Chora kirik

Vaade apsiidide poolt, vasakul *parekklesion*

Chora kiriku põhiplaan. Idasuund üleval, paremal ühelööviline *parekklesion*. Must: varasem ehitis, hall: 11.-14. sajandi ehitised, valge: türklaste juurdeehitised.

Mošee väljanägemine 1903. aastal. Foto Brooklyn Museum Archives, W. H. Goodyear Collection

Chora kirik ehk Kariye mošee (türgi keeles Kariye Camii) on Bütsantsi-aegne õigeusu kirikuhoone İstanbulis Türgis, alates 16. sajandist mošee. See on peamiselt tuntud oma silmapaistvate hilisbütsantsi mosaiikide ja freskode poolest.

Ehitis on väljapaistev näide Bütsantsi arhitektuurist. Interjöör on kaetud peente ja detailirohkete Bütsantsi kristlike mosaiikide ja freskodega, mis säilisid Osmanite riigi perioodil, kui kirikus tegutses mošee. 1945. aastal muudeti kirik muuseumiks ja freskod ning mosaiigid restaureeriti. 2020. aastal sai Chora kirikust president Recep Tayyip Erdoğani ajal uuesti mošee.

Ajaloost

Esimene ehitusjärk

Kiriku algne ehitis püstitati 4. sajandi alguses kloostri jaoks, mis loodi Constantinus Suure käsul väljapoole Konstantinoopoli linnamüüre Kuldsarve lahest lõuna poole. Kui Theodosius II ehitas 413–414 välja linnakindlustused, jäi kirik nende sisse, kuid säilitas nime Chora (kreeka keeles ἡ Ἐκκλησία τοῦ Ἁγίου Σωτῆρος ἐν τῇ Χώρᾳ, hē Ekklēsia tou Hagiou Sōtēros en tēi Chōrāi 'Püha Lunastaja kirik põldudel').

Teine ehitusjärk

Enamus praeguse hoone ehituskehandist pärineb aastaist 1077–1081, kui Maria Doukaina, Alexios I Komnenose ämm, lasi kiriku ehitada ristkuppelkirikuks, mis oli sel perioodil populaarne arhitektuurivorm. 12. sajandil osa kirikust varises, oletatavasti maavärinas.

Kolmas ehitusjärk ja kaunistamine

Kiriku ehitas üles Isaak Komnenos, Alexiose kolmas poeg. Sellisel kujul on hoone säilinud tänaseni. Riigimees Theodoros Metochites lasi kiriku aastail 1315–1321 kaunistada paljude mosaiikide ja freskodega. Mosaiike loetakse Palaiologoste renessansi aegse kunsti üheks kõige säravamaks näiteks. Teoste autorid pole teada. 1328. aastal saatis Andronikos III Palaiologos Theodorose pagendusse. Kaks aastat hiljem, kui tal lubati naasta, elas ta oma kaks viimast eluaastat Chora kloostri mungana.

Kariye mošee (u 1500–1945)

Umbes 15 aastat pärast Konstantinoopoli vallutamist käskis sultan Bayezid II suurvesiir Hadım Ali Pasha muuta kiriku mošeeks. Nimetus Kariye on tuletatud kloostri kreekakeelsest nimest. Mosaiigid ja freskod kaeti islami pildikeeldu järgides krohvikihiga.

Muuseum (1945–2020)

1945. aastal muutis Türgi valitsus hoone muuseumiks. 1948. aastal alustati Ameerika Bütsantsi Instituudi ja Dumbarton Oaksi Bütsantsi-uuringute keskuse eestvõttel ja rahastamisel restaureerimistöid. Mošee tegevus lõpetati ja 1958. aastal avati Chora Muuseum (Kariye Müzesi).

Mošee (2020–)

2005. aastal vaidlustati Chora kiriku staatus muuseumina. 2019. aasta novembris andis Türgi kõrgeim administratiivvõim korralduse muuta see mošeeks, mis jõustus 2020. aasta augustis. Kreeka välisministeerium ning Kreeka õigeusklikud ja evangeelsed kristlased mõistsid selle sammu hukka ja protest põhjustas Türgi-poolse etteheite.

Kirjeldus

Chora kirik ei ole oma 742,5-ruutmeetrise pindalaga nii suur nagu mõned teise bütsantsi ehitised Istanbulis, kuid peaaegu täielikult on säilinud selle sisekujundus ja -dekoor. Ehitis koosneb kolmest ruumist: eeskoda ehk narteks, kiriku peamine ruum ehk naos ja kirikuruumist lõuna pool asuv parekklesion. Kirikul on kuus kuplit: kaks sisemise ehk esonarteksi kohal, kolm naose kohal ja üks parekklesion 'i kohal.

Välislingid