Ģibuļi vald
| Ģibuļi vald | |
|---|---|
|
| |
| läti Ģibuļu pagasts | |
|
| |
|
| |
| Pindala: 320,2 km² | |
|
Elanikke: 2212 (1.01.2024)[1] | |
| Rahvastikutihedus: 6,9 in/km² | |
| Keskus: Pastende | |
|
|
Ģibuļi vald (läti keeles Ģibuļu pagasts) on vald Lätis Talsi piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Talsi linnaga ning Lībagi, Valdgale ja Abava vallaga, Kuldīga piirkonna Renda vallaga ning Ventspilsi piirkonna Puze ja Usma vallaga.
Valla pindala on 320 km². 2016. aasta seisuga elas seal 2385 inimest.[2] Valla keskus on Pastende küla. Vallamaja asub aadressil Skolas iela 2, vallavanem on Kitija Vecmane.[3]
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Ģibuļi vald asub sõjaeelsete valdade – Spāre, Pastende ja Stende valla – alal. Varem kuulusid valla maad kolmele suguvõsale: Hahnidele, Grotthussidele ja Brüggenitele. Pastende vallast läksid praeguse valla koosseisu Pastende mõis koos Barzdupe, Grenčmuiža, Jaunmuiža (Kurši), Kažiņi, Laukmuiža, Remplīne, Silēbirģise ja Vecmuiža (Turkmuiža) karjamõisadega, lisaks veel Kaleši mõis koos Kāņi karjamõisaga. Stende vallast läksid praeguse valla koosseisu Stende mõisa Muneji, Ģibuļi ja Vīceža karjamõisad, lisaks veel Kārgadase mõis. Spāre vallast läksid praeguse valla koosseisu Spāre mõis ning Mazspāre ja Ropiķi karjamõisad.[4]
Aastal 1945 moodustati Stende vallas Ģibuļi, Kaleši ja Stende külanõukogu, Spāre vallas Mazspāre ja Spāre külanõukogu, Pastende vallas aga Pastende ja Talsciemsi külanõukogu. Vallad ise likvideeriti aastal 1949. Aastal 1954 liideti Ģibuļi külanõukoguga likvideeritav Kaleši külanõukogu, samal ajal liideti Talsciemsi külanõukoguga likvideeritav Pastende külanõukogu. Aastal 1961 liideti Ģibuļi külanõukoguga likvideeritavad Talsciemsi külanõukogu (välja arvatud kolhoosi Lībagi alad) ja Spāre külanõukogu. Aastal 1975 liideti külanõukoguga osa Abava ja Usma külanõukogu maid, väike maalapp Kāņupe jõest idas liideti aga Usma külanõukoguga. Aastal 1977 liideti osa külanõukogu maadets Talsi linnaga, samuti reguleeriti piiri Laidze ja Valdgale külanõukoguga.[5] Aastal 1980 sai Ģibuļi asemel külanõukogu uueks halduskeskuseks Pastende. Külanõukogus asus kolhoos Draudzība, mis oma pindalaga 14 752 hektarit oli suurim kolhoos Läti NSV aladel. Aastal 1990 muudeti külanõukogu vallaks.[6] 2009. aastast kuulub vald Talsi piirkonda.
Loodus
[muuda | muuda lähteteksti]Ģibuļi vald asub Kura madalikul, ulatudes keskmiselt 30–40 meetrit üle merepinna. Valla suurim jõgi on Abava, teised tähtsamad jõed on Stende jõgi, Spāre jõgi ja Kāņupe jõgi. Suurim järv on Spāre järv, teised suuremad järved on Gulbītis ja Mordanga-Kāņi järv. Valla lääneosa ulatub Usma järveni.
Kaitstavad objektid
[muuda | muuda lähteteksti]Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Pastende mõisa keskus (sealhulgas häärber koos selle vapibareljeefi säilmetega, teenijate maja ja mõisavalitseja maja), Līkumi talu (sealjuures ait, elumaja ja põllumajanduslik tootmishoone), Spāre luteri kirik, Spāre mõisa elumaja trepi käsipuud, hiiepaik Māra kamber ning Munejase muinaskalmed ehk Hõbeküngas.[7] Kohaliku kaitse all on kaks Pastende mõisa majandushoonet, Strautmaļi keskaegne kalmistu ja Spāre linnamägi.[8]
Looduskaitse all on Tiltiņi pärn, Tiltiņi elupuu, Vecdārznieki vaher ja Spāre Suurpärn, lisaks jääb valda veel arvukalt nimetuid põlispuid. Valda jääb 83 hektari suurune Plunči järve metsade hoiuala, valla lõunaosa jääb Abava ürgoru maastikukaitsealale.[9]
Asustus
[muuda | muuda lähteteksti]Aastal 2011 elas vallas 2157 lätlast, 33 venelast, 24 valgevenelast, 19 ukrainlast, 10 poolakat ja 9 leedulast.[10]
Valla külad on:
| Küla | Küla tüüp | Elanike arv [11] |
|---|---|---|
| Aizupes | vidējciems | 55 (2020) |
| Arkliņi | mazciems | 31 (2020) |
| Gaviļnieki | mazciems | 13 (2020) |
| Ģibuļi | mazciems | 37 (2020) |
| Iliņi | mazciems | 15 (2020) |
| Jaunzemes | mazciems | 75 (2020) |
| Kaleši | mazciems | 15 (2020) |
| Kaļķciems | skrajciems | 16 (2006) |
| Kāņciems | skrajciems | 11 (2006) |
| Kurši | mazciems | 53 (2006) |
| Līči | mazciems | 14 (2020) |
| Mordanga | mazciems | 16 (2020) |
| Pastende | lielciems | 672 (2020) |
| Ruņķi | skrajciems | 15 (2006) |
| Spāre | vidējciems | 302 (2015) |
| Talsciems | skrajciems | 145 (2020) |
| Turkmuiža | mazciems | 55 (2020) |
Ülejäänud valla elanikud elasid küladesse mitte kuuluvates taludes.
-
-
Mordanga järv
-
Kāņupe jõgi
-
Māra kamber
-
Kārgadase mõisa peahoone
-
Kraujas
-
Mordanga veski
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā), vaadatud 19.06.2024.
- ↑ Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās (pagastu dalījumā). Iedzīvotāju reģistra statistika uz 01.01.2016, Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.
- ↑ Ģibuļu pagasts, vaadatud 13.10 2017
- ↑ Žanis Rihards Miķelšteins. Jaunības zemē Pastendē. Ģibuļu pagasta padome. Talsi. 2003
- ↑ Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
- ↑ Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
- ↑ "Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts". Originaali arhiivikoopia seisuga 1. oktoober 2020. Vaadatud 27. detsembril 2018.
- ↑ "Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts". Originaali arhiivikoopia seisuga 1. oktoober 2020. Vaadatud 27. detsembril 2018.
- ↑ Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
- ↑ Ethnic composition of Latvia 2011
- ↑ Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.