Christen Aagaard
Christen Lauridsen Aagaard (28. jaanuar 1616 Viborg – 5. veebruar 1664 Ribe) oli Taani luuletaja, kes kirjutas ladina keeles ja taani keeles, kuid on tuntud põhiliselt ladinakeelsete luuletuste järgi. Peale selle kirjutas ta teoloogia ja filosoofia alaseid teadustöid, mis jäid pooleli.
Tema isa oli Viborgi frantsiskaani kiriku pastor Laurids Jensen Aagaard (suri 1628), ema oli Maren Andersdatter Schytte (suri pärast 1657. aastat). Christenil oli vanem vend Niels.
Aastal 1636 andis Christen välja oma esimese raamatu "Sponsis novellis Laurentio Canutio".
Aastal 1635 lõpetas ta Viborgis gümnaasiumi ja astus Kopenhaageni ülikoolis. Ta sooritas 1638. aasta ülestõusmispüha paiku teoloogiaeksami ja 8. mail 1638 sai ta suurepäraste hinnetega bakalaureusekraadi.
Aastatel 1639–1641 oli ta Viborgi toomkiriku teine resideeriv kapellaan.
Seejärel loobus ta sellest ametist ja oli 1641. aastast ülemõpetaja Sorøs Sorø gümnaasiumis.
Aastast 1646 kutsuti ta Kopenhaagenisse, kus temast sai Kommuniteteti praost ja Kopenhaageni ülikooli erakorraline luuleprofessor, aastal 1647 korraline luuleprofessor. Aastal 1647 sai ta magistrikraadi. Taani kuninga Christian IV surma puhul avaldas ta 1648 puhtas stiilis ja elegantsed ladinakeelsed luuletused pealkirjaga "Threni hyperborei" (1648).
Aastal 1651 sai ta Ribes Ribe toomkooli rektoriks ja abiellus 28. augustil 1653 Mette Sørensdatter Vedeliga (8. mai 1633 Snogdal i Ribe – 15. märts 1698 Ribe), kes oli Ribe toomkiriku kogudusepreestri magister Søren Andersen Vedeli (1587–1653) ja Susanne Pedersdatteri (1601–1674) noorim tütar ja Anders Sørensen Vedeli pojatütar. Aagaardi ajal käisid koolis õpilased kogu Jüütimaalt. Lõpetajaid oli siiski vähe.
Aastal 1658 valis kapiitel ta teoloogialektoriks, millega kaasnes Vester Vedstedi kihelkonna pastori amet. Nendesse ametitesse jäi ta surmani.
Aagaard suri pärast aastatepikkust haigust ja maeti Ribe toomkirikusse.
Tema lastest on teada:
- Søren Christensen Aagaard, 1654, Rømø pastor
- Laurits Christensen Aagaard, 1656–1711, Helsingøri pastor
- Anders Christensen Aagaard, 1657
- Niels Christensen Aagaard, 1658
- Susanne Christensdatter Aagaard, 1661
Tema luulepärand avaldati Frederik Rostgaardi teoses "Deliciae poetarum Danorum" (1. köide, Leyden 1693, lk 341–347) koos tema poja Severin Aagaardi lisatud eluloovisandiga.
Teosed
[muuda | muuda lähteteksti]- Laurus cimbrica, poema heroicum de Victoria Christiani IV adversum classem Sueco-Batavam die 16 maj 1644 (Kopenhaagen 1644)
- Threni hyperborei in exequias Christiani IV (Kopenhaagen 1648)
- De Homagio Frederici III, Daniae et Norvegiae regis (Kopenhaagen 1660)
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]Frederik Rostgaard. Deliciæ quorundam poetarum Danorum I, Leiden 1693, lk 339–347.
- Peder Terpager. Inscriptiones Ripenses, 1702, lk 63.
- J. F. Kinch. Ribe bys historie II, 1884, lk 463.
- Aagaard, Christen. – Nouvelle biographie générale, kd 1, 1854, vg 4.
- Sissekanne leksikonis "Dansk biografisk leksikon" (taani keeles)
Bj. Kornerup. Ribe katedralskoles historie I–II, 1947–1952.
- Sissekanne leksikonis "Dansk Biografisk Leksikon" (taani keeles)