Tärklis
See artikkel vajab toimetamist. (Veebruar 2009) |
| Tärklised | |
| Füüsikalis-keemilised ja üldandmed | |
|---|---|
| Keemiline valem | C6H10O5 |
| Molaarmass | 162,14 g·mol−1 |
| Sulamispunkt (0C) | 200 °C |
| Tihedus (g cm-3) | 550–700 kg·m−3 (nisutärklis) |
| Toksilisus | 550–700 kg·m−3 (nisutärklis) |
| Toksilisus | |
Tärklis (ladina keeles Amylum) on orgaaniline aine, makromolekul, ka polüsahhariid. Tärklis on tooraine mitmetele tööstustele (paberitööstus, toiduainetetööstus, alkoholitööstus, ravimitööstus jt). Tärklis on söödav toiduaine (ka toidulisaaine) ja loomakasvatustes kasutatav söödamaterjal. Tärklist loetakse taastuvaks tooraineks.
Terminoloogia
Ainsuses olev termin "tärklis" ei tähenda mingit kindlat keemilist ühendit, vaid tähistab üldmõistet. Seega oleks korrektne nimetus "tärklised", viimane pole aga pika ainsuse kasutamise traditsiooni tõttu kasutusel.[2]
Taimedes
Tärklis on taimede glükoosivaru. Ta koosneb kahest glükoosi polümeerist: amüloosist ja amülopektiinist (enamasti on nende suhe 20:80 või 30:70). Looduslikult leidub teda väga paljudes taimedes. Taimedes jaotub tärklis ebaühtlaselt. Taimed tarbivad tärklist erinevatel arenguetappidel ja seetõttu varieerub tema sisaldus taimes nii liigiti kui ka indiviiditi suuresti nii juurtes, lehtedes, vartes, risoomides, mugulates, õites, viljades ja seemnetes.
Keemilised omadused
Looduslik tärklis talub halvasti nii termilist kui ka mehaanilist töötlust.
Tärklise põhiomaduseks on hüdrolüüs (reageerib veega), mille kiirendamiseks kasutatakse katalüsaatorina väävelhapet. Tärklis hüdrolüüsub ka inimorganismis ensüümide (fermentide) toimel.
Tärklis on puhtal kujul vees lahustumatu, lõhnatu ja maitsetu valge pulber.
Tööstusliku töötluse tulemusel muutuvad tärklise lahustuvus, veesiduvus, plastilisus, venivus, geelistusvõime jpt omadused.
Kasutamine toiduainena
Toiduainetetööstustes
Pikemalt artiklis modifitseeritud tärklised
Toiduainetööstused ja toitlustusettevõtted kasutavad toidulisaainetena keemiliselt (alused, happed, soolad), ensümaatiliselt või füüsikaliselt töödeldud tärkliseid. Töödeldud (modifitseeritud) tärklisevorme on palju ja neid tähistatakse toiduainete pakenditel paljudes riikides koodidega E1400–E1450.
Vaata ka
- Amflora
- amülaas
- banaani tärklis
- bioloogiline kartulitärklis
- kartulipulp
- kartulitärklis
- kissell
- maguskartuli tärklis
- maisitärklis
- maniokitärklis
- riisitärklis
- sorgo tärklis
- tärgeldamine
- tärklisesiirup
- tärklisetera
Viited
Välisallikad
- Urmas Kokassaar,Tärklis – taime turvaline tagavara, EL 4/2003, veebiversioon (vaadatud 30.11.2013)
Selles artiklis on kasutatud saksakeelset artiklit de:Stärke seisuga 30.11.2013.