Adolf Friedrich

See artikkel räägib Baltimaade hertsogiriigile kavandatud riigipeast; Rootsi kuninga kohta vaata artiklit Adolf Fredrik

Adolf Friedrich, Mecklenburgi hertsog (foto 1962)

Adolf Friedrich, Mecklenburgi hertsog (10. oktoober 1873 – 5. august 1969) oli Saksamaa maadeuurija ning spordi- ja riigitegelane, 1918. aastal esitatud Balti Hertsogiriigi riigipea kandidaat,

Aastal 1910–1911 juhtis ta ekspeditsiooni Tšaadi järve äärde, Niiluse vesikonna keskossa, Kongo jõe vesikonna põhjaossa, Lõuna-Kameruni ja Guinea lahe saartele. Selle ekspeditsiooni põhjal kirjutas ta raamatu "Kongost Niiluse ja Niigerini", mis on väljapaistev oma detailsuse ja piltide poolest.

Aastatel 1912–1914 oli ta Saksamaa keisririigi koloonia Togo kuberner. Ta oli Togo viimane kuberner ja Togo iseseisvaks kuulutamise aukülaline 1960. Togost sai Saksamaa Keisririigi protektoraat, kui 4. juulil 1884 kirjutasid Togo kuningas Mlapa III koos Saksamaa esindajaga alla dokumendile, mis määras ära, et varasema iseseisva kuningriigi valduses lähevad Saksamaa kontrolli alla ja kohalik kuningas ja muud pealikud säilitavad kohaliku võimu.

Esimeses maailmasõjas teenis ta 1915 Austria-Ungari ja 1916 Osmanite riigi armees.

1918 esitati Adolf Friedrich Balti Hertsogiriigi riigipea kandidaadiks. Selle ettepaneku tegi Saksamaa poolt okupeeritud Balti provintside regentnõukogu, mida juhtis Adolf Pilar von Pilchau. Balti Hertsogiriiki tunnustas Saksa keiser Wilhelm II 22. septembril 1918. Hertsogiriigi valitsus eksisteeris formaalselt 5.–28. novembrini 1918. Adolf Friedrich ei asunud ametisse ja ükski maailma riik peale Saksamaa seda valitsust ei tunnustanud.

Adolf Friedrich oli Saksamaa Liitvabariigi olümpiakomitee esimene president 1949–1951 ja Rahvusvahelise Olümpiakomitee liige 1926–1956.

Adolf Friedrich oli kaks korda abielus. 24. aprillil 1917 abiellus ta Reuss-Schleizi printsessi Viktoria Feodoraga, kes suri 18. detsembril 1918 nädal aega pärast nende ainsa lapse ja pärija, hertsoginna Woizlawa Feodora sündi. 15. oktoobril 1924 abiellus ta oma poolvenna hertsog Johann Albrechti lese, Stolberg-Rossla printsessi Elisabethiga, kes suri kolm nädalat pärast oma abikaasat.

Välislingid