Arutelu:Rwanda
| Rwanda oli varem arvatud heaks artikliks. Kui arvad, et suudad seda artiklit parandada, et taastada selle eeskujulik seisund, siis palun tee seda. |
Ajalugu võiks olla enne kultuuri. Andres (arutelu) 10. märts 2012, kell 20:02 (EET)
- Võib küll. Võib-olla peab veel midagi järjekorras muutma. Ma pole veel selle pilguga vaadanud. --Epp 10. märts 2012, kell 20:23 (EET)
Hehe, ma just panin selle "hästi" sinna liigestatusele hiljem juurde, sest mulle tundub, et ilma ei saa olla. Miks "ulatuvus" ei kõlba? Mulle just tundus see sobivam. --Epp 20. märts 2012, kell 16:52 (EET)
- Mulle kõlab "ulatuvus" pigem millegi üldise omadusena, nt "Ulatuvus on ruumi põhiomadus" (EKSS), "ulatus" seevastu on konkreetne ja mõõdetav: ulatuse def EKKS-s: "ruumi, ala, keha vm. objekti laius, pikkus v. kõrgus; tegevus‑ v. mõjuväli, haare; maht v. määr". Samas ei ole EKKS vahetegemises väga konkreetne, sest ulatuvuse def on: "küündivus, ulatusvõime; ulatumine", aga üks näitelausetest (lisaks ülalmainitule) on "auto kaugtulede ulatuvus". Ühesõnaga, kui üldsusele tundub, et "ulatuvus" sobib paremini, siis minugi poolest, väga konkreetset reeglit ei tundu olevat. --Rita (arutelu) 22. märts 2012, kell 01:46 (EET)
- Millegipärast tundus, et "hästi" ei ole võib-olla kõige parem määrsõna siia, sest eeldaks justkui aktiivset tegijat vms. EKKS-s on sellised näitelaused: "Mandrid liigestavad maailmamere ookeanideks. Lahtedest, fjordidest, poolsaartest liigestatud rannik. Ürgorud liigestavad Lõuna-Eesti maastikku." Kas saab öelda, et nad teevad seda (liigestamist) hästi? Või kui nad ei teeks hästi, kas siis oleks halvasti tehtud? :) Võib-olla see on mingi minu kiiks jällegi, paranda tagasi, kui Sulle tundub, et nii oli parem. Ma vist paneks pigem "tugevalt liigestatud", kui üldse. --Rita (arutelu) 22. märts 2012, kell 01:53 (EET)
- Minu meelest ka "ulatus" on parem ja "hästi liigestatud" on naljakas. Andres (arutelu) 23. märts 2012, kell 04:10 (EET)
- Mulle tundub "liigestatud" üksinda imelik. Liigestatud on ju igal juhul. "Tugevalt liigestatud" oleks vist parem küll. --Epp 23. märts 2012, kell 04:37 (EET)
- Nõus. Andres (arutelu) 23. märts 2012, kell 07:01 (EET)
- Huvitav :) mulle tundus just, et liigestatus ei ole midagi sellist, mis alati on, nt kui piir on täiesti sirge, siis ei ole ta kuidagi liigestatud. Kui on natuke sakiline, on juba liigestatud, kui on üsna sakiline, on suhteliselt liigestatud jne. Umbes nii. --Rita (arutelu) 24. märts 2012, kell 15:11 (EET)
- Nojah, tegelikult muidugi saavad inimesed ju igal juhul aru, mida mõeldakse. --Epp 25. märts 2012, kell 00:30 (EET)
- Toimetada saabki ainult niivõrd, kui aru saadakse. Andres (arutelu) 25. märts 2012, kell 09:58 (EEST)
- Ma ei saanud praegu aru. Mina tahtsin öelda seda, et las jääda, nagu on, lugejad saavad niikuinii õigesti aru. --Epp 25. märts 2012, kell 10:03 (EEST)
- Toimetada saabki ainult niivõrd, kui aru saadakse. Andres (arutelu) 25. märts 2012, kell 09:58 (EEST)
- Mina saan ka nii aru nagu Rita. Andres (arutelu) 25. märts 2012, kell 09:58 (EEST)
- Ma lugesin seda praegust lauset mitu korda ja mõtlesin kas ma saan aru. Vaatan kaarti ja siit loogiline tuletuskäik. Enamik riiki on suht künklik ja piirid ei ole mitte joonlauaga veetud vaid looduslikud ja jooksevad vist enamuses mööda jõgesid. Aga küngaste vahel jõed ikka looklevad ja eks siis ka piir ole selline nagu ta on. Aga lause iseenesest ei ütlegi midagi ei nii ei naa. Ah ja tegelikult ma nõustun sellega, et õigem sõna on 'hästi' ja pole see nii naljakas midagi ning antud juhul võiks antonüümiks olla vähe. -- Ahsoous 25. märts 2012, kell 10:28 (EEST)
