Arutelu:Pöidlaküüt
Siia ei viita midagi. Andres 13. mai 2007, kell 16:53 (UTC)
Minu teada oli autostopp Stalini ajast hilisem nähtus. Andres 13. mai 2007, kell 22:22 (UTC)
minu arust ei ole hääletamine kuhugi kadunud. Kust pärineb väide autojuhtide hirmust? Väga tihti on hääletajaid tee ääres näha ja näiteks mina võtan alati hääletaja peale ja tutvusringkonna juttudest on jäänud mulje, et ka teised autojuhid võtavad hääletajaid meelsasti peale.--Hendrix 18. aprill 2008, kell 18:33 (UTC)
minu arust oleks siin artiklis paslik viidata liigikaitse instiktile. Kui hakata järele mõtlema, miks peaks kedagi tee ääres viibutajat peale võtma? Aga ikka selle pärast, et tekib kahjutunne liigikaaslase hädasoleku pärast. Ja kui palub abi, miks peab seda keelama? Otse vastupidi. Liigikaitse instinkt. Vähemalt enamikel käivitub see.--Hendrix 18. aprill 2008, kell 18:46 (UTC)
- Arvan, et selle asja nimi on altruism. See ei ole taandatav instinktile, kuigi ka instinktil on siin nähtavasti oma osa. Andres 18. aprill 2008, kell 19:44 (UTC)
ÕS-i järgi on pöidlaküüt autode peatamine käeviipega. Minu meelest on see pigem hääletajate pealevõtmine ja edasiviimine, sest autojuhid ju pakuvad küüti ja neid tänatakse küüdi eest. Andres 18. aprill 2008, kell 19:44 (UTC)
Minu arvates on praegune definitsioon liiga kitsas ning seda tuleks laiendada. Esimese hooga sain sellise tekstiga maha:
- Pöidlaküüt on transpordiviis, kus üks inimene küsib soovitud vahemaa läbimiseks teistelt samas suunas liikuvalt inimeselt, tavaliselt võõrastelt, küüti. Enamikel juhtudel, kuid mitte alati, küüdi eest tasu ei oodata.
- Kommunikatsioon(Aalapealkiri)
- Enim levinud viis sõidukijuhi teavitamiseks soovist küüti saada, on välja sirutatud käega liikluse suunas seismine. Käemärgi kasutus erineb :regiooniti. Peamised käemärgid on õrnalt rusikasse surutud käel pöidla ülal hoidmine (ingl. k. thumbs up), väljasirutatud sõrmedega käelaba välja :hoidmine nii, et pihk on liikluse suunas ning loomulikus asendis oleval käelabal nimetisõrme välja sirutamine.
- Kasutatakse ka trafaretti: silti, kuhu on kirjutatud hääletaja sihtpunk või muu autojuhile kasulik informatsioon.
- Levinud on ka praktika, kus hääletaja küsib küüti bensiinijaamades või teeäärsetes puhkealades autojuhiga näost-näkku suheldes. MarkkuP 16. jaanuar 2010, kell 00:56 (UTC)
- Ma ei tea milline võiks olla üldisem teema, mille üks alaliik pöidlaküüt oleks. Nende hääletajate vahel, kes pikemaid vahemaid hääletavad, peetakse seda minu teada tavaliselt üheks ja samaks protsessiks. Lisaks loetakse Hitchwikis pöidlaküüdi alla ka lennukite ja laevade peale hääletamine. MarkkuP 16. jaanuar 2010, kell 15:10 (UTC)
- Eesti keeles nähtavasti üldisemat nimetust ei ole. Andres 16. jaanuar 2010, kell 17:19 (UTC)
- Siiski, "hääletamine" nähtavasti on, sest viimane juhtum käib kindlasti hääletamise alla. Ega ma ei väida, et pöidlaküüt seda ei hõlma, kuid EKSS-i järgi see nii pole ning asi pole selge. Üldse on "hääletamine" minu meelest palju levinum sõna. Ka "hääletama" on EKSS-is ainult kitsamas tähenduses [2], nii et nähtavasti ei saa tollele sõnaraamatule lootma jääda. Andres 16. jaanuar 2010, kell 17:23 (UTC)
- Ei tea, kas on üldse eesti keeles mõni autoriteetne väljaanne, mis sellesse küsimusse lahendust tooks. Ehk tasuks kaaluda võimalust luua uus artikkel Hääletamine(transport) vms ning siinse sisu sinna ümber tõsta ja käsitleda tee ääres viibutamist pöidlaküüdina. Aga nagu tõdesid, ei ole kindel, kas selline vahettegemine on ikkagi õigustatud. MarkkuP 16. jaanuar 2010, kell 20:03 (UTC)
- Sõnade tähenduse kohta autoriteetsemat väljaannet ei ole, kuid on arusaadav, et EKSS-is öeldut ei saa võtta lõpliku ega ammendava tõena.
- Kui jääda kitsa definitsiooni juurde, siis võib artiklis mainida, et on olemas midagi funktsioonilt kattuvat, mis avaldub teises vormis.
- Teine võimalus oleks eksplitseerida kitsas ja lai tähendus.
- Kolmas võimalus oleks kohe lähtuda laiast tähendusest, nagu Sa soovitasid. Siis tuleks ikkagi mainida kitsamat tähendust, millest sõna ise lähtub.
- Kahtlustan, et selles asjas ei olegi ühest tõde ja me võime vabalt valida ükskõik millise neist kolmest. Ja neljandaks võib artiklis öelda, et pole selge, milline neist kolmest vastab tõele ja et pole selge, kas on ühest tõde jne, aga nii hulluks pole vist mõtet asja ajada. Andres 16. jaanuar 2010, kell 23:30 (UTC)
- Mulle näib kõige parem kolmas variant koos selgitusega. MarkkuP 17. jaanuar 2010, kell 22:54 (UTC)
- Tee siis vastavalt sellele. Andres 18. jaanuar 2010, kell 14:51 (UTC)
"Sõna "hääletamine" on üsna hiline metafoor" – kust see väide pärineb? Kui artiklis on öeldud, et pöidlaküüt tekkis 1950. aastatel, siis mina mäletan, et sõna "hääletama" kasutasid vähemalt nii Tartus kui ka Tallinnas õppivad tudengid juba 1960. aastatel – ei ole ju hiljuti? Kuriuss (arutelu) 12. juuli 2020, kell 18:53 (EEST)