Arutelu:Märtsipommitamine

Küsimused

Kas siis uisuväli asub nende varemete kohal, mis on pildil? Andres 23. veebruar 2008, kell 06:56 (UTC)

Jah. --kanakukk 13. märts 2009, kell 17:41 (UTC).

Kas 50% Tallinna elamispinnast elas 20 000 inimest?

Artikli sõnastus & toimetamine; pealkiri

Mis tähendab, et hävis kolmandik Tallinnast? Andres 23. veebruar 2008, kell 06:59 (UTC)

Selline pealkiri ei ole hea. Märtsis tomus väga palji pommitamisi eesti linnadele. Alpool kuupäevaline väljavõtte.Akra 23. veebruar 2008, kell 12:06 (UTC)

Dekabristid mässasid ka novembris vana kalendri järgi, nimetame neid nüüd novembristideks? kanakukk 9. märts 2008, kell 08:11 (UTC)

Eesti linnadele toimunud õhurünnakud aastatel 1941/1944
Kuupäev Linn Kahjustused
1942
5. märts 1942 Narva Surma said 8 tsiviilisikut.
8. märts 1942 Narva Toimus 2 rünnakut. Väiksemad kahjustused hoonetel.
11. märts 1942 Narva Toimus 3 rünnakut. Väiksemad kahjustused hoonetel.
15. märts 1942 Narva Väiksemad kahjustused hoonetel.
1943
13. märts 1943 Narva 10 tsiviilisikut said surma.
16. märts 1943 Narva Väiksemad kahjustused hoonetel.
20. märts 1943 Tallinn 27 elamut said suuremaid vigastusi.
22. märts 1943 Tallinn Väiksemad kahjustused hoonetel.
23 - 24 märts 1943 Tallinn Vigastada said 79 hoonet.
24 - 25. märts 1943 Tallinn Vigastada said 111 hoonet, 12 tsiviilisikut said surma ja 13 haavata.
25 - 26. märts 1943 Tallinn Väiksemad kahjustused hoonetel.
25 märts 1943 Narva Väiksemad kahjustused hoonetel.
1944
1. märts 1944 Narva Linnale heideti üle 200 lennukipommi.
6. - 7. märts 1943 Narva Pommitamine kestab 11 tundi järjest. Umbes 200 lennukit heidavad alla ca 3600 pommi. Linn hävis täielikult.
7. - 8. märts 1944 Narva, Tapa j.t. Rünnakud mitmele Eesti linnale, millest võtavad osa ca 490 pommitajat.
8. märts 1944 Jõhvi Väiksemad kahjustused hoonetel.
9. - 10. märts 1944 Tallinn Hävis ca 280 hoonet, 2 teatrit, 2 kirikut, mitu muuseumi ja kinohoonet ning teisi ühiskondlikke hooneid. Hukkus 463 ja haavata sai 659 inimest.
17. - 19. märts 1944 Narva Pommitati Narva varemeid.
25. - 26. märts 1944 Tartu Hävis ca 80 hoonet. Umbes 100 tsiviilisikut sai surma.

Pooldan seda pealkirja. Kui räägitakse lihtsalt märtsipommitamisest, peetakse silmas just seda. Andres 23. veebruar 2008, kell 19:36 (UTC)

Ega ikka ei peeta küll. Virulane ei mõtle Tallina vaid Narva Jõhvi või Tapa peale ja tartlane Tartu peale. Siia tuleks teha täpsustuslehekülg. Asjad ei saa ega tohi olla mingi linna kesksed vaid objektiivsed. Kui tallinnas hävitati 25-30% siis Narvas üle 90% ja mis alles jäi tehti maatasa 17-18 märtsil. Akra 23. veebruar 2008, kell 20:05 (UTC)

Kas 1943. aasta Narva pommitamist nimetatakse märtsipommitamiseks? Ma ei ole lihtsalt kuulnud sellist nimetust, kuigi Narva pommitamisest on palju räägitud. Vaatasin Google'ist, leidsin kaks kohta, kus Narva pommitamist on nimetatud märtsipommitamiseks, ja kaks kohta, kus Tartu pommitamist on nimetatud märtsipommitamiseks. Ülejäänud mainimised käivad Tallinna kohta.

