Csongrádi veinipiirkond
See artikkel ootab keeletoimetamist. (Detsember 2019) |
Csongrádi veinipiirkond on üks Ungari veinipiirkondi Alföldi (Doonau) veiniregioonis.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Alföldi regioonis olevate veinipiirkondade ajalugu on väga sarnane. Algul kujunes viinamarjade kasvatamine viinapuulehtlates välja jõgede orgudes, üleujutatud piirkondades ning viinamarjakasvatus arenes põhiliselt alevites. Esimesed usaldusväärsed andmed pärinevad Garamszentbenedeki abtkonna asutamisdokumendist 1075. aastast. Selles dokumendis mainitakse Donatio Regia hulgas ka Tisza jõe kõrval läheduses asuva Alpári piirkonna viinamarju. 15. sajandiks arenes viinamarjakasvatusest omaette tootmisharu, mida tõendab ka kohustuslik kümnisemaks. Türklaste valitsemiasjal oli vein vilja kõrval kõige minevamaks kaubaartikliks ning kõige olulisemaks tulubaasi moodustajaks. Seda kinnitab ka Buda bei 1573. aasta kohta käiv sultani käsk: "Buda vilajetis (kuhu kuulus valdavalt ka Doonau ja Tisza jõe vaheline ala) sõltub sultani maavalduste tulevik ning emiiride ja nahaparkalite omandi tulevik enamasti veinist saadud sissetulekutest." 16. sajandil ja 17. sajandil toimunud rahvaste rändamine tõi sinna balkani päritolu punase veini kultuuri ja Kadarka. Levinud oli viinamarjade lõikamine. See tähendas teatud kaitset talvekülmade vastu. Viinamarjapuid kasvatati ilma tugedeta.
18. sajandi esimesel poolel hakkas Doonau ja Tisza jõe vahel levima lendliiv. Ungari kuninganna Maria Theresia käskis 1779. aastal välja antud seadusega viia viinamarjade kasvatamise Alföldi, et lendliivad taimed kinnitaksid. Viinapuutäid ei jää ellu liivases pinnases, mis sisaldab rohkem 75–80% kvartsi, seetõttu ei tekitanud nad Alföldis kahju. Levinumad viinamarjasordid olid Kadarka, Kövidinka ja Izsáki sárfehér, mida tänapäeval nimetatakse Arany sárfehér.[1]
Kliima
[muuda | muuda lähteteksti]Vaheldusrikas, kõikuv kliima sarnaneb Kunsági veinipiirkonna omaga, kuid aastane päikesepaiste hulk on suurem. See on üks riigi kõige soojemaid veinipiirkondi.
Pinnas
[muuda | muuda lähteteksti]Osaliselt Doonau jõest pärit lubjarikas liiv, osaliselt ilma lubasisalduseta jõesete ja liivane pinnas, kohati löss ning lössi ja liiva segu.[2]
Pindala
[muuda | muuda lähteteksti]Veinipiirkonna kogupindala on 2840 ha, kogukonna registri järgi 1770 ha. Veinipiirkonda kuuluvate asulate arv on 16. [3]
Viinamarjasordid ja veinid
[muuda | muuda lähteteksti]Kékfrankos, Rajnai rizling, Kövidinka, Zweigelt. Võrreldes Alföldi veinipiirkondadega domineerib ka siin lauaveinide tootmine.
Alampiirkonnad
[muuda | muuda lähteteksti]- Csongrádi alampiirkond
- Kisteleki alampiirkond
- Pusztamérgesi alampiirkond
- Mórahalmi alampiirkond[4]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 30. märts 2009. Vaadatud 30. aprillil 2019.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 23. aprill 2012. Vaadatud 30. aprillil 2019.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 22. veebruar 2008. Vaadatud 30. aprillil 2019.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ http://www.wineroads.eu/borvidek[alaline kõdulink]