Alfred Luts
See artikkel vajab toimetamist. (November 2009) |
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
| Alfred Luts | |
|---|---|
|
Eesti Vabariigi Sõjavägede Staabi VI (väljaõppe) osakonna ülem major Alfred Luts 1938. aastal | |
| Sünniaeg |
10. august 1899 Helme, Viljandimaa |
| Surmaaeg |
6. august 1991 (91-aastaselt) Panola maakond, Mississippi osariik, USA |
| Sõjaväeline haridus | Kõrgem Sõjakool (1930) |
| Teenistus | Sõjavägede Staabi operatiivosakonna ülem (1939–1940) |
| Auaste | kolonelleitnant |
| Sõjad/lahingud |
Eesti Vabadussõda Teine maailmasõda |
Alfred Luts (10. august 1899 Helme, Viljandimaa – 6. august 1991 Como, Panola maakond, Mississippi osariik, USA) oli Eesti sõjaväelane (kolonelleitnant), viimane Eesti Vabariigi Sõjavägede Staabi operatiivosakonna ülem (1939-1940).
Teenistuskäik
[muuda | muuda lähteteksti]Läks koolipoisina vabatahtlikult Vabadussõtta.
1930. aastal lõpetas Tallinnas Kõrgemas Sõjakooli, kus jätkas ka teenistust majori auastmes kuulipildurite kompanii ülemana 1933. aastani.
1934. aastal oli ta 10. Üksiku jalaväepataljoni ülem. Alates 1934. aastast ta töötas käsundusohvitserina ja hiljem kuni 1938. aastani operatiivosakonna ülema abina Kaitsevägede Staabis.
1938–1939 oli ta Sõjavägede Staabi VI osakonna ülem.
1. maist 1939–1940 Sõjavägede Staabi I osakonna (operatiivosakonna) ülem.
Pärast Eesti okupeerimist NSV Liidu poolt, 1940. aasta juunipööret ning Eesti kaitseväe liitmist NSV Liidu Punaarmeega määrati ta 182. Eesti Laskurdiviis luurejaoskonna ülemaks.
Teise maailmasõjas Nõukogude-Saksa sõja puhkemisest alates saadeti ta koos diviisiga Pihkvamaale, kus ta läks lahingutes Porhovi all koos paljude eesti sõduritega üle Saksa poolele.
Algul viibis ta vangistuses Pärnu sõjavangilaagris, pärast aga vangidest moodustatud Saksa armee tõlkide grupis Wi-Kdo “Görlitz”, kust 12. juulil 1941 vabastati vangistusest.
Tuli Eestisse ja määrati Tallinna linna saksa komandandi kindralleitnant Raitz von Frentzi poolt 1941. aasta septembri esimestel päevadel Tallinna prefekti abiks ning vastvallutatud Tallinna-Nõmme Omakaitse juhiks. 1941. aasta lõpus töötas politseiprefektina Pihkvas. 1942. aasta augustist oli ta Saaremaa politseiprefekt (Kuressaares).
Pikemalt artiklis Politsei ja Omakaitse Valitsus
Alates 1. veebruarist 1944 määrati ta Eesti SS[küsitav] kindralinspektuuri staabiülemaks.
Alfred Luts põgenes 1944. aasta sügisel koos perega Rootsi.
Teosed
[muuda | muuda lähteteksti]- Alfred Luts, Heitluste keerises. I trükk - Stockholm: Välis-Eesti & EMP; I kd 1975, II kd 1976. II trükk – Tallinn: Olion, 2004.
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]- 1977 Henrik Visnapuu preemia ("Heitluste keerises")
- 1939 Soome Valge Roosi Rüütliordu 1. klassi aumärk
Kirjandust
[muuda | muuda lähteteksti]- Villem Saarsen, See mis ma nägin, Stockholm, 1978.
- Harald Roots, Kui võitluseta murdus mõõk, Tartu: Ilmamaa, 2010. (I trükk: Toronto, 1993).
- Ülo Uluots, Nad täitsid käsku: Eesti ohvitseride saatus [1940-1941], Tallinn, 1999.