Ampère'i seadus

Ampère'i seadus on üks esimesi magnetilise jõu seadusi.

André-Marie Ampère avastas selle 1826. aastal, kui uuris jõudu, mida ühe vooluga juhtme ümber tekkiv magnetväli avaldab teisele voolujuhtmele. Hiljem on seadust esitatud üldistatult: magnetväljas asuvale vooluga juhtmelõigule mõjuv jõud $F$ on võrdeline juhet läbiva voolu tugevusega $I$ ja juhtmelõigu pikkusega $l$ ning sõltub nurgast $\alpha$ voolu suuna ja magnetvälja suuna vahel:

$F=kIl\sin \,\alpha ,$

kus võrdetegur $k=B$ on magnetvälja poolt esile kutsutud magnetinduktsioon.

Magnetinduktsiooni tekke põhjus pole siin oluline; magnetvälja võib luua üksik vooluga juhe (vt Ampère'i jõud), juhtmekeerud (nt elektrimootori mähis) või püsimagnet.

Vasaku käe reegli illustratsioon

Magnetväljas vooluga juhtmele mõjuva jõu suund on võimalik määrata vasaku käe reegliga: kui kujutada ette, et magnetinduktsiooni B vektor on suunatud vasaku käe peopessa ja voolu I suund juhtmes ühtib väljasirutatud sõrmede suunaga, siis näitab väljasirutatud pöial juhtmelõigule mõjuva jõu F suunda.

Kuna magnetväli ja jõud on omavahel risti, siis ei mõjuta magnetväli vooluga juhet mitte magnetvälja jõujoontega samas sihis, vaid risti jõujoontega. Kui magnetinduktsiooni suund on ka voolu suunaga risti ($\sin \,\alpha =1$), siis jõud

$F=BIl,$

kus $F$ on jõud njuutonites, $B$ magnetinduktsioon teslades, $I$ vool juhtmes amprites ja $l$ magnetväljas oleva juhtmelõigu pikkus meetrites.

Ampère'i seadusest diferentsiaal- ja integraalkujul on juttu artiklis "Maxwelli võrrandid".

Välislingid

• Kalev Tarkpea, Henn Voolaid. Elektromagnetismi õpik (1.4. Ampère'i seadus)