Missuguseid pealkirju Sa ette paned? Andres 23. veebruar 2008, kell 23:30 (UTC)

Järelikult ei ole ainus märtsipommitamine Tallinna oma. Pelkiri võiks olla Märtsipommitamine Tallinas või Tallinna pommitamine. Või Tallinna pommitamised. Analoogilised pealkirjad teiste linnade kohta.Akra 24. veebruar 2008, kell 08:08 (UTC)

Kindlasti ei ole ainus märtsipommitamine Tallinna oma. Küsimus aga on selles, mida märtsipommitamiseks tavaliselt nimetatakse. Mulle tundub (tundub, ja kaudseks tõendiks võin tuua Google'i otsingutulemused), et valdavalt on see sõna kasutusel Tallinna märtsipommitamise kohta (pommid ei langenud seal küll ainult Tallinnasse, vaid ka näiteks Aegviitu). Sellepärast reserveeriksin ma selle nimetuse Tallinna märtsipommitamisele. Aga kui teised leiavad, et tuleb teisiti teha, siis ma paneksin ette "Tallinna märtsipommitamine", mis tundub olevat kõige laiemalt käibel. Kõlbaks ka "Märtsipommitamine Tallinnas", mida samuti on kasutatud. (Eelduseks muidugi, et ka mõnd teist pommitamist tuleb sama nimega nimetada). "Tallinna pommitamine" oleks liiga ebaspetsiifiline, pealegi ignoreeriks see nimetust "märtsipommitamine". Sama ka "Tallinna pommitamiste" kohta. Teiste linnade pommitamiste kohta ma ei tea. Tõenäoliselt sobiks siis "Tartu märtsipommitamine" ja "Narva märtsipommitamine." Andres 24. veebruar 2008, kell 09:21 (UTC)

Tegelikult ei pommitatud neid linnu ainult märtsis vai ka teistel kuudel. Pelkirja Tallinna märtsipommitamine all saab rääkida ainult märtsis toimunud pommitamistest ja teisi Tallinna pommitamisi siia ei saa panna, aga need ju toimusid samuti. ja need väärivad samuti mainimist. Minu andmetel toimunud Tallinna pommitamised.Akra 24. veebruar 2008, kell 10:44 (UTC)

Tallinnale toimunud õhurünnakud aastatel 1941/1944

Kuupäev Linn Kahjustused
15 - 16 september 1942 Tallinn Väiksemad kahjustused hoonetel.
14 - 15 veebruar 1943 Tallinn Hävis 117 hoonet. Umbes 20 tsiviilisikut said surma.
21. veebruar 1943 Tallinn Vigastada said 9 hoonet.
22 - 23. veebruar 1943 Tallinn 44 hoonet said vigastada.
20. märts 1943 Tallinn 27 elamut said suuremaid vigastusi.
22. märts 1943 Tallinn Väiksemad kahjustused hoonetel.
23 - 24 märts 1943 Tallinn Vigastada said 79 hoonet.
24 - 25. märts 1943 Tallinn Vigastada said 111 hoonet, 12 tsiviilisikut said surma ja 13 haavata.
25 - 26. märts 1943 Tallinn Väiksemad kahjustused hoonetel.
? aprill 1943 Tallinn Väiksemad kahjustused hoonetel.
? mai 1943 Tallinn Toimus neli rünnakut üksteise järel. Väiksemad kahjustused hoonetel.
31. juuli, 1. august 1943 Tallinn Kannatada said 45 hoonet.
16 - 17. august 1943 Tallinn Kannatada said 5 hoonet.
4 - 5. september 1943 Tallinn Kannatada said 30 hoonet.
9. - 10. märts 1944 Tallinn Hävis ca 2800 hoonet ???, 2 teatrit, 2 kirikut, mitu muuseumi ja kinohoonet ning teisi ühiskondlikke hooneid. Hukkus 463 ja haavata sai 659 inimest.
25. juuli 1944 Tallinn Sadamas sai tabamuse kaubalaev Nordwind laskemoonaga ja läks põhja.
20. september 1944 Tallinn Rünnati sadamast lahkuvaid laevu.
21. september 1944 Tallinn Vigastada said hooned Viru tänaval ja Merepuiesteel.

Noh, Tallinna pommitamiste kohta võib ju eraldi artikli kirjutada, ja Tallinna märtsipommitamise kohta eraldi artikli. Andres 24. veebruar 2008, kell 11:12 (UTC)

Võib ka nii.Akra 25. veebruar 2008, kell 16:06 (UTC)

HALLO????

"9. - 10. märts 1944 Tallinn Hävis ca 2800 hoonet ???, 2 teatrit, 2 kirikut, mitu muuseumi ja kinohoonet ning teisi ühiskondlikke hooneid. Hukkus 463 ja haavata sai 659 inimest."