- Nojah, tegelikult muidugi saavad inimesed ju igal juhul aru, mida mõeldakse. --Epp 25. märts 2012, kell 00:30 (EET)
- Huvitav :) mulle tundus just, et liigestatus ei ole midagi sellist, mis alati on, nt kui piir on täiesti sirge, siis ei ole ta kuidagi liigestatud. Kui on natuke sakiline, on juba liigestatud, kui on üsna sakiline, on suhteliselt liigestatud jne. Umbes nii. --Rita (arutelu) 24. märts 2012, kell 15:11 (EET)
- Nõus. Andres (arutelu) 23. märts 2012, kell 07:01 (EET)
- Mulle tundub "liigestatud" üksinda imelik. Liigestatud on ju igal juhul. "Tugevalt liigestatud" oleks vist parem küll. --Epp 23. märts 2012, kell 04:37 (EET)
- Minu meelest ka "ulatus" on parem ja "hästi liigestatud" on naljakas. Andres (arutelu) 23. märts 2012, kell 04:10 (EET)
- Millegipärast tundus, et "hästi" ei ole võib-olla kõige parem määrsõna siia, sest eeldaks justkui aktiivset tegijat vms. EKKS-s on sellised näitelaused: "Mandrid liigestavad maailmamere ookeanideks. Lahtedest, fjordidest, poolsaartest liigestatud rannik. Ürgorud liigestavad Lõuna-Eesti maastikku." Kas saab öelda, et nad teevad seda (liigestamist) hästi? Või kui nad ei teeks hästi, kas siis oleks halvasti tehtud? :) Võib-olla see on mingi minu kiiks jällegi, paranda tagasi, kui Sulle tundub, et nii oli parem. Ma vist paneks pigem "tugevalt liigestatud", kui üldse. --Rita (arutelu) 22. märts 2012, kell 01:53 (EET)
Huvitav, et USA riigidepartemangu lehel on kirjas, nagu oleks hulk linnu ümber nimetatud. See tundub kahtlane, kuskilt mujalt ma seda ei leia. --Epp 23. märts 2012, kell 04:53 (EET)
Millest veel tingimata peaks kirjutama? --Epp 8. aprill 2012, kell 17:31 (EEST)
Minu meelest on meil põhimõte, et õiget õigeks ei parandata. Mina mäletan ka kokkulepet, et me kirjutame protsendi teksti sees välja, nagu ka näiteks "sealhulgas" jms. Ma olen arvatavasti tuhandeid kordi protsenti kirjutanud (ja jäängi kirjutama), annab ikka parandada. --Epp 23. august 2014, kell 20:47 (EEST)
Ka "ningi" keelamise kohta pole meil kokkulepet. --Epp 23. august 2014, kell 20:48 (EEST)
- Jah, meil üldiselt pole kombeks tekstis lühendeid kasutada, välja arvatud ühikulühendid ja võib-olla veel midagi erandlikku. Aga protsendi väljakirjutamise kokkuleppe kohta ma pole varem kuulnud. Miks see välja tuleks kirjutada? Kui protsente on palju, teeb väljakirjutamine minu meelest teksti kohmakamaks. Ma ei tea, kas Kuriuss parandas seda samal põhjusel.
- Mis "ningi" puutub, siis see on enamasti üheselt hea ja mitte nii hea stiili küsimus. Stiilivigu ju parandame küll. "Ning" pole keelatud, seda lihtsalt ei peeta alati "ja"-le asendusväärseks.
- Õige õigeks parandamist pole minu meelest põhjust keelata, kui ühe artikli piires oleks tarvis keelekasutust ühtlustada. (Ma ei tea, kas see kaalutlus siin artiklis praegu pädeb.) 88.196.241.249 23. august 2014, kell 21:16 (EEST)
- Noh, ju see on maitseasi ka ja stiilist saadakse eri moodi aru, aga kui inimestel ei lasta nii kirjutada, nagu nad kirjutavad, lõpetavad nad üldse kirjutamise ära. Mul just hakkas tahtmine tagasi tulema. Meil pole stiili kohta mingeid reegleid, seega arvan, et selliseid asju ei peaks muutma, liiatigi on terve viki arusaamatuseni vigaseid artikleid täis. Selle artikli piires oli küll ühtlane stiil. Kui me üldse mingit isikupära ei luba, võiks ju kohe robotile lubatud sõnade nimekirja kätte anda, las paneb need kõigi reeglite järgi ritta. --Epp 23. august 2014, kell 21:35 (EEST)
Staatus
[muuda lähteteksti]Tõstsin artikli heade artiklite seast ümber B-kvaliteediklassi (vastavale sellele arutelule siin). Teksti täiendaval kontrollimisel ja arendamisel võib selle esitada A-kvaliteediklassi artikli kandidaadiks. Ivo (arutelu) 21. jaanuar 2018, kell 22:23 (EET)