Asustus
| See artikkel räägib maa-ala rahvastikust ja asulastikust; rahvastiku asumise kohta mingile alale vaata artiklit Asustamine |
Asustuseks ehk inimasustuseks[1] nimetatakse mingi maa-ala rahvastikku koos asulastiku ehk asulavõrguga[2] või viisi, kuidas maa-ala on asulastikuga kaetud[1][3].
Asustuse iseloomu mõjutavad looduslikud, ajaloolis-kultuurilised ja transpordigeograafilised tegurid.
Eristatakse tiheasustust ja hajaasustust.
Asustuse kompaktsust mõõdetakse asustustiheduse ehk rahvastikutihedusega (elanike arv pindalaühiku kohta).
Asulad moodustavad oma funktsioonide järgi hierarhia, mida nimetatakse asustussüsteemiks.
Eesti
[muuda | muuda lähteteksti]Pikemalt artiklis Eesti asustus
Eestis on kogu territoorium jagatud asustusüksuste (linnade, alevite, alevike ja külade) vahel. Linnad võidakse jaotada asumiteks.
Tiheasustust iseloomustatakse tiheasustusega paikkondade kaudu.
Fikseeritakse ka asustussüsteemi, milles muu hulgas eristatakse ühest või mitmest asustusüksusest koosnevaid kante.
Asustust uurivad asustusgeograafia, asustusarheoloogia ja asustuslugu.
Asustuse definitsioone
[muuda | muuda lähteteksti]- Z. Woźniak: asustus geograafilises keskkonnas muutusi esile kutsuva tegevuse tervik, mis hõlmab territooriumi hõivamise, jaotamise ja kasutamise koos kõigi saadustega, mis on tekkinud selle tegevuse raames ja aitavad sellele kaasa.
- Karol Potkański: asustus on kahe teguri – keskkonna (loodusgeograafiliste tingimuste summa) ja inimeste rühma (igal ajastul erineva sotsioloogiliste tingimuste summa) – pikaajalise vastastikuse mõju ja vahetuse tulemus.
- Zbigniew Bukowski täiendab Potkański definitsiooni nii: konkreetsete sotsiaalsete rühmade asustuse uurimisel nõuab eeltoodud definitsioon ühiskondlike tingimuste ja uskumuste arvestamist ning arenenumates ühiskondades poliitilise olukorra arvestamist.
- Karol Buczek: asustus on suurte ühiskondliku elu valdkondade, mittehaldusliku organisatsiooni ruumiline vorm, mis varieerub sõltuvalt koha ja aja tingimustest.
- Stanisław Zajączkowski: asustusprotsess on territooriumi ja inimeste rühma vastastikuse toime tulemus, mille olemus on selle inimrühma hõivatud territooriumil asulate tekkimine. Asulad ei ole ainult inimeste elukohad, vaid ka nende majandustegevuse keskused, ning raamid, milles kujunevad ühiskondlikud suhted vastavalt tootlike jõudude arengule.
- Zbigniew Kobyliński: asustus on püsivate ühiskondlik-kultuurilise ruumi struktuuride rajamine puhtlooduslikku konkreetsesse geosfääri või eelnevalt antropogeniseeritud geograafilisse ruumi.
- Henryk Łowmiański: asustus on teatud territooriumiga püsivalt seotud keskkonnale inimese poolt avaldatud mõju tulemus.