanz/

[7] ttp://www.dodedans.com/Eheid.htm

[8] ttps://cosedibergamo.com/2019/12/31/4-curiosita-su-la-danza-macabra-e-il-trionfo-della-morte-di-clusone/

[9] ttps://www.totentanz-online.de/medien/literatur/goethe.php

[10] ttps://fleursdumal.org/poem/226

[11] ttps://de.wikisource.org/wiki/Totentanz_(Rilke)

[12] ttps://www.totentanz-online.de/medien/literatur/meyrink.php

[13] ttps://www.endla.ee/lavastused/surmatants

[14] ttps://www.totentanz-online.de/medien/literatur/brecht.php (1948)

[15] ttps://www.br-klassik.de/aktuell/news-kritik/salzburger-festspiele-100-jahre-skandale-bertolt-brecht-thomas-bernhard-100.html

[16] ttps://www.goodfuneralguide.co.uk/2012/06/dancing-macabray/

[17] ttps://onartandaesthetics.com/2016/10/24/danse-macabre/

[18] ttps://medium.com/read-watch-write-repeat/why-stephen-kings-danse-macabre-is-the-ultimate-love-letter-to-horror-282e455c8f27

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]

[8]

[9]

[10]

[11]

[12]

[13]

[14]

[15]

[16]

[17]

[18]