Kus siin on välja toodud MÕNI TEINE LINN? EI OLEGI. Märtsipommitamine toimus 9. - 10. märtsil 1944 TALLINNAS. Märtsipommitamine on spetsiifiline mõiste. See ei tähendada, et pommitati millalgi märtsis, vaid just täpselt ongi mõeldud 9. - 10. märtsi 1944. aasta pommitamist. kanakukk 9. märts 2008, kell 08:16 (UTC)

// ning palun ärge kopeerige seda pommitamise nimekirja... piisab ühest korrast.. kanakukk 9. märts 2008, kell 08:18 (UTC)

Võiksid nimekirja ikka läbi lugeda nee on siiski kaks erinevat ehki mõned asjad korduvad. Märtsipommitamine ei ole mingi spetsiaalne mõiste Tallinna kohta vaid mõnede tallinlaste arusaam, et see on kõige tähtsam. Ja kui nimekirja vaatad siis ka märtsis pommitat Tallinnat rohkem, kui ainult 9.-10. kuupäeval. Kahjuks on järjest rohkem hakkanud levima tendets Tallinn ja ainult Tallinn nagu muud eestimaad ei olekski (televisioon raadio press teatud toimetistes). Viki ei peaks sinna kuuluma vaid kajastama kõike objektiivselt, mitte ühe geograafilise punkti kesksena.Akra 9. märts 2008, kell 11:58 (UTC)

noh, siis võiks viidata objektiivsetele seisukohtadele ja ongi probleem lahendatud--Hendrix 9. märts 2008, kell 12:27 (UTC)

Millistele objektiivsetele seisukohtadele? Kas kahe pommitajatelaine ülekäimine on võrreldav 11 tunnise järjestikuse laine laine järel toimuva pommitamisega. Koledad on nad mõlemad ja mina ei eelistaks ühte teisele. Ühel juhul hävib mingi osa linnast umbes 25% (Tallinn) teisel juhul ja kolm päeva (6. märtsil) varem üle 90% linnast (Narva) 17.-19. märtsil tambiti Narvas veel varemeid, mis imekombel püsti olid jäänud.

kõikvõimalikud mõisted on puhtal kujul kokkuleppe värk. Inimesed lepivad kokku, et "valu" tähendab seda ja seda. Nii ka siinse märtsipommitamisega. Objektiivsete seisukohtade all pean silmas viiteid artiklitele, kus võetakse kokku erapooletult mõiste "märtsipommitamine" tähendus.--Hendrix 9. märts 2008, kell 19:38 (UTC)

Seda minagi kuna märtsis toimus palju pommitamisi , mitte ainult Tallinn ja Narva siis oleks vaja nende kõigiga tegelda ja nendele viidata. Mis puutub tähendustesse ja tähenduse kokkulepetesse, siis vaata ka 23. veebruar 2008, kell 20:05 mida kirjutasin.Akra 10. märts 2008, kell 10:35 (UTC)

Sa pooldad seisukohta, et kirik keset küla. Meie asi ei ole ajada kirikut keset küla püsti - see peab meie eest ära olema tehtud. Meie asi on refereerida. Kui autoriteedid ütlevad, et märtsipommitamise all mõeldakse just nimelt Tallina pommitamist, siis meie asi on see seisukoht siin kirja panna.--Hendrix 10. märts 2008, kell 11:11 (UTC)

Mite keset küla, kuid ka nii võib õelda. Sest antud juhul mingi arv Tallinlasi ristis selle Tallinna pommitamise Märtsipommitamiseks ja need tallinlased pole kuulnudki samal ajaperioodil toimunud Tartu või Narva pommitamisest. Mingi arva Narvalasi nimetas selle Narva märtsipommitamise Märtsipommitamiseks ja mingi arv Tartlasi tegi seda sama teadmata teiste linnade samaaegsestest pommitamisest. Siit ka küsimus Millise küla me valime kelle samba järgi paneme pealkirja ja kui eelistame kedagi kas see on õige. Probleem ju selles ongi, et iga linna linnlane vaatab asjale oma mätta otsast, kuna oma särk on kõige lähemal. Meie asi on sele üldiselt läheneda. Akra 10. märts 2008, kell 18:40 (UTC)

kujutan ette, et peaks eksisteerima üldaksepteeritav ajaloo käsitlus, kus seostatakse Märtsipommitamine konkreetse kohaga.--Hendrix 10. märts 2008, kell 18:50 (UTC)

Milline see sinu arvates antud küsimuses oleks. Mina pooldan artikli pealkirja Tallinna märtsipommitamine räägiks suurpommitamisest. Või Tallinna märtsipommitamised räägiks märtsis toimunud Tallinna pomitamistest kaasa arvatud ka 9. kuupäeva oma.Akra 10. märts 2008, kell 19:44 (UTC)

minu arvamus ei ole üldse tähtis, sest ma ei pea end pädevaks lõplikku otsust antud küsimuses vastu võtma. Me peame asja nii käsitlema, nagu ta kirjanduses esitatud on. Praegu kipub asi sinna kanti, et Viki tahab ise ajalugu teha ja mõisteid luua. Viited, viited ja veel kord viited...--Hendrix 11. märts 2008, kell 05:36 (UTC)

