Aafrikarästik

Aafrikarästik
	; Gabooni aafrikarästik
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia;
Hõimkond	Keelikloomad Chordata;
Alamhõimkond	Selgroogsed Vertebrata;
Klass	Roomajad Reptilia;
Alamklass	Soomussisalikud Lepidosauria;
Selts	Soomuselised Squamata;
Alamselts	Maolised Serpentes;
Infraselts	Alethinophidia;
Ülemsugukond	Colubroidea;
Sugukond	Rästiklased Viperidae;
Alamsugukond	Pärisrästiklased Viperinae;
Perekond	Aafrikarästik Bitis; Gray, 1842
Sünonüümid
	Cobra Laurenti, 1768 (nomen rejiciendum); Echidna Merrem, 1820 (nomen praeoccupatum); Clotho Gray, 1840 (nomen nudum); Clotho Gray, 1842 (nomen praeoccupatum); Echidne A.-M.-C. Duméril & Bibron, 1844 (nomen incorrectum); Calechidna Tschudi, 1846; Echidua Reichenow, 1874 (nomen incorrectum); Echidra Kingsley, 1888 (nomen incorrectum); Bitus Hewitt, 1912 (nomen incorrectum); Hallowellius A.F.T. Reuss, 1939; Hindius A.F.T. Reuss,1939; Macrocerastes A.F.T. Reuss, 1939; Keniabitis Lenk, Hermann, Joger & Wink, 1999;

Aafrikarästik (Bitis) on mao perekond.^[2]

Klassifikatsioon

Aafrikarästikute perekonda on roomajate andmebaasis klassifitseeritud järgmised mao liigid^[3]:

Bitis albanica Hewitt, 1937
Bitis arietans (Merrem, 1820) – lärmakas aafrikarästik
Bitis armata (Smith, 1826)
Bitis atropos (Linnaeus, 1758)
Bitis caudalis (Smith, 1839)
Bitis cornuta (Daudin, 1803) – puhmkulm-aafrikarästik
Bitis gabonica (Duméril, Bibron & Duméril, 1854) – gabooni aafrikarästik
Bitis harenna Gower, Wade, spawls, Böhme, Buechley, Sykes & Colston, 2016
Bitis heraldica (Bocage, 1889)
Bitis inornata (Smith, 1838)
Bitis nasicornis (Shaw, 1802) – ninasarvik-aafrikarästik
Bitis parviocula Böhme, 1976
Bitis peringueyi (Boulenger, 1888) – kääbus-aafrikarästik
Bitis rhinoceros (Schlegel, 1855)
Bitis rubida Branch, 1997
Bitis schneideri (Boettger, 1886)
Bitis worthingtoni Parker, 1932
Bitis xeropaga Haacke, 1975.

Levila

Need maod elavad valdavalt Aafrikas – sealhulgas Sambias^[4] ja osa liike ka Araabia lõunaosas.

Mürgisus inimeste suhtes

Aafrikarästikute perekonna madusid liigitatakse inimese suhtes mürkmadudeks, kuna nende hammustus võib inimestel, olenevalt rästiku liigist, kas raskema või kergema astme mürgistuse tekitada.^[5]

Viited

↑ Van Wallach, Kenneth L. Williams, Jeff Boundy, " Snakes of the World: A Catalogue of Living and Extinct Species", 22. aprill 2014, lk 90, CRC Press, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 16.12.2015) (inglise keeles)
↑ Loomade elu 5:321.
↑ Peter Uetz & Jakob Hallermann, Bitis Roomajate andmebaasi veebiversioon (vaadatud 14.12.2013) (inglise keeles)
↑ Mark Carwardine,The Nature of Zambia: A Guide to Conservation and Development, lk 12, IUCN 1988, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 09.03.2014) (inglise keeles)
↑ J. Descotes, Human Toxicology, lk 782, 1996, Elsevier Science, ISBN 0 444 81557 0, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 10.11.2013) (inglise keeles)

Välislingid

[1] Van Wallach, Kenneth L. Williams, Jeff Boundy, " Snakes of the World: A Catalogue of Living and Extinct Species", 22. aprill 2014, lk 90, CRC Press, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 16.12.2015) (inglise keeles)

[2] Loomade elu 5:321.

[3] Peter Uetz & Jakob Hallermann, Bitis Roomajate andmebaasi veebiversioon (vaadatud 14.12.2013) (inglise keeles)

[4] Mark Carwardine,The Nature of Zambia: A Guide to Conservation and Development, lk 12, IUCN 1988, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 09.03.2014) (inglise keeles)

[5] J. Descotes, Human Toxicology, lk 782, 1996, Elsevier Science, ISBN 0 444 81557 0, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 10.11.2013) (inglise keeles)

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]