Arutelu:Tekk (laevandus)

Kustutasin muudatuse, mis lisas artiklisse sõna 'dekk'. Merendustermin on 'tekk'. Ssgreporter (arutelu) 5. juuni 2022, kell 23:46 (EEST)

Kui merendustermin on "tekk", miks siis pealkiri on "laevatekk"?

"Dekk" on varasem, praegu vananenud nimetus. Tegin ümbersuunamise, aga miks mitte seda vananenud nimetusena mainida? --Andres (arutelu) 6. juuni 2022, kell 09:13 (EEST)

Mina (ja eeldan, et ka paljud väga paljud teised?) on üles kasvanud kirjapildiga "dekk". "Tekk" on minu jaoks vooditekk. Lisasin ka viite.

EKI praegune ametlik filosoofia on paralleelvormide lubamine (iseasi, kas see on ka nende tegelik filosoofia). On arusaamatu ja inetu niimoodi teiste muudatusi kustutada. Eriti veel viitega (!) muudatusi. Panen selle tagasi. Piret-Tartu (arutelu) 6. juuni 2022, kell 09:34 (EEST)

"Guggenheim ja Guglio magasid, kui Titanic jääpangaga kokku põrkas. Nad äratati 20 minutit hiljem Auberi ja tema teenija poolt. Üheskoos suunduti dekile."

https://arileht.delfi.ee/artikkel/70119461/uks-titanicu-suuri-moistatusi-miks-jai-rikkur-uppuvale-laevale

Kusjuures mul on meeles, kuidas ma seda teemat juba väikese lapsena täiskasvanutega arutasin. Olin suur lugeja ja seiklusromaanides oli palju laevu. Siis oli veel "dekk". Vastus, mille sain: "Nõnda saab eristada laevadekki vooditekist." See vastus tundus (ja tundub mulle siiani!) väga hea. Kahjuks tegeletakse praegu eesti keele lihtsustamisega. Seda lihtsustamist surutakse peale. Nõnda olemegi "tekil" ja meie sihtkoht on "Helsinki". Elagu "temokraatia"! Piret-Tartu (arutelu) 6. juuni 2022, kell 09:56 (EEST)

Oh, see "dekk" oli nii ammu, et mina sellega üles kasvanud ei ole, kuigi olen seda kohanud.

Naeran, EKI praegune filosoofia on igasugusest normeerimisest hoidumine.

Eelisnimekuju on "Helsingi".

EKSS ütleb, et "dekk" on vananenud, ja ÕS ei luba seda selles tähenduses kasutada[3]. --Andres (arutelu) 6. juuni 2022, kell 10:47 (EEST)

Ma pooldan küll selle sõna mainimist vananenud sõnana, aga seda ei saa tõendada, et see sõna ei ole vananenud, ja sõna olemasolu pole tarvis tõendada. --Andres (arutelu) 6. juuni 2022, kell 10:50 (EEST)

Minu jaoks on vägagi huvitav, et paljud ajakirjanikud (kes ei tohiks olla kõige rumalamad inimesed?) kasutavad varianti "dekk", nt

1. "läheb siis dekile vasakusse nurka"

https://kroonika.delfi.ee/artikkel/67871757/mees-soidab-laevaga-kuuleb

2. "Uudne autodekk tõstab parvlaevade ohutust"

"Kui vesi pääseb dekile, võib laev muutuda kiiresti ebastabiilseks ja ümber minna."

https://epl.delfi.ee/artikkel/50773918/x-failid

3. "Laeval on kaheksa dekki ning see on kavandatud 54-liikmelisele meeskonnale ja 20 külalisele."

https://majandus.postimees.ee/4505318/postimees-monacos-mustiline-jahtlaev-monte-carlo-lahes-ehk-vene-oligarhi-mitmesaja-miljoniline-superjaht

"Isegi Estonia huku kohta on tehtud koduleht, kus on "dekk"."

