9. november
| << November >> | ||||||
| E | T | K | N | R | L | P |
| 28 | 29 | 30 | 31 | 1 | 2 | 3 |
| 4 | 5 | 6 | 7 | 8 | 9 | 10 |
| 11 | 12 | 13 | 14 | 15 | 16 | 17 |
| 18 | 19 | 20 | 21 | 22 | 23 | 24 |
| 25 | 26 | 27 | 28 | 29 | 30 | 1 |
| 2024 | ||||||
9. november on Gregoriuse kalendri 313. (liigaastal 314.) päev. Juliuse kalendri järgi 27. oktoober (1900–2099).
Sündmused
[muuda | muuda lähteteksti]- 1886 – Narva Peetri kirik pühitseti apostel Peetrusele.
- 1917 – Viktor Kingissepp võttis kubermangukomissar Jaan Poskalt asjaajamise üle, algas bolševike järjest tugevnev terrorirežiim Eestis.[1]
- 1934 – Rakvere-Paide rahukogu mõistis Nõukogude Liidu salakuulaja Nikolai Kaelase kaheks aastaks parandusmajja.
- 1935 – tegevust alustas Agronoomide Koda.
- 2016 – Riigikogu avaldas peaminister Taavi Rõivasele umbusaldust. Umbusaldamise poolt hääletas 63 saadikut, vastu oli 28.[2]
Maailmas
[muuda | muuda lähteteksti]- 641 – Bütsantsi keisriks sai Constans II[3]
- 1729 – Sevilla lepinguga lõppes Inglise-Hispaania sõda ning sätestati Parma, Toscana ja Gibraltari kuuluvus.
- 1799 – Prantsuse revolutsioon: Napoleon kukutas riigipöördega Direktooriumi.
- 1867 – Tokugawa Yoshinobu, 15. ja viimane Tokugawa šogunaadi šogun, astus tagasi.
- 1872 – toimus Bostoni suur tulekahju.
- 1881 – astronoomilise haruldusena asusid Päike, Merkuur, Maa, Marss, Jupiter, Uraan, Neptuun ja Pluuto kõik peaaegu reas.
- 1918 – kukutati Saksamaa keiser Wilhelm II, Saksamaa kuulutati vabariigiks.
- 1921 – Albert Einstein sai Nobeli auhinna.
- 1936 – ööl vastu 10. novembrit kõrvaldasid natsionaalsotsialistid Leipzigi Gewandhausi eest helilooja Felix Mendelssohn Bartholdy ausamba.
- 1937 – Teine Hiina-Jaapani sõda: Jaapan võttis Shanghai oma kontrolli alla.
- 1938 – Saksamaal algas kristalliöö.
- 1953 – Kambodža iseseisvus.
- 1965 – ulatuslik elektrikatkestus jättis USA-s ja Kanadas vooluta 30 miljonit inimest.[4]
- 1967 – USA-s ilmus muusikaajakirja Rolling Stone esimene number.
- 1989 – langes Berliini müür.[5]
- 2014 – Kataloonias toimus mitteametlik referendum iseseisvuse küsimuses. Osales 2 305 290 hääletajat (35,81% hääleõiguslike üldarvust). 80,76% hääletas iseseisva riigi poolt, 4,54% iseseisvuse vastu ja 10,7% Kataloonia kuulumise poolt föderatiivse Hispaania koosseisu.[6]
Sündinud
[muuda | muuda lähteteksti]Pikemalt artiklis Sündinud 9. novembril
- 1810 – Friedrich Bidder, baltisaksa füsioloog ja anatoom
- 1818 – Ivan Turgenev, vene kirjanik
- 1841 – Edward VII, Suurbritannia ja Iirimaa kuningas, India imperaator
- 1851 – Alexander von Bunge, polaaruurija, zooloog ja arst
- 1877 – Muhammad Iqbal, India filosoof ja luuletaja
- 1882 – August Oswald Westren-Doll, eesti ja saksa pastor
- 1891 – Gerd Neggo, eesti tantsija, tantsulavastaja ja pedagoog
- 1897 – Ronald Norrish, Inglise füsikokeemik, Nobeli keemiaauhind 1967
- 1900 – Oskar Loorits, eesti rahvaluuleteadlane
- 1904 – Heiti Talvik, eesti luuletaja
