Émile Zola elu

"Émile Zola elu"
"The Life of Emile Zola"
	Filmiplakat
Žanr	eluloofilm
Režissöör	William Dieterle
Stsenarist	Heinz Herald; Geza Herczeg; Norman Reilly Raine
Operaator	Tony Gaudio
Helilooja	Max Steiner
Peaosades	Paul Muni; Gloria Holden; Gale Sondergaard; Joseph Schildkraut
Monteerija	Warren Low
Produtsent	Henry Blanke
Filmistuudio	Warner Bros. Pictures
Levitaja	Loew's Inc.
Aasta	1937
Esilinastus	11. august 1937
Kestus	116 minutit
Riik	Ameerika Ühendriigid
Keel	inglise
	IMDb profiil

"Émile Zola elu" ("The Life of Emile Zola") on 1937. aasta Ameerika Ühendriikide eluloofilm, mille lavastas William Dieterle ja produtseeris Henry Blanke.

Film põhineb Matthew Josephsoni 1928. aasta raamatul "Zola and His Time", mis räägib loo 19. sajandi prantsuse kirjanikust Émile Zolast. Stsenaariumi autorid on Heinz Herald, Geza Herczeg ja Norman Reilly Raine; peaosas Paul Muni, teistes suuremates rollides Gloria Holden, Gale Sondergaard ja Joseph Schildkraut.

Film oli nomineeritud kümnele Oscarile, millest pälvis kolm, k.a parima filmi Oscari. Linateos oli teine eluloofilm, mis võitis parima filmi kategoorias. Schildkraut võitis parima meeskõrvalosatäitja ning Herald, Herczeg ja Raine parima kohandatud stsenaariumi Oscari.^[1] 2000. aastal tunnistati film kultuuriliselt oluliseks ning võeti USA Kongressi raamatukogu Riiklikku Filmiregistrisse.^[2]

Osatäitjad

Paul Muni – Émile Zola
Gloria Holden – Alexandrine Zola
Gale Sondergaard – Lucie Dreyfus
Joseph Schildkraut – kapten Alfred Dreyfus
Donald Crisp – meister Labori
Erin O'Brien-Moore – Nana
John Litel – Charpentier
Henry O'Neill – kolonel Picquart
Morris Carnovsky – Zola sõber ja toetaja Anatole France
Louis Calhern – major Dort
Ralph Morgan – Pariisi komandör
Robert Barrat – major Walsin-Esterhazy
Vladimir Sokoloff – Paul Cézanne
Grant Mitchell – Georges Clemenceau
Harry Davenport – staabiülem
Robert Warwick – major Henry
Charles Richman – M. Delagorgue
Gilbert Emery – sõjaminister
Walter Kingsford – kolonel Sandherr
Paul Everton – staabiülema assistent
Montagu Love – M. Cavaignac
Frank Sheridan – M. Van Cassell
Lumsden Hare – härra Richards
Marcia Mae Jones – Helen Richards
Florence Roberts – Zola ema madaam Zola
Dickie Moore – kapten Dreyfuse poeg Pierre Dreyfus
Rolla Gourvitch – Dreyfuse tütar Jeanne Dreyfus

Viited

↑ "The 10th Academy Awards – 1938" (inglise). Ameerika Filmikunsti ja -teaduste Akadeemia. Vaadatud 25. juuli 2022.
↑ "Complete National Film Registry Listing" (inglise). USA Kongressi raamatukogu. Vaadatud 17. mai 2023.

Välislingid

"Émile Zola elu" andmekogus IMDb (inglise)
"Émile Zola elu" filmiarvustuste lehel Rotten Tomatoes (inglise)
"Émile Zola elu" Ameerika Filmiinstituudi kataloogis (inglise)

[1] "The 10th Academy Awards – 1938" (inglise). Ameerika Filmikunsti ja -teaduste Akadeemia. Vaadatud 25. juuli 2022.

[2] "Complete National Film Registry Listing" (inglise). USA Kongressi raamatukogu. Vaadatud 17. mai 2023.

[1]

[2]

v r Parima filmi Oscar
1929–1950	"Tiivad" (1929) "Broadway meloodia" (1930 (aprill)) "Läänerindel muutuseta" (1930 (november)) "Cimarron" (1931) "Grand Hotel" (1932) "Kavalkaad" (1934) "See juhtus ühel ööl" (1935) "Mäss Bountyl" (1936) "Suur Ziegfeld" (1937) "Émile Zola elu" (1938) "Sa ei vii kõike endaga kaasa" (1939) "Tuulest viidud" (1940) "Rebecca" (1941) "Kui roheline oli minu org" (1942) "Mrs. Miniver" (1943) "Casablanca" (1944) "Minnes oma teed" (1945) "Kaotatud nädalavahetus" (1946) "Meie elu parimad aastad" (1947) "Džentelmenlik kokkulepe" (1948) "Hamlet" (1949) "Kõik kuninga mehed" (1950)
1951–1975	"Kogu tõde Eve'ist" (1951) "Ameeriklane Pariisis" (1952) "Maailma suurim vaatemäng" (1953) "Siit igavikku" (1954) "Veepiiril" (1955) "Marty" (1956) "80 päevaga ümber maailma" (1957) "Sild üle Kwai jõe" (1958) "Gigi" (1959) "Ben-Hur" (1960) "Korter" (1961) "West Side'i lugu" (1962) "Araabia Lawrence" (1963) "Tom Jones" (1964) "Minu veetlev leedi" (1965) "Helisev muusika" (1966) "Mees igaks hooajaks" (1967) "Öö kuumuses" (1968) "Oliver!" (1969) "Kesköine kauboi" (1970) "Patton" (1971) "Prantsuse sidemees" (1972) "Ristiisa" (1973) "Tüssamine" (1974) "Ristiisa 2" (1975)
1975–2000	"Lendas üle käopesa" (1976) "Rocky" (1977) "Annie Hall" (1978) "Hirvekütt" (1979) "Kramer Krameri vastu" (1980) "Tavalised inimesed" (1981) "Tulevankrid" (1982) "Gandhi" (1983) "Helluse keeles" (1984) "Amadeus" (1985) "Minu Aafrika" (1986) "Rühm" (1987) "Viimane keiser" (1988) "Vihmamees" (1989) "Sõidutades miss Daisyt" (1990) "Tantsib koos huntidega" (1991) "Voonakeste vaikimine" (1992) "Armutu" (1993) "Schindleri nimekiri" (1994) "Forrest Gump" (1995) "Kartmatu" (1996) "Inglise patsient" (1997) "Titanic" (1998) "Armunud Shakespeare" (1999) "Tabamatu ilu" (2000)
2001–	"Gladiaator" (2001) "Piinatud geenius" (2002) "Chicago" (2003) "Sõrmuste isand: Kuninga tagasitulek" (2004) "Miljoni dollari tüdruk" (2005) "Kokkupõrge" (2006) "Kahe tule vahel" (2007) "Ei ole maad vanadele meestele" (2008) "Rentslimiljonär" (2009) "Piinakamber" (2010) "Kuninga kõne" (2011) "Artist" (2012) "Argo" (2013) "12 aastat orjana" (2014) "Lindmees" (2015) "Päevavalgele" (2016) "Kuuvalgus" (2017) "Vee puudutus" (2018) "Roheline raamat" (2019) "Parasiit" (2020) "Nomaadimaa" (2021) "Coda" (2022) "Kõik kõikjal ja korraga" (2023) "Oppenheimer" (2024)