"Estonia ja Mare Balticumi visiirid olid tol ajal identsed, ainult deki reeling oli erinev."

http://parvlaevestonia.onepagefree.com/?id=15362&onepagefree=1aa11973bff3f46427208a9f5db83146

Minul on tõsiselt kahju, et EKI dekki enam ei taha. Ju siis pole enam oluline aru saada, kas ma olen voodis või laevas. See, et me vanasti tekki ja dekki eristasime, oli suurepärane. Paljud on selle eristusega jätkanud ning kes teab, võib-olla me selle merelahingu ka EKI vastu kunagi võidame. Pelgalt juba seetõttu, et merelahing ja padjasõda pole sünonüümid. Piret-Tartu (arutelu) 6. juuni 2022, kell 13:22 (EEST)

Ajakirjandustekstidega tegelevad ju keeletoimetajad. Minu meelest ei ole sel rumaluse ja tarkusega mingit pistmist. --Andres (arutelu) 6. juuni 2022, kell 14:18 (EEST)

Sellel viitel, mis sõna taga on, ei ole mingit kaalu. Ja meil ei ole mõtet omalt poolt midagi populaarsuse kohta väida. Ma teen ümber. --Andres (arutelu) 6. juuni 2022, kell 11:43 (EEST)

Ma pakun, et iga tekk väärib omaette artiklit. --Andres (arutelu) 6. juuni 2022, kell 11:46 (EEST)

Arutelusse esimese rea kirjutanuna püüan vastata kõigile korraga. Jah, tean, et kellelegi võib meeldida "dekk", ja oma laevas võib igaüks rääkida, nagu soovib. Varaseim viide autoriteetsele allikale - rõhuga sõnal "autoriteetne" - on 1981. aastal ilmunud "Inglise-eesti-vene meresõnastik", seejärel 1996. aastal ilmunud Mereleksikon, Inglise-eesti meresõnaraamat (2008) ja Mereviki. Et selle sõnaga polnud mingeid kahtllusi, pole Merekeele nõukoda viimasel aastakümnel seda isegi arutanud. Selle loetelu kõrval ei ole arutelu Kipperi foorumis tõsiseltvõetav allikas. Miks artikli pealkiri on "Laevatekk", kui meremehed kasutavad üksnes sõna 'tekk'? Ilmselt just selleks, et ka mittemerelistel huvilistel oleks selge, mida sõnaga "tekk" mõeldakse. Tühistan uuesti paranduse, mis näitab, justkui oleks ükskõik, kas kasutada sõna 'tekk' või 'dekk'.Ssgreporter (arutelu) 7. juuni 2022, kell 00:33 (EEST)

Polnudki mul vaja tühistada, oli juba tehtud. Ssgreporter (arutelu) 7. juuni 2022, kell 00:34 (EEST)

Praegune pealkiri jätab mulje, nagu põhitermin oleks "laevatekk". Segiajamise vältimiseks võiks pealkiri olla näiteks Tekk (laevandus). --Andres (arutelu) 7. juuni 2022, kell 01:01 (EEST)

See oleks mõistlik, teisaldan. Samalaadse pealkirjaga on laevakapten ja laevamehaanik, s.t "laeva-" on ees, et saadaks aru väljaspool merendusringkonda. Ssgreporter (arutelu) 8. juuni 2022, kell 00:46 (EEST)

Eks see jahumine oleks võinud lühem olla, ning kohe Merekeele nõukojale ja selle teokirjadele viidata, veebis on lihtsama kuugeldamisega koheselt leitav 2005. aasta oma (Koosoleku teokiri nr 050215

15.02.2005)

... kuid arvestades eesti keele hääldust ning mitme sarnase sõna muutumist häälduspärasemaks (dekk > tekk ...

siit on näha nii lühenemised kui ka pehmetest algustähtedest loobumine, mida leiab ka EKI seletustest–kirjeldustes ning on täiesti mõistuspärane, et keelt korraldatakse ja „koduteelt eksinuid lambaid” õigele rajale suunatakse jne. vt ka muud tekid merenduses otsing TEKK Inglise-eesti meresõnaraamatust suwa 8. juuni 2022, kell 11:26 (EEST)