- 1914 – Hedy Lamarr (Hedwig Kiesler), Saksa ja USA filminäitleja
- 1918 – Spiro Agnew, USA poliitik, asepresident 1969–1973
- 1926 – Ülo Kaasik, eesti matemaatik
- 1926 – Mihail Velsvebel, Eesti kergejõustiklane, olümpialane (1952)
- 1929 – Imre Kertész, ungari kirjanik, Nobeli kirjandusauhind 2002
- 1929 – Aleksandra Pahmutova, vene helilooja
- 1934 – Ingvar Carlsson, Rootsi peaminister 1986–1991 ja 1994–1996
- 1936 – Mihhail Tal, Läti maletaja
- 1948 – Bille August, taani filmilavastaja
- 1951 – Aleksandr Belov, vene korvpallur
- 1955 – Karen Dotrice, inglise näitleja
- 1960 – Andreas Brehme, saksa jalgpallur
- 1974 – Alessandro Del Piero, itaalia jalgpallur
- 1974 – Sven Hannawald, saksa suusahüppaja
Surnud
[muuda | muuda lähteteksti]
- 1148 – Ari Þorgilsson, Islandi ajaloolane ja preester
- 1918 – Guillaume Apollinaire, prantsuse luuletaja
- 1932 – Rudolf Bauer, Ungari kettaheitja
- 1937 – Ernst Ludwig, viimane Hesseni suurhertsog
- 1938 – Vassili Blücher, Nõukogude Liidu sõjaväelane
- 1940 – Neville Chamberlain, Briti poliitik ja riigitegelane
- 1942 – George de Relwyskow, Briti maadleja
- 1944 – Frank James Marshall, USA maletaja
- 1953 – Dylan Thomas, Walesi luuletaja
- 1953 – ‘Abd al-‘Azīz Āl Sa‘ūd, Saudi Araabia esimene kuningas
- 1957 – Peter O'Connor, Iirimaa kergejõustiklane
- 1956 – Aino Kallas, soome-eesti kirjanik, esseist ja kriitik
- 1969 – Viktor Mäeküngas, Eesti ujuja ja sporditegelane
- 1970 – Charles de Gaulle, Prantsuse sõjaväelane ja riigimees
- 1976 – Bernhard Rein, Eesti jalgpallur ja treener
- 1977 – Eduard Üürike, Eesti maadleja ja maadlustreener
- 1981 – Artur Mägi, eesti õigusteadlane
- 1983 – Valter Mägi, Eesti võrkpallur ja treener
- 1987 – Raul Nell, Eesti jalgpallur
- 1991 – Ahto Haabjärv, eesti laulja
- 1991 – Yves Montand, prantsuse laulja ja näitleja
- 1997 – Helenio Herrera, Argentina ja Prantsusmaa jalgpallur ja treener
- 2002 – Innar Mardo, Eesti sporditegelane
- 2003 – Art Carney, USA näitleja
- 2003 – Kalju Tiik, Eesti sporditegelane
- 2004 – Emlyn Walter Hughes, Inglismaa jalgpallur
- 2004 – Stieg Larsson, rootsi ajakirjanik ja kirjanik
- 2006 – Markus Wolf, Saksa DV riigitegelane
Pühad
[muuda | muuda lähteteksti]Ilmarekordid
[muuda | muuda lähteteksti]- Tallinna maksimumtemperatuur +11,4 °C (2022)
- Tallinna miinimumtemperatuur –10,2 °C (1894)
- Tartu maksimumtemperatuur +11,0 °C (2022)
- Tartu miinimumtemperatuur –14,0 °C (1908)
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 186
- ↑ http://uudised.err.ee/v/eesti/2f5530f5-f881-43c8-8452-dac31bd0858b/fotod-riigikogu-umbusaldas-peaministrit
- ↑ Vseviov, David (2004). Bütsantsi keisrid. Valitsejad purpuris. Tallinn: Kunst.
- ↑ http://www.history.com/this-day-in-history/the-great-northeast-blackout
- ↑ https://www.lpb-bw.de/fall_der_berliner_mauer.html
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 3. jaanuar 2016. Vaadatud 2. jaanuaril 2016.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)