Just vale arusaam. Viki ei taha ega tohi, ükskõik mis põhjusel ajalugu teha ja ei tohi ka entüklopeediana võimendada valesid arusaamu. Ja märtsipommitamine mõistena ei ole üheselt mõistetav. Ja ka raamatud, mis vähegi on ajalooga seotud käsitlevad seda Tallinna märtsipommitamisena või märtsipommitamistena Eestis. 217.159.152.154 11. märts 2008, kell 07:20 (UTC)

Anna siis viited. Andres 12. märts 2008, kell 06:57 (UTC)

Veel pealkirjast

kuna juba riiklik asutus Eesti Post on lasknud välja eritempli Märtsipommitamine ja mõeldud on Tallinna pommitamist, mis meil siis veel jalgratast vaja leiutada? [1] --Hendrix 9. märts 2008, kell 08:50 (UTC)

Templi peal on küll lihtsalt "märtsipommitamine". Paberil, mille peal tempel on, on kasutatud "Tallinna märtsipommitamine". Eelistaksin küll jätta pealkirjaks "Märtsipommitamine", aga vale ei oleks ka "Tallinna märtsipommitamine". Võrrelge "Vabadussõda" ja "Eesti Vabadussõda". Eelistaksin küll pealkirja "Vabadussõda", aga ka "Eesti Vabadussõda" on õige. Andres 9. märts 2008, kell 09:36 (UTC)

Mina leian, et artikkel Märtsipommitamine peaks olema täpsustusleht. Enim on seda väljendit kasutatud küll Tallinna pommitamise kohta, kuid näiteks siin on nii nimetatud ka Tartu ja Narva pommitamist. Minu arust on analoogia olemas näiteks Kaarli kirikuga. Enamasti mõeldakse selle all kirikut Tallinnas, kuid sama nimega kirik on olemas ka Tuhalas, seega kiriku artikkel on Tallinna Kaarli kirik.--WooteleF 23. märts 2008, kell 20:39 (UTC)

Pommituse tagajärjed

Kuidas peaks artiklis märkima need majad/hooned, mis Märtsipommitamisel tabamuse said (s.t. et artikli välimus ka ilus jääks)? --kanakukk 8. oktoober 2008, kell 12:44 (UTC).

Materjali

http://paber.ekspress.ee/viewdoc/CFB07F1B1D5EF678C2256E4B003A384A täiendamist. --kanakukk 9. mai 2008, kell 19:57 (UTC)

Sündmusest ajalehes "Võitleja"

Paremal: Võitleja (Toronto : 1952- ) nr.2 | märts 1979 | lk 7 --kanakukk 25. oktoober 2009, kell 22:49 (UTC).
Kommentaar terrorirünnakust Tallinnale (all paremal): Võitleja (Toronto : 1952- ) nr.3 | mai 1979 | lk 7 --kanakukk 25. oktoober 2009, kell 23:01 (UTC).

"9. ja 10. märtsi pommitamise tulemusel hävis 8000 hoonet, väidetavalt kolmandik Eesti pealinnast ja ligi 50% selle elamispinnast." 50 % on vist ikka liialdus. Tegelikult hävis 30-35 % elamispinnast. 90.191.119.98 29. jaanuar 2012, kell 15:31 (UTC)

Kokku tulistasid sel ööl linna kaitsel olnud õhutõrjeüksused ja ööhävitajate JU-88 eskadrill alla 36-38 nõukogude pommitajat

Kuulge, kustutage see jama ära! Kõige räigem sõjaaegne propaganda ei pakkunud kah rohkem kui 21 pommitajat. Kellelgi ikka hea fantaasia...

Nüüd see jama levib igalepoole metawikidesse ja nii edasi.

Meil ei ole tõe vastu midagi. Palun paranda, kuid siis lisa ka viide usaldatavale allikale. Andres (arutelu) 27. oktoober 2012, kell 23:38 (EEST)[vasta]

"ja ligi 50% selle elamispinnast." Liialdus. Nii palju ei hävinud. Kogumikus "Tallinn tules" (1997) peaksid selle kohta täpsed andmed olema. 90.191.119.98 28. oktoober 2012, kell 00:39 (UTC)

Bulgaariakeelses vikipeedias on kirjutatud, et märtsipommitamise tagajärjel hävis 10 % Tallinnast. See on kõvasti vähendatud. Tegelikult oli ikka üle 30 protsendi. 90.191.119.98 16. märts 2013, kell 22:47 (EET)[vasta]

Soomlaste "kättemaksupommitamised"

Juske jutt on asjatundmatu ja mida varem see unustatakse, seda parem: http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopic.php?p=352484#p352484 N.N. (arutelu) 20. märts 2014, kell 10:14 (EET)[vasta]

Miks nii palju lühemaks läks? Andres (arutelu) 10. august 2019, kell 11:13 (EEST)[vasta]

Tallinn läks eraldi artikliks. Lisaks tohutult kordusi tekstis. Castellum (arutelu) 10. august 2019, kell 11:42 (EEST)